2-04-719/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 20.juunil 2006

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi JR hagi AS ja RR vastu töövõtulepingu täitmisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev 30.mail 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil

Istungil osalenud menetlusosalised hageja ja hageja esindaja V.V kostjad ja kostjate esindaja J.K

iseseisva nõudeta kolmanda isiku AS-i

esindaja P.M

iseseisva nõudeta kolmanda isiku OÜ

esindaja U.L

Kohtuotsuse resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt.
Mõista RR´ilt ja AS´ult solidaarselt välja JR´u kasuks tekitatud kahju summas

87 590.00 (kaheksakümmend seitse tuhat viissada üheksakümmend) krooni, riigilõiv 5500.00 (viis tuhat viissada) krooni ja tasu õigusabi eest 4379.50 (neli tuhat kolmsada seitsekümmend üheksa krooni 50 senti) krooni.
Muus osas jätta hagi rahuldamata.

Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).

I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid elamu asukohaga … korterite omanike (edaspidi tellija) esindaja AP ning AS ja RR (edaspidi kostjad) töövõtulepingu, mille objektiks oli elamu asukohaga … rekonstrueerimine ja kahe korteriga kolmanda korruse peale ehitamine vastavalt tellija poolt etteantud juhistele. Kostjad eemaldasid … elamul katuse, kuid ei katnud elamut nõutaval viisil Tsiviilasi nr 2-04-719

läbijooksu tõkestava materjaliga. Juulis ja augustis asetleidnud vihmasadude ajal valgus vesi JR’ule (edaspidi hageja) kuuluvasse korterisse ja tekitas tema varale materiaalset kahju kokku summas 147 410.00 krooni. Sinna hulka on hageja arvestanud ka … köögi laepaneeli purustamise alkoholijoobes tööliste poolt. Samuti kandis hageja seoses kostjatepoolse lepingurikkumisega mittevaralist kahju, tuues hagejale kaasa olulisi ebamugavusi talle kuuluva korteri kasutamisel. Hageja oli sunnitud katkestama varasemalt planeeritud puhkuse ja tekitatud niiskuskahjustuse tagajärjel halvenesid oluliselt hageja elamistingimused ning tõid kaasa elukvaliteedi languse. Mittevaraliseks kahjuks hindab hageja 50 000.00 krooni. Kostjad olid ka kohustatud sõlmima kuni ehitustööde vastuvõtmiseni tellija poolt koguriskikindlustuse, mille soodustatud isikuks on tellija, kuid seda kostjad ei teinud. Eeltoodu alusel palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista hagejale tekitatud kahju kokku 197 410.00 krooni ja menetluskulud. 08.04.2005 toimunud kohtuistungil lisas hageja, et kostjatega oli kokkulepe, et ainult 1/3 katusest lõhutakse korraga ja et kostjad garanteerivad kohese katusele kile paneku. Tegelikkuses võeti maha korraga kogu maja katus ja kiled pandi alles 3 päeva pärast. Kostjad käisid ise iga päev kohal ja nägid olukorda. Enne veekahjustusi tegi hageja korteris remondi. Hageja abikaasal on tekkinud hallituse tõttu probleemid hingamisteedega ja külma tõttu seljavalud. Hagiavalduse täienduses selgitas hageja, et kostjad teostasid ehitustöid ebakvaliteetselt ja jätsid muuhulgas ka kolmanda korruse korteri rõdu põranda/hageja korteri toa lae soojustamata, mistõttu rõdu alla jääv hageja korteri üks tuba ei hoia talvel soojust üle 7 plusskraadi. Küttele on läinud 3 korda rohkem raha. Hageja vähendas varalise kahju nõuet 12 991.40 krooni võrra. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja vähendatud nõude ja põhjenduste juurde ning lisas, et kõige enam sai nimetatud elamus kannatada hageja korter. Hageja on pensionär ja raha puudumise tõttu ei olnud hagejal võimalik varem ise remonti teha. Hageja nõude näol on tegemist lepingulise kahjuga.

