2-05-16265/1 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON OÜ Kohtla Elamu hagi rahuldada.

Välja mõista G D’lt OÜ Kohtla Elamu kasuks võlgnevuse katteks 2 042 (kaks tuhat nelikümmend kaks) krooni 85 senti ja menetluskulude katteks 280 (kakssada kaheksakümmend) krooni.

Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 19.juunil 2006. a kell 16.00.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Hageja esitas 25.08.2005.a kohtusse hagi kostja vastu 2042,85 krooni sissenõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas kostja 09.04.1997.a. sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel korteri asukohaga xxx. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 16.06.1994.a ja 28.11.1995.a määrustega Kohtuasja number 2-05-16265 Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2005.a Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi OÜ Kohtla Elamu hagi G D vastu 2042,85 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

31. mai 2006.a Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja: Kostja:

OÜ Kohtla Elamu (RK xxx, asukoht: xxx)

N I (IK xxx) G D (IK xxx, elukoht: xxxx)

oli AS Elamu määratud eluruumide erastamise kohustatud subjektiks. AS Kohtla Elamu on AS Elamu õigusjärglane ja OÜ Kohtla Elamu on AS-i Kohtla Elamu õigusjärglane. Vastavalt AS-i Kohtla Elamu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vahel 01.02.1996.a sõlmitud hoolduslepingule nr 26 on Kohtla-Järve linnaosas asuvate elamute haldamine ja hooldamine tehtud AS Kohtla Elamu kohustuseks, kes omakorda omab õiguse saada tasu osutatud ja ostetud teenuste eest eluruumide omanikelt.

Kuna elumaja Sinivoore 3 Kohtla-Järve korteriomanikud ei moodustanud korteriühistut ega valinud elamu majandamiseks muud vormi, siis kuni 01.01.2002.a teostas elamu haldamist hageja kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Kostja eluruumi teenindamiseks on 26.03.1997.a. sõlmitud eluruumi teenindamise leping, mille punktide 2 ja 4 alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt jooksva kuu 25 kuupäevaks elumaja ehituskonstruktsioonide ja elamuosade teenindamise ja remondi eest vastavalt hageja poolt kinnitatud tariifidele. Tariifide muutmiseks ei olnud vaja saada eluruumi omanike nõusolekut. Vastavalt lepingu punktile 3 oli piisav korteri omanikele teatamine, kusjuures teatamine võis olla suuline.

Kostja ei ole hageja poolt osutatud ja ostetud teenuste eest õigeaegselt tasunud. Alates 01.02.1999.a kuni maja hooldamise üleandmiseni eluruumide omanikele 01.01.2002.a on kostjale arvestatud hooldus ja remondikulud põhisummas 7767,85 krooni, millest kostja on tasunud 5725 krooni. Seega moodustab kostja võlgnevus 01.01.2002.a seisuga hageja poolt osutatud teenuste eest 2042,85 krooni. Kostja koguvõlgnevuseks on 2042,85 krooni. Hageja on kostjale teinud meeldetuletuse võlgnevuse kohta kohtusse pöördumise hoiatusega. Meeldetuletus on kostjale kätte antud, kuid kostja on jätnud selle tähelepanuta.

Hageja palub kostjalt välja mõista hooldusja halduskulud summas 2042,85 krooni, riigilõivu summas 280 krooni. Hagi aluseks on TsK §-id 163, 173 lg 1 ja 174; EES §-id 15 lg 1, 151 lg 1, 2, 3, AÕS § 26 lg 2.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma 30.09.2005.a kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei ole kostja nõus teenustasu arvestusega. Kostja selgitab, et hageja ei ole hoolduskohustust täitnud ning lepingu punkti 6 kohaselt soovib kostja alandada teenuse hinda summas 4625,25 krooni.

10.05.2005.a esitas kostja kohtule vastuse täienduse, milles palub vaidluse lahendamisel pöörata tähelepanu asjaolule, et hagi on esitatud enam kui 3 aastat peale poolte suhete lõppemist ning kohaldada TsÜS § 146 lg1 sätteid.

