2-06-15027/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse kuupäev ja tegemise koht

21. juuni 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-15027 Tsiviilasi MS hagi MP vastu RESOLUTSIOON

Keelduda MS hagi MP vastu 855 834 krooni saamiseks menetlusse võtmast.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohus tuvastas: MS esitas .a hagi MP vastu 855 834 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu nr , mille alusel kohustus kostja töövõtjana juhtima asuva korteri remonditöid. Hageja väiteil ei täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu p-s 4.5 on pooled kokku leppinud, et juhul kui lepingu tähtaeg ületatakse töövõtja süül, siis kohustub töövõtja tasuma tellijale leppetrahvi 0,5% ulatuses vastava tööosa lepingusummast iga hilinetud kalendripäeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi kahjuhüvitisena 855 834 krooni.

MS esitas .a hagi MP vastu 338 704 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu nr , mille alusel kohustus kostja töövõtjana juhtima asuva korteri remonditöid. Hageja väiteil ei täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja palus kostjalt välja mõista alusetult saadud ettemaksu 124 000 krooni, millelt on arvestatud viivis summas 214 704 krooni, kogusummas 338 704 krooni.

Tallinna Linnakohtu .a otsusega kuulutati välja MS pankrot.

Hageja seadusliku esindaja pankrotihalduri PS lepinguline esindaja esitas avalduse hagist loobumiseks. Nimetatud avalduse kohaselt hageja seaduslik esindaja, olles analüüsinud nimetatud hagiavaldusega seotud objektiivseid asjaolusid (sh. hagi alusasjaolude selgitamise eesmärgil kohtumised kostjaga, nõude põhjendatuse ja õiguspärasuse analüüs, muud hagi põhjendatusega seotud asjaolude selgitamine) on jõudnud seisukohale, et esitatud hagiavaldusest on põhjendatud loobuda ning hageja taotleb seejuures, et poolte kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Hageja on jõudnud seisukohale, et õiguste teostamine peab põhinema tsiviilkohustuste täitmisel heas usus toimimise printsiibile ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kirjeldatud põhimõte tuleneb poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kehtivuse ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadusest ning analoogiline põhimõte tuleneb käesoleval ajal ka kehtivast tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 sätestatust.

Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr osundanud, et tsiviilõiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ja õiguste teostamine pole lubatud, kui selle eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja on jõudnud seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga põhjustatakse hagi rahuldamisel just nimelt kostjale põhjendamatult kahju, kuna hageja veendumuse kohaselt tegelikkuses ei ole aset leidnud töövõtulepingu hagiavalduses kirjeldatud ulatuses ja - määral täitmata jätmist või rikkumist, et oleks alust esitada nõudeid kostja vastu hagiavalduses toodud nõudesumma ulatuses (338 704 krooni), mis lõppkokkuvõttes viiks hageja alusetule rikastumisele kehtinud tsiviilkoodeksi § 477 lg 6 mõistes (hageja poolne alusetu rikastumine kostja poolt tehtud kulutuste arvel) ja tekitaks kostjale põhjendamatult kahju.

Hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur loobus hagist MP vastu.

Tallinna Linnakohtu .a määrusega lõpetati menetlus MS hagis MP vastu 338 704 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu .a määrusega jäeti Tallinna Linnakohtu .a määrus muutmata. Kohus leidis: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

TsMS § 376 lg 5 p 2 järgi hagi muutmiseks ei loeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist.

Hageja nõue tuleneb pooltevahelise töövõtulepingu nr p 4.5, mille kohaselt, et juhul kui lepingu tähtaeg ületatakse töövõtja süül, siis kohustub töövõtja tasuma tellijale leppetrahvi 0,5% ulatuses vastava tööosa lepingusummast iga hilinetud kalendripäeva eest. Asjaolu, et hageja esitas leppetrahvi nõude suuremas ulatuses kui tsiviilasjas nr , ei loeta hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 5 p 2 tähenduses. Asjaolu, et MS.a esitatud hagist MPi vastu 338 704 krooni väljamõistmiseks loobumise avalduse esitas hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur PS, ei anna alust võtta käesolev hagi menetlusse kuna samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on jõustunud menetluse lõpetamise määrus. Tallinna Linnakohtu .a määrusega on tuvastatud, et lõpetati menetlus MShagis MP vastu 338 704 krooni saamiseks (tsiviilasi nr ). Tallinna Ringkonnakohtu .a määrusega jäeti Tallinna Linnakohtu .a määrus muutmata.

Kohus leiab kuna on olemas jõustunud Tallinna Linnakohtu .a määrus menetluse lõpetamise kohta, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

TsMS § 372 lg 4 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Viivi Villemson Kohtunik