Legislator Case Law & Legislation
2-05-1178/2 ECLI:EE:HMK:2006:2.05.1178.24128 AI generated

2-05-1178/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-1178/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

2-05-1178

Legislator headnote

AI generated

2-05-1178/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 2-05-1178

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-05-1178

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22. juuni 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-1178 (endine nr 2/27-2784/05) Tsiviilasi NA.H`i hagi V.P`i vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja NA.H Hageja lepinguline esindaja M.J Kostja V.P Asja läbivaatamine 22. juuni 2006.a, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostja V.P`i ebaseaduslikust valdusest eluruum asukohaga . 3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Kohtukulude jaotus 4. Kohtukulud jätta V.P`i kanda. 5. Välja mõista V.P`ilt kohtukulud 120,00 (ükssada kakskümmend) krooni N.H`i kasuks. 6. Välja mõista V.P`ilt riigituludesse asja läbivaatamise kulud 158,10 (ükssada viiskümmend kaheksa krooni ja 10 senti) krooni ning kanda see... Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuasja number ja see, et makse teostatakse asja läbivaatamise kulude katteks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

2-05-1178

2 vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda … TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Hageja nõue ja selle põhjendused esitas NA.H kohtule hagi V.P`i, L.Pja A.Pvastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Kostjate L.Pja A.Psuhtes on hageja loobunud hagi esitamisest põhjendusel, et nimetatud isikud ei ela enam antud eluruumis. Hagiavalduse kohaselt on hageja hoone, mis asub, kaasomanik. a sõlmiti omanike esindaja ja ASvahel haldusleping..a sõlmiti V.Hja ASvahel hooldusleping. ASja V.P`i vahel sõlmiti eluruumi üürileping. Nimetatud üürilepingu kohaselt anti V.P`i kasutusse eluruum asukohaga korter .Üürilepingu punkti 3.1 kohaselt jõustus leping allakirjutamise hetkest poolte poolt ja oli sõlmitud tähtajaga 5 aastat. Lepingu tähtaja viimane kuupäev oli .Üürilepingu punkti 3.4 kohaselt, kui enne lepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei taotle lepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse see samadel tingimustel pikenenuks järgnevaks üheks aastaks. Kuna kuni pole kumbki pool taotlenud lepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, siis üürileping automaatselt pikenes sealt edasi ja edasi saadeti kostjale tähitud kirjaga teade üürilepingu lõppemise kohta. Üürilepingu lõppemist põhjendati asjaoluga, et kostja oli üürilepingu kehtivuse jooksul oluliselt ja järjekindalt rikkunud lepingu tingimusi (üüri ja kõrvalkulude maksmata jätmine ja maksmisega viivitamine) ning pole reageerinud hageja korduvatele meeldetuletustele võlgnevuse likvideerimiseks. Üürilepingust tulenev kostja võlgnevus on eest 2 334,71 krooni ja lisaks on kostjal võlgnevus jaanuari ja veebruari kuu eest. Kostjat teavitati, et ei soovita kostjaga peale.a üürilepingut enam pikendada, seega kostja üürilepingu viimaseks päevaks on Kostjat paluti vabastada ja võtmed üle anda Hagiavalduse esitamise seisuga ei olnud kostja elamispinda vabastanud ning samuti ei ole kostja esitanud taotlust nõudmaks üürileandjalt üürilepingu tähtaja möödumise tõttu üürilepingu pikendamist. Üürilepingu lõppemisest alates kasutab kostja nimetatud eluruumi jätkuvalt, seega üürilepingu lõppemisest arvates kasutab kostja kaasomanike ühisesse valdusesse kuuluvat eluruumi ebaseaduslikult. Seoses eeltooduga palub hageja välja mõista V.P`i ebaseaduslikust valdusest eluruum asukohaga kaasomanike ühisesse valdusesse. Kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest keeldumisel palub hageja tõsta V.P koos talle kuuluva varaga välja. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja kohtukulud, sealhulgas kulud õigusabile.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud kostjale isiklikult, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja vastust hagile ei esitanud. hagiavalduse täpsustus ja kirjaliku vastamise kohustus hiljemalt saadeti kostja elukohta . Kohtudokumendid tagastati, kuna adressaat keeldus dokumente vastu võtmast, mida kinnitab Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna kiri. Kohus saatis kostjale hageja hagiavalduse täpsustuse ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud kostjale isiklikult, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

2-05-1178

3 Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 271 järgi kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldisega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutusele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus võlgnikult kohustuse täitmist nõuda. AÕS § 71 lg 1 järgi on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. AÕS § 80 lg 1 tulenevalt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama sätte lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostja ebaseaduslikust valdusest tuleb välja mõista eluruum asukohaga Kunderi 34/ Laulupeo 11 korter 7 Tallinnas. Valduse kaasomanike vaheline määratlus väljub käesoleva hagi ainest. Tagaseljaotsus kuulub TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamata täitmisele.

Kohus leiab, et tagaseljaotsuses puudub vajadus täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Väljatõstmine, kui täitmise viis, on täitemenetluse osis. Täitmise viis, kord on reguleeritud täitemenetluse seadustikuga. TMS § 180 lg 1 järgi, kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. TMS § 180 lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 120,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) TsMS § 60 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Õigusabikulude väljamõistmine tagaseljaotsusega ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole

2-05-1178

4 määratlenud õigusabikulude summat ega esitanud kuludokumenti, mis tõendaks esindaja poolt osutatud õigusabi eest tasumist või tasumise kohustust. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 158,10 krooni.

Epp Haabsaar Kohtunik