KOHTUISTUNGID

Eelistungil 10.04.2006.a jäi hageja esindaja hagiavalduse juurde ja esitas kohtule vastuse kohtutäitur Risto Kütt’i järelpärimisele, tõendi teenustasu võlgnevuse kohta, tõendi remondifondi kohta ja teostatud tööde kohta, aktid teostatud tööde kohta, elanike avaldused ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse määruse. Hageja nõudeks on hooldus-ja halduskulude võlgnevus summas 2042,85 krooni ning kohtukulud summas 280 krooni.

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgitas, et tariifide tõstmine oli alusetu. Katus lasi majal läbi, seda pole siiani taastada õnnestunud.

Eelistungil 31.05.2006.a jäi hageja esindaja hagiavalduse juurde ning palus kostjalt välja mõista hooldus-ja halduskulude võlgnevuse summas 2042,85 krooni ning kohtukulud summas

280 krooni. Hageja esindaja selgitas, et kostja kasutas Kohtla Elamu teenust, kostjale saadeti hoiatusi. 1991.a pöördus hageja võlgnevuse väljamõistmiseks kohtutäituri poole, kuid kostja keeldus võlga maksmast. Hageja proovis võlga sisse nõuda ka Julianuse Inkasso kaudu.

Kostja ei tunnistanud hagi ja selgitas, et selgitas nii Julianuse Inkassos kui Kohtla Elamus, et tema võlga ei tunnista, kuna hageja ei ole teenust osutanud.

Kohtuistungil, mis toimus vahetult eelistungi jätkuna, jäid menetlusosalised eelistungil öeldu juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Korteri ostu-müügilepingust /tl.17/ ja kinnistusraamatu väljavõttest /tl. 18/ nähtub, et korter asukohaga xxx on erastatud ja kuulub G D. Kohtla-Järve Linnavalitsus nimetas 1995.a. novembris selle korterelamu osas erastamise kohustatud subjektiks hageja õiguseellase AS Elamu /tl. 16/. Vastavalt AS-i Elamu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vahel 01.02.1996.a. sõlmitud hoolduslepingule nr 26 /tl. 10-12 / oli Kohtla-Järve linnaosas asuvate elamute haldamine ja hooldamine tehtud hageja kohustuseks. Hageja haldas elumaja xxx kuni 01.01.2002.a, mil elamu haldamine anti üle eluruumide omanikele ja elanikele /tl. 20/. Kohtule esitatud eluruumi teenindamise lepingu /tl. 19,31/ punkti 2 kohaselt kohustub korteriomanik tasuma teenuste eest igakuiselt tariifi järgi. Lepingu punkti 3 kohaselt on elamu haldajal õigus tariife muuta teatades sellest korteriomanikule. Seega on korteriomanik kohustatud maja haldajale tasuma vastavalt kinnitatud tariifidele. Kohtule esitatud hooldustasuteatistest /t.lk.26/ nähtub, et kostjal tuli tasuda hooldustasu 1999.a 2,49 krooni/m2 , 2000.a 2, 84 krooni/m2 ning 2001.a 3,14 krooni/m2. Kostja kohtule tõendeid selles, et ta hooldustasuteatisi saanud, esitanud ei ole. Lepingu punkti 4 alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt jooksva kuu 25. kuupäevaks. Tõenditest hooldustasu võlgnevuse kohta /tl 21, 24-25, 43-44, 61-62/ nähtub, et kostjale on arvestatud teenustasu ajavahemikul 01.02.1999-01.01.2002 summas 7767,85 krooni, millest kostja on tasunud 5725 krooni. Kostja võlgnevus hageja arvestuste kohaselt on 2042,85 krooni, mis on tekkinud hooldusja halduskulude maksmata jätmise tõttu ajavahemikus veebruar 1999.a kuni veebruar 2000.a.