II Kostjate seisukoht Kostjad hagi ei tunnista, kuna hagiavalduses toodud asjaolud ei ole kahju tekkimise õiguslikeks alusteks ja hagiavaldusele lisatud tõendid ei ole asjakohased. Kostjate poolt elamul katuse eemaldamine oli õiguspärane, kuna vastav töö oli töövõtulepinguga ettenähtud ja kuulus täitmisele. Samuti elamu rekonstrueeriti, ehitati peale kahe korteriga kolmas korrus ja paigaldati uus katusekate. Kõik nimetatud tööd teostati, vaadati üle ja võeti tellija poolt vastu. Lepingut ei rikutud ning ka tellija ei esitanud kostjatele ühtegi pretensiooni. Võimalikes vihmasadudes ei ole aga kostjad süüdi, mistõttu ei tekitanud kostjad ka hagejale kahju. Tsiviilvastutusele saab aga võtta üksnes isikuid, kes kahju põhjustasid ja kelledele saab seda ette heita. Tellija oleks pidanud vihmasadusid lepingus ette nägema. Tavaline on ka see, et kapitaalremondi tegemine tekitab teatud ulatuses ebamugavusi, kuid ka seda ei saa kostjatele ette heita. Välja tuleb selgitada, kas kahju tekitamisel on olnud osa ka kellegi teise isiku käitumisel. Samuti ei ole hagiavalduses toodud loetelu kahjustatud asjadest ega asjade seisukorra kirjeldust enne ja pärast kahjujuhtumit. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust peab aga tõendama hageja. Seega on hagiavalduses toodud asjaolud paljasõnalised. Kostjad on seisukohal, et hagi on rajatud hõlptulu teenimisele. Tegemist ei saa olla lepingulise kahjuga. Eeltoodu alusel paluvad kostjad jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses hagiavalduse täiendusele leidsid kostjad, et hagi on esitatud valede isikute vastu. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad selgelt seda, et kahju on tekitanud Aileko Ehituse OÜ kui tööde vahetu tegija. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kostjate tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel ega kostjate süüd. Sisulisel kohtuistungil jäid kostjad esitatud seisukohtade juurde ja lisasid, et lepingulise kahju korral on mittevaralise kahju hüvitamise nõudmine välistatud.

III Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostjate poolel AS-i seisukoht Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel AS leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ning toetab kostjate seisukohti. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleneb faktist, et hageja elas pikka aega defektidega korteris. Kuna hagejal oli aga vastavalt 20.11.2003 sõlmitud kokkuleppele kohustus ise oma korterit remontida, ei ole ehitajad selle kahju tekkimises süüdi. 08.04.2005 toimunud kohtuistungil selgitas AS , et OÜ pidi tööd lõpetama juba enne vihmasadude algust, kuna objekt oli selleks ajaks neile üle antud. Sisulisel kohtuistungil jäi AS esitatud seisukohtade juurde.

IV Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel OÜ seisukoht Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel OÜ leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ning toetab kostjate seisukohti. OÜ lisab, et lammutustöid ei tellitud neilt vaid teiselt alltöövõtjalt, kellel lasus ka katuse esmase katmise kohustus. … leidis aset erakordselt tugev äikesetorm koos vihmasajuga, mis rebis lahti mõned kilenurgad ja ujutas üle kogu teise korruse korterid. OÜ ei saanud loodusjõududele vastu, kuigi terve esimene töönädal tegeleti ajutise katuse ehitamise ja vihmavee eemaldamisega kiledelt. Kõigi korterite omanikega saavutati kokkulepe kahjude hüvitamise ja tööde teostamise suuruse kohta, mis ka … allkirjastati hagejaga. Kõik kokkulepped peale hagejaga sõlmitud kokkuleppe on täidetud. Paneeli kukkumise ja rõdu põranda soojustamise eest vastutab aga AS . OÜ ei saa ainuisikuliselt kõige eest vastust kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi OÜ esitatud seisukohtade juurde.

V Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte ja nende esindajate ning kolmandata isikute esindajate seletused ja tunnistajate L.P, S.A ja A.P ütlused, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli juunikuus …sõlmitud ehituse töövõtuleping (t lk 9-13). Nimetatud leping oli sõlmitud hageja kui ühe kaheksast tellijast ja kostjate kui töövõtjate vahel (punkt 1.1) ning lepingu objektiks oli hoone asukohaga Saarvahtra t 2 Tallinnas rekonstrueerimine ja 3.korruse pealeehitamine (punktid 1.2.1.1, 1.2.2). Muuhulgas kuulus kokkulepitud tööde hulka ka olemasoleva viilkatuse lammutamine ja uue katuse ehitamine ning katusekatte paigaldamine (punktid 1.2.1.1.1.1, 1.2.1.1.1.2).

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-dele 1 ja 2 ning § 77 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 6 lg

1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (lg 1) ning mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevusja kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.

2. Esimene osa hageja nõudest põhineb asjaolul, et pooltevahelise lepingu täitmise käigus ei teinud kostjad katusega seotud töid piisava hoolega ning ei taganud eemaldatud kattega katuse piisavat vettpidavust, mille tulemusena „uputas“ vihmavesi hageja eluruumid ja tekitas sellega talle varalist kahju.

Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega nagu ei vastutaks nemad hageja ees põhjusel, et tegelikkuses teostasid töid nende alltöövõtjad. Vastavalt pooltevahelisele lepingule olid kostjad hagejaga kui ühega tellijatest lepingusuhtes ning selle lepingu alusel tekkis nende vahel võlasuhe (VÕS § 3 punkt 1). Kuna töövõtulepingu puhul on tegemist lepinguga, milline oma olemusest tulenevalt ei pea olema täidetud lepingu sõlminud isiku poolt isiklikult, võisid kostjate kohustused olla täidetud ka kolmandate isikute poolt. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Küll aga ei lõpetanud alltöövõtulepingu sõlmimine AS-ga kostjate lepingulisi kohustusi tellijate ees. Kohtule ei ole esitatud tõendit alltöövõtja(te) astumise kohta töövõtjate asemele pooltevahelises lepingus VÕS § 175 mõttes. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga nagu saaks sellise lepinguna tõlgendada OÜ ja hageja vahel allkirjastatud kokkuleppe protokolli … (t lk 154). Kohus on seisukohal, et nimetatud kokkulepet oleks võinud selle realiseerumise korral tõlgendada kui tegelikult töid teostanud isiku soovi heastada tekitatud kahju VÕS § 107 mõttes otse kannatanule (mitte oma lepingupartnerile AS-le , milline siis omakorda kostjatele kui enda lepingupartneritele ning kostjad siis tellijatele) ning hageja soovi selline heastamine vastu võtta. Menetluses leidis tõendamist, et allkirjastatud kokkulepe tegelikkuses ei realiseerunud. Kohus on seisukohal, et mitterealiseerumise põhjused antud juhul tähtsust ei oma, kuna ka kokkuleppe realiseerumine ei oleks vastavalt VÕS § 107 lg-le 4 võtnud hagejalt õigust nõuda enda lepingupoolelt tekitatud kahju hüvitamist.

Sisulise arutamise tulemusena nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostjate tegevus nende alltöövõtjate tegevuse kaudu lepingu täitmisel katusega seotud tööde tegemisel ei vastanud mõistlikkuse põhimõttele. Poolte vahel puudub sisuline vaidlus asjaolu üle, et peale katusekatte eemaldamist kaeti elamu katus küll kilega, kuid see ei taganud vihmavee pidavust ja elamus asuvad eluruumid, sealhulgas hageja oma, „uputati“ üle. Nimetatud asjaolu möönsid ka kostjad ise (t lk 163-164) ja kolmas isik OÜ (t lk 381) ning see on tõendatud lisaks tunnistajate ütlustega. …aasta juulija augustikuus Tallinnas sadanud sademete hulk on tõendatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi teatisega … (t lk 85).

Kohus on seisukohal, et kostjad mõistlike töövõtjatena ja oma ala tundvate isikutena oleksid pidanud arvestama Eesti kliimas esineva vihma ja tuulega ning tagama katuse vahetamisel sellise tehnoloogia kasutamise, et oleks olnud välistatud või vähemalt viidud miinimumini eluruumide omanikele kahju tekitamise võimalus. Kostjad ei tõendanud, et nad selliselt oleksid käitunud. Kostja A.S selgitas kohtuistungil, et tema teada oleks vihma suhtes olnud vastupidavam ajutine katus, kuid alltöövõtjatele nad juhiseid ei andnud (t lk 164). Ka selgitasid kostjad kohtuistungil, et nii majaelanike kui alltöövõtjaga oli juttu katuse 1/3 kaupa maha võtmisest (t lk 163, 165). Puudub vaidlus, et tegelikkuses võeti korraga maha kogu katus ja kaeti vaid kilega. Kohus on seisukohal, et kostjad pidid lepingu sellisel täitmisel aru saama ja ette nägema, et vihma korral võib vesi läbi ebapiisava ajutise kilekatte tungida eluruumidesse ja tekitada nende omanikele varalist kahju.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et VÕS § 127 lg 3 ja 4 alusel on kostjad kohustatud hüvitama hagejale töövõtulepingulise kohustuse rikkumisega vihmavee tungimise tagajärjel eluruumidesse tekitatud varalise kahju. VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Kostjate poolt tahtlik või raske hooletuse tõttu kahju tekitamine antud asjas tõendatud ei ole. Sama sätte lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellised seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Tõendatud on ka, et „uputamise“ tagajärjel sai hageja eluruum veeja niiskuse kahjustusi (põhjuslik seos). Nimetatud asjaolu on eelkõige tõendatud eksperdiarvamusega (t lk 251-290), aga ka … kuupäeva kandva kokkuleppe protokolliga (t lk 154). Viimati nimetatud tõendi esitas kohtule kolmas isik OÜ ning selle punktist 1 nähtub, et kostjate alltöövõtja omakorda alltöövõtjana tunnistas kolmas isik juba tööde teostamise ajal sadevee läbijooksu toimumist ja selle tagajärjel majas asuvate korterite ja nende sisustuse kannatada saamist. Ekspert on konkreetselt hageja eluruumi nr 3 osas seisukohal, et kõigis ruumides on ehituslikke kahjustusi, mis oma iseloomu tõttu on tingitud 2003.aasta suvel toimunud vihmavee läbijooksust ning et kahjustatud on kõik ruumid (t lk 264 vastus küsimusele 1.2.1). Ekspertiisiaktis on ekspert kirjeldanud ruumide ja ruumiosade kaupa ehituslike kahjustuste jääknähtusid (t lk 259 punkt

