3-04-209/3 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006, Tallinn

Haidusasja number

3-04-209

Haldusasi

N. B. kaebus Loksa Vallavalitsuse 20. mai

2004 korralduse nr 120, 21. juuni 2004 korralduse nr

153, 31. novembri 2004 korralduse nr 280 ja 23.

detsembri 2004 korralduse nr 289 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24. mai 2005. a otsus haldusasjas

nr 3-1951/2004

Menetluse alus ringkonnakohtus N. B. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

22. mai 2006

Menetlusosalised ja nende

Kaebuse esitaja N. B. (isikukood

esindajad

*), esindaja Anatoli Pahmurko

Vastustaja Loksa Vallavalitsus, esindaja Airi Öösalu

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Tallinna Halduskohtu 24. mai 2005. a otsuse motiive haldusasjas nr 3-

1951/2004 ringkonnakohtu otsuse motiividega.

2. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu

kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 1. juunil 2006.

Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eluruumide enampakkumisel 18.03.2004 ostis N. B. korteri Loksa linnas hinnaga 8000 kr,

millele lisandus enampakkumise protokolli kohaselt korteri üürivõlgnevus 20 934 kr ja

korteriomandi seadmise kulu 2629,75 kr. N. B.le kuulus juba varem teine korter Loksa linnas.

Ostetud korteri müüs N. B. septembris 2004 hinnaga 50 000 kr.

Loksa Linnavalitsuse 20.05.2004 korraldusega nr 120 jäeti N. B.le 2004. aasta maikuu

toimetulekutoetus määramata, kuna isikul on piisavalt vahendeid. Tuginedes samadele

motiividele, jäeti linnavalitsuse 21.06.2004 korraldusega nr 153 rahuldamata N. B. taotlus

toimetuleku saamiseks 2004. aasta juunis. Lisaks märkis linnavalitsus, et taotleja ei ole * ega

oma varasemat eluruumi võõrandanud.

3-04-209

Linnavalitsuse 30.11.2004 korraldusega nr 280 ei määratud toimetulekutoetust novembris

2004 ega 23.12.2004 korraldusega nr 289 detsembris 2004 põhjusel, et isikul on

toimetulekuks piisavalt vahendeid.

2. N. B. esitas kohtule kaebuse Loksa Vallavalitsuse 20.05.2004 korralduse nr 120,

21.06.2004 korralduse nr 153, 31.11.2004 korralduse nr 280 ja 23.12. 2004 korralduse nr 289

tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohtu 24.05.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjendused olid järgmised:

a) Üldiseks toimetulekuraskuseks ei saa pidada olukorda, kus sotsiaaltoetust taotlev isik

ostab endale teise eluruumi enampakkumiselt. Tähtsust ei oma, et raha korteri ostmiseks

kandis enda arvelt linnavalitsuse arvele kaebuse esitaja tütar. Oksjonil esindas kaebaja

ennast, volitust kellegi teise esindamisõiguse kohta esitatud ei ole. Eluruumi

edasimüümiselt teenis kaebuse esitaja tulu 18 000 kr.

b) Korraldustes nr 280 ja 289 ei ole linnavalitsus põhjendanud, miks ta leiab, et kaebuse

esitajal on toimetulekuks piisavalt vahendeid, kuid arvestades, et korraldustes nr 120 ja

153 oli toimetulekutoetuse määramata jätmist põhjendatud teise korteri ostmisega, pidi

toimetulekutoetuse taotlejale olema arusaadav, et samal põhjusel jäeti ta ka novembris-

detsembris toimetulekutoetuseta. Vaatamata

väidetavatele

toimetulekuraskuste maksis kaebuse esitaja 19.06.2004 teda kohtumenetluses

esindavale isikule 3000 kr ja 04.04.2005 tasus 2000 kr juriidiliste teenuste osutamise eest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. N. B. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus. Apellant

esitab tõendina konto väljavõtte, mis kinnitab, et Loksa Linnavalitsus kandis lisaks juulikuu

toimetulekutoetusele kaebuse esitaja kontole ka augustikuu toetuse. Apellant leiab, et

esitatud tõendeid kohtus ei hinnatud ja puudub põhjendus, miks tõendid lükati tagasi.

27.09.2004 esitas linnavalitsus taotluse menetluse lõpetamiseks Loksa Linnavalitsuse

20.07.2004 korralduse nr 178 tühistamise osas, sest linnavalitsus tunnistas nimetatu oma

13.09.2004 korraldusega nr 235 kehtetuks.