Kostja oma 10.05.2006.a avalduses taotleb aegumise kohaldamist vastavalt TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 142 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.

TsÜS § 146 lg 4 kohaselt nimetatud paragrahvi lõigetes 1- 3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

Kohtule on esitatud Kohtla-Järve Linnakohtu 10.11.1999.a otsus /tl 22/, millega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud võlgnevus seisuga 01.102.1999.a summas 4166 krooni. 26.02.2004.a seisuga oli nimetatud võlgnevus kostja poolt tasumata /tl 23/. 29.05.2006.a seisuga on kostja väljamõistetud võla 4416 krooni tasunud /tl 60 /.

Asja kirjalikest materjalidest nähtub /tl 63-66/, et hageja on kostjale korduvalt saatnud hoiatusi võlgnevuse kohta, samuti on nõue olnud täitmisel Julianuse Inkasso Agentuur AS-is. Vaatamata sellele ei ole kostja siiani võlgnevust tasunud.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvesse võtnud asjaolu, et kostja ei ole hageja püüdlustele vaatamata siiani oma lepingulisi kohustusi täitnud ega näidanud üles ka tahet sõlmida hagejaga kokkulepet võlgnevuse tasumiste tingimuste ja tähtaegade üle, leiab, et kostja on oma kohustust tahtlikult rikkunud ning TsÜS § 142 lg1 sätestatud aegumistähtaeg kohaldamisele ei kuulu.

Alates 27.03.1999. a kuni 01.07.2001.a kehtinud EES § 15` lg 2 järgi halduskulud käesoleva seaduse tähenduses on elamu haldaja vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu haldaja poolt elamu haldamiseks osutatud ja ostetud teenus te eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui pooltevahelises kirjalikus kokkuleppes ei sätestata teisiti. Lisaks halduskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu.

Kostja ei ole hooldustasu maksmata jätmist eitanud, kuid on põhjendanud seda asjaoluga, et hageja ei ole oma lepingujärgseid kohustusi täitnud. Kohus märgib, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab kostja tõendama, milliseid teenuseid, millal ja millises ulatuses jättis hageja osutamata. Kostja ei ole tõendanud ka remontööde tegemist, sh. katuse remontimist, oma vahenditest. Kohus märgib vastuseks kostjale, et kuni 01.07.2002.a kehtinud tsiviilkoodeks (TsK) ei näinud õiguskaitsevahendina ette võimalust, et kui üks lepingu pool ei täida oma kohustusi, siis on lepingu teisel poolel õigus viivitada oma kohustuse täitmisega või jätta kohustus üldse täitmata (teisel poolel on TsK järgi täitmisnõude ja kahju hüvitamise nõude esitamise õigus).

Kohtule esitatud elamu haldamise ja majandamise üleandmise–vastuvõtmise akti 18.04. 2002.a /tl.20/ punktist 4 ilmneb, et alates 01.07.1994.a kuni nimetatud akti vormistamiseni on korteriüüri koosseisus laekunud elamu remondiks 65715 krooni, remondiks on tegelikult kulutatud 65 715 krooni. Tõendi Sinivoore 3 maja remontfondist teostatud tööde kohta /tl 45/ kohaselt on ajavahemikus 1995.a kuni 2001.a. teostatud remonttöid kogumaksumuses 250

058 krooni. Seega on hageja tegelikkuses kulutanud elamu remontimiseks rahalisi vahendeid rohkem, kui talle on neid laekunud. Hageja poolt oma lepingujärgsete kohustuste täitmine on tõendatud ka toimiku kirjalikes materjalides olevate tõenditega (t.lk.46- 52).

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hooldusja halduskulude võlgnevuse 2042,85 krooni.

VII Menetluskulude jaotus

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 280 krooni.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud. Lähtuvalt rahuldatud nõude suurusest kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 280 krooni.

Kostja taotlust menetluskulude hüvitamiseks ei esitanud.

Helgi Vinni Kohtunik /allkiri/

ÄRAKIRI ÕIGE