2-05-3893/1 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-3893 Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi L I vastu 1863,13 krooni võlgnevuse nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

16. mai 2006 Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx) Hageja esindaja: P P (volikirja alusel) Menetlusosalised Kostja: L I (IKxxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista L I AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 1863 (üks tuhat kaheksasada kuuskümmend kolm) krooni ja 40 senti.

3. Jätta menetluskulud L I kanda ja välja mõista L I AS Kohtla-Järve Soojus kasuks menetluskulud kokku 273 (kakssada seitsekümmend kolm) krooni 15 senti.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtule 28. juunil 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata soojusenergia tarbimise eest temale kuuluvas elukohas. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale edastatud pretensioonid. Seisuga 01. mai 2005 on kostja hageja arvelt alusetult säästnud 1863,13 krooni, kuna on jätnud oma kohustused õigeaegselt täitmata.

Hageja palub kostjalt välja mõista AS Kohtla-Järve Soojus kasuks alusetult saadud 1863,40 krooni ning kohtukulud: hageja poolt tasutud riigilõiv 140 krooni, omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni, õigusabi eest 224,20 krooni.

2(3)

Kohtuistungil 16. mail 2006 jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde, selgitades, et võlaperiood on 2000. aasta jaanuarist aprillini. Maja kütmine lõpetatid täielikult 2000. aasta mais. Hageja leiab, et kui kostja sai korteri omanikuks alles 2000. aastal, siis ei saanud ta kütet välja lülitada 1999. aastal. Hageja nõustus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Kostja seisukohad

Vastuses hagiavaldusele kostja tunnistab hagi ning selgitab, et ostis korteri 2000. aastal oksjonilt ja kütt lülitas välja 1999. aastal Ahtme Maja loal.

Kohtuistungil 16. mail 2006 selgitas kostja, et elamus Jaaniku 25 kuuluvad praeguseks tema perele kõik korterid ja keskkütteradiaatorid on korteritest eemaldatud erinevatel aegadel. Korterist nr 1 eemaldati radiaatorid 1999 aastal ja 2000 aasta jaanuaris teatas kostja sellest hagejale. Kostja nõustus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Kostja täiendava vastuse kohaselt lülitatid korter Jaaniku keskküttesüsteemist välja 1999 a. detsembris, korteri omanikuks sai kostja 2000 a. jaanuaris. Nõutav küttevõlgnevus on ebausutavalt suur. Kostja viitab ka hagi aegumisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et kostjale kuulus alates jaanuarist 2000 vallasasjast korter asukohaga Jaaniku Kohtla-Järvel. Hageja küttis elamut Jaaniku Kohtla-Järvel kuni maini 2000. Hageja palub kostjalt välja mõista perioodil 01.2006 – 04.2006 soojusenergia eest tasumata jäänud 1863,40 krooni.

Vastavalt tsiviilkoodeksi § 477 lg 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse.

Soojusenergia üleandmise tõendamiseks on hageja esitanud võlgnevuse arvestuse, mille kohaselt on hageja üle andnud soojusenergiat 1863,40 krooni väärtuses.

Kostja väitel ei ole ta vaidlusalusel perioodil soojusenergiat tarbinud, kuna eemaldas keskkütteradiaatorid juba 1999 aastal enne korteri ostmist. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja

2 kviitungit, millest nähtub, et 21. detsembril 1999 on ta tasunud 300 rubla radiaatorite eemaldamise eest AS-le Ahtme Maja ja 12. jaanuaril 1999 tasunud 90 rubla väljalülitamise eest AS-le Ahtme Maja. Kohus leiab, et toodud tõendite alusel ei saa kinnitada, et kostja eemaldas detsembris 1999 radiaatorid korterist Jaaniku . Kostja sai korteri Jaaniku omanikuks alles 2000 aasta jaanuaris, seega on maksed tehtud enne omanikuks saamist, kusjuures üks makse tehti juba jaanuaris 1999. Kuna kostjale kuulus samas majas ka teisi kortereid, siis võib arvata, et esitatud kviitungid kajastavad olukorda sama maja teistes korterites. Selles valguses ei pea kohus võimalikuks vaid raha maksmise faktist järeldada radiaatorite väljalõikamise tööde tegelikku läbiviimist kostja väidetud ajal.

Vastuseks kostja väidetele hagi aegumise kohta tuleb märkida, et võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2

3(3) kohaselt olid hagi esitamise kuupäevaks 28. juuniks 2005 aegunud nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 28. juunit 1995, võlgnevus hageja ees tekkis aga pärast seda, alates veebruarist 2000.

Menetluskulud

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Hagi on esitatud kohtule 28. juunil 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 140 krooni, 40 krooni omandiõiguse tõendi saamise kulu ning õigusabikulu 224,20 krooni.

Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast.

Hagiavalduses taotleb hageja 224,20 krooni õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Hagi hinnaks on 1863,13 krooni ning 5% sellest moodustab 93,15 krooni ning seega kuulub hageja õigusabikulu välja mõistmisele osaliselt 93,15 krooni ulatuses.

Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kohtukulud kokku 273,15 krooni.

Peeter Pällin Kohtunik