3.4.3, lisa 10 fotod t lk 282-290).

Eksperdiarvamusega on tõendatud ka hagejale tekitatud kahju rahaline suurus 81 820.00 krooni (t lk 265 vastus küsimusele 1.2.6, lisa 9 t lk 275-281). Vastavalt ekspertiisiakti punktile 3.5 (t lk 262) on ehituslike kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike ehitustööde maksumuse määramisel võtnud ekspert aluseks … poolt koostatud ehitustööde maksumuse hinnakogumikud ja korrigeerinud neid arvestades käesoleva aja hinnatasemega. Vajalike tööde kirjelduste, mahtude ja maksumuste puhul on arvestatud, et töid teostab ehitusfirma. Arvestatud on kõiki vajalikke kulutusi (materjalid, tööjõud, mehhanismid, transport, firma üldkulud, riigimaksud). Kostjad eksperdi arvamust ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud.

Lisaks eksperdiarvamuses tõendamist leidnud veekahjustusele on hageja esitanud nõude ka vee poolt täiendavalt kahjustatud 4 akna väärtuse hüvitamiseks kokku summas 16 430.00 krooni.

Selle nõude osas nõustub kohus kostjate seisukohaga selle tõendamatuse ja põhjendamatuse kohta. Ekspert vaatas hageja eluruumi üle augustis 2005 ja talle oli esitatud küsimus veekahjustuse tagajärgede kohta kõigi ruumide ulatuses. Ekspert ei leidnud, et vajalik oleks 4 akna vahetamine. Vastavalt arvamuse punktile 3.4.3 ja eelarvele (ehitustööd köögis) on vajalik vaid köögi akna värvimine valge õlivärviga ja aknapõskede värvimine vesiemulsioonvärviga. Kohtule esitatud OÜ hinnapakkumisest (t lk 20-21) ei selgu samuti akende vahetamise vajadus ja selle toimingu seos 2003.aastal toimunud vee läbijooksuga. Seega on selle toimingu tegemine hageja vaba valik ning puudub seaduslik alus akende maksumuse välja nõudmiseks kostjatelt.

3. Küll aga on kohus erinevalt kostjatest ja kolmandatest isikutest seisukohal, et tõendatud ja põhjendatud on hageja nõue tema köögi laele ehituspaneeli kukkumise tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks. Lisaks käesolevas punktis alljärgnevalt käsitletule tuleb ka selles nõude osas arvestada otsuse punktides 1 ja 2 kohtu poolt eelnevalt kirja pandut.

Kohus on seisukohal, et köögi laes oleva kahjustuse tekke iseloom ja seos juunis 2003 sõlmitud töövõtulepingu objektiks olnud ehitustööde teostamisega leidis tõendamist järgmiste tõendite kogumisega: eksperdi vastus küsimusele 1.2.2 --- köögi lae raudbetoon paneelide suuremahulised vigastused ei ole oma iseloomult kahjustused, millised võiksid olla tingitud vihmavee läbijooksust; nähtava laepaneelide purunemise saab põhjustada kas tema ülaltpoolt koormamine ehitusmaterjalidega ehitustööde käigus või löökkoormus demonteeritava ehituspaneeli kukkumisest köögi laele või mõlema teguri koosmõju (t lk 264); fotod lk 283; lisaks selgitas kostja A.S kohtuistungil, et kuulus hiljem paneeli kukkumisest (t lk 164); ka kinnitasid tunnistajad, et kuulsid paneeli või millegi sarnase kukkumisest. Ekspert seostab paneelide kahjustuse igal juhul remonttöödega ja seda välistavaid tõendeid kohtule ei esitatud.

