2-06-5609/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-06-5609

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.juuni 2006.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-5609

Tsiviilasi

K. H. hagi R. K. vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA K. H., isikukood xxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx.

KOSTJA R. K., isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx; esindaja M.V.- Rakvere Tallinna 15.

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada osaliselt

Suurendada R. K. väljamõistetud elatist ning välja mõista temalt elatise katteks alates 13.03.2006 igakuuliselt 1000 /üks tuhat/ krooni xxxxx.a. sündinud K. H. ülalpidamiseks K. H. kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud xxxxxxxxxxx.a. tütar K., kes elab koos hagejaga. Lapse perekonnanimi on muudetud xxxx.a. Lääne- Viru Maakohtu 08.01.2002 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 700 krooni kuus ja seda vähendati Lääne- Viru Maakohtu 21.05.2002 otsusega 500 kroonini kuus.

Kehtiva PerekS § 61 lg.4 kohaselt ei või igakuine elatusraha lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestud kuupalga alammäärast. Hageja leidis hagis, et selliselt on ka kostjal kohustus elatist tasuda. Varasemate kohtuotsuste alusel korrektset elatise nõude täitmist pole toimunud. Hagejal sissetulekud puuduvad.

Hageja soovis muuta viidatud otsusega R. K. välja mõistetud elatise suurust ja mõista elatise katteks välja 1500 krooni kuus.

Menetluse käigus oli hageja nõus vähendama nõutava elatise summat 1000 kroonini kuus.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikes vastustes hagi ei tunnista ja leiab, et tema sissetulekute ja väljaminekute võrdlus ei võimalda tal tasuda nõutud suuruses elatist. Kostja kinnitusel on tema ülalpidamisel veel üks laps, kes hageja soovitud suuruses elatise väljamõistmisel osutuks vähemkindlustatuks. Kostja seletuse kohaselt on tema ülalpidamisel ka ema ja vanaema, see ülalpidamine seisneb suulise selgituse kohaselt nende aitamises tegudega, mitte materiaalselt.

Suuliselt istungil avaldas kostja, et on nõus tasuma elatise katteks menetluse käigus hageja poolt nõude vähendamise kaudu soovitud 1000 krooni kuus..

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last.

Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Perekonnaseaduse § 70 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist seaduses ettenähtud miinimumsuuruses.

Kostja on hagi vaidlustades esitanud muuhulgas ka viited Perekonnaseaduse §-s 61 lg.6 nimetatud alustele, mis võimaldaks elatist välja mõista alla seaduses ettenähtud miinimumi.

Kohus on pooltele teinud ettepaneku leppida kokku elatise tasumises summas 1000 krooni, kuivõrd on ilmne, et elatise miinimumsuuruses tasumine võib osutuda kostjale ülejõu käivaks. Hageja ei ole eitanud, et kostjal on veel teine laps, kelle suhtes kostjal on ülapidamiskohustus. Kostja esitatud väljaminekuid kinnitavad tõendid on kas täiesti vastavuses tema töötasu keskmise suurusega või isegi ületavad neid. Sealjuures tuleb märkida, et kostja ei ole nimetanud oma kuludena elementaarseid kulusid söögile, riietusele ja muule olmeliselt vajalikule. Kohus teeb järelduse, et kostja tehtavad kulud maale ehk ülalpidamise tagamiseks nii poolte ühisele lapsele kui ka ka kostja lapsele teisest suhtest, ei ole põhjendamatud ja kuuluvad seega kostja varandusliku seisundi võimaluste juures hindamisele võrdselt muude kulude hindamisega.

Pooled on nõus, et elatise suuruseks jääb 1000 krooni kuus.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg.4 kohaselt kohuhs võib jätta kulud täielikult poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks on otsus tehtud, oleks tema suhtes ebamõistlik.

Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Õ. Bamberg

Kohtuotsus jõustus 27.juulil 2006.a Nooremreferent

Õ. Bamberg