Paneeli kukkumisega tekitatud kahju suurus on tõendatud eksperdiarvamusega --- 5 770.00 krooni (vastus küsimusele nr 1.2.6 ja lisa 9).

4. Kohus ei nõustu hageja nõude osaga, milline puudutab väidetavat varalist kahju suuruses

30 220.00 krooni ja mille sisuks on elamule 3.korruse peale ehitamise tulemusena hageja eluruumi lae kohale ehitatud rõdu ebapiisav soojustus.

Kohus on seisukohal, et tõendatud ei ole selles osas kostjatepoolne töövõtulepingu rikkumine. Veel kohtuistungil 30.05.2006 kinnitas hageja esindaja, et lahendus, millega vaidlusalune rõdu soojustati, vastas tellijate poolt tellitud ja töövõtjatele üle antud projektile, kuid nüüdseks on selgunud, et see lahendus ei osutunud piisavalt soojapidavaks. Ka ekspert on arvamuse punktides

3.2.7 ja 4 jõudnud järeldusele, et elamu ümberehitust teostati ilma tööprojektita; tellimine kuulub aga tellija (seega siis teiste hulgas ka hageja enda) kohustuste hulka; tehnilises projektis rõdu põranda väljaehitamisega seotud soojapidavuse nõuet/normi esitatud ei olnud. Töövõtulepingu lõppresultaadi vastavust kokkulepitule tõendab ka tööde üleandmisevastuvõtuakt 27.03.2004 (t lk 88). Eeltoodu alusel on tõendatud, et töövõtjad teostasid töid vastavalt kokkulepitud kvaliteedile ja mahus ning tellijate soovidega kooskõlas. Tellijate poolt algselt planeeritud ja soovitud lõpptulemuse ning tegeliku lõpptulemise mittevastavuse hilisemal ilmnemisel tuleb see mittevastavus tellijail oma kuludega kõrvaldada.

5. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on hageja esitanud nõude samuti kostjatepoolse lepingu rikkumise (vee läbijooksu tekke võimaldamise) asjaolu alusel.

VÕS § 134 lg 1 kohaselt võib aga lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest nõuda mittevaralise kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.

Seega peab lepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral mittevaralise kahju nõudmisel olema üheaegselt tõendatud kaks tingimust, milledest üheks on, et lepinguline kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Kohus on seisukohal, et antud juhul nimetatud tingimus tõendatud ei ole. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu eesmärgiks oli üheselt tellijate (seega teiste hulgas ka hageja) varaline huvi --- saada renoveeritud elamu, milles asuvad nende korteriomandid ja seeläbi tagada oma vara säilimine ja turuväärtuse tõus. Eelmises lõigus tsiteeritud seadusesäte aga välistab sellisel juhul mittevaralise kahju nõudeõiguse. Seetõttu ei analüüsi kohus ka mittevaralise kahju tõendamiseks kohtule esitatud tõendeid ega võta seisukohta nõutud hüvitise suuruse põhjendatuse kohta.

6. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga nagu peaks kohus antud asja lahendamisel arvestama ka „segasüüd“. Eelpool analüüsitud tõenditega (eksperdiarvamusega) leidis tõepoolest tõendamist, et tellijad (seega siis teiste hulgas ka hageja) ei täitnud nõuetekohaselt kõiki töövõtulepingust neile tulenenud kohustusi --- ei taganud piisavalt pädevat omanikujärelevalvet ega tööprojekti tellimist. Samas aga on kohus seisukohal, et kummagi kohustuse mittekohane täitmine ei saanud ei otseselt ega kaudselt tingida eelpool käsitletud vee läbijooksu ega oma seega hagi rahuldatud osa puhul tähtsust.

7. Muud kohtule esitatud, aga otsuses analüüsimata tõendid kohtu arvates asja õigel lahendamisel tähtsust ei oma ning kohus jätab need tähelepanuta. Sama ka poolte väidete/vastuväidete kohta, mis asja lahendamisel tähtsust ei oma.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele rakendada seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega hagi osalisel rahuldamisel kuuluvad TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel kostjatelt hageja kasuks välja mõistmisele viimase kohtukulud, s o tasutud riigilõiv võrdeliselt hagi rahuldatud osale ja tasu õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast. Eksperdi tasu oli poolte poolt tasutud võrdsetes osades ning arvestades, et hagi rahuldati samuti umbes ½ osas algselt nõutust, on kohus seisukohal, et nimetatud kantud kulu jääb kummagi poole enda kanda.

Imbi Sidok (allkiri) ÄRAKIRI ÕIGE:

Kohtunik I.Sidok