5. Loksa Linnavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja

nõustutakse kohtuotsuse põhjendustega. Sotsiaalhoolekande ülesandeks on isikule või

perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi

osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja

ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Üldiseks toimetulekuraskuseks ei saa kuidagi

pidada olukorda, kus isik ostab endale teise eluruumi enampakkumiselt ja müüb selle,

teenides tehingult tulu 18 000 kr. Vaatamata väidetavale toimetulekuraskusele maksis

kaebuse esitaja 5000 kr teda kohtumenetluses esindavale isikule juriidiliste teenuste

osutamise

eest.

Toimetulekupiiri

kehtestamisel

on

riik

lähtunud

minimaalsetest

tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele

esmavajaduste rahuldamiseks. Ka elamispinda tuleb lugeda esmavajaduseks, kuid seda

juhul, kui see isikul puudub. Seadusest tulenevalt on toetuse määrajale antud

diskretsiooniõigus, kaalumaks, kas toimetulekutoetust taotleval isikul on piisavalt

vahendeid toimetulekuks või mitte.

6. Kohtuistungil jäid protsessiosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Sotsiaaltoetuste maksmise õiguslikud alused on sätestatud sotsiaalhoolekande

seaduses. SHS § 223 lg 3 p 3 kohaselt valla- või linnavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse

2(4)

3-04-209

määramata, kui valla- või linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja

või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas-ja kinnisasjad tagavad temale või

perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Käesoleval juhul põhjendas vastustaja

osaliselt vaidlustatud haldusaktides ja kohtumenetluses toimetulekutoetuse maksmisest

keeldumist asjaoluga, et taotluse esitajal oli kaks korterit ning teise korteri müügist teenis ta

umbes 18 000 krooni tulu.

8. SHS § 22 lg 2 kohaselt toimetulekutoetuse määramise aluseks on toetuse taotleja ja tema

perekonnaliikmete sissetulek. Paragrahvi 221 lg 3 kohaselt lisatakse toimetulekutoetuse

saamise avaldusele dokumendid: 1) mis tõendavad eluruumi kasutamise õigust ja need

esitatakse esmapöördumisel, 2) üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud

sissetulekuid ning sellest mahaarvatud tulumaksu ja makstud elatise suurust. Kui mõne

sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja

selle suurust oma allkirjaga, 3) jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluruumi alalisi kulusid

kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud ulatuse ja struktuuriga. SHS § 222 lg 1 kohaselt

toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete

eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning

kehtestatud toimetulekupiir. Paragrahvi 222 lg 3 kohaselt igakuist regulaarset sissetulekut

mitteomava isiku toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse toimetulekutoetuse

taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine sissetulek.

9. Eelnevast nähtub, et toimetulekutoetuse maksmisel ei võeta arvesse isiku rahalisi

kohustusi (võlga) ega tavapärasest suuremaid väljaminekuid. Vaidlust ei ole käesolevas asjas

selle üle, et enampakkumisel ostetud vara kuulus notariaalselt sõlmitud lepingu kohaselt

apellandile endale, mitte tema tütrele. Enampakkumisel osalemisel volikirja õigeaegselt

esitamata jätmine tõi kaasa asjaõiguslepingu sõlmimise apellandi ja Loksa linna vahel.

Asjaolu, et korteri soetamiseks saadud raha maksis apellandile tema tütar ning korteri

müügist saadud tulu tasus apellant samuti oma tütrele, osundab, et apellandi ja tema tütre

vahel oli võlaõiguslik tehing, millest tulenevalt tulu saamise järel korteri ostmiseks tekkis

apellandil ka samas väärtuses võlg oma tütre ees ning korteri müügist saadud tulu võis sellise

võlasuhte korral kuluda võla tasumiseks. Kuid sellise võla tekkimine ja tavapärase

toimetulekupiiriga võrreldes suuremad väljaminekud ei ole asjaolu, mida sotsiaalhoolekande

seaduse kohaselt saab võtta arvesse toimetulekutoetuse maksmise avalduse läbivaatamisel.

10. Apellandi väide, et juulis ja augustis apellandile sotsiaaltoetust maksti, ei too kaasa

nõuet, et talle ka hilisematel kuudel toetust makstakse. Halduskohtu istungil kinnitas apellant

ise, et ta müüs korteri septembris 2004 hinnaga 50 000 krooni. Ka see osundab

ebaregulaarse sissetuleku olemasolule, mida arvestatakse kuue kuu jooksul sissetuleku

saamisest. Toimetulekutoetuse maksmisest ühel kuul ei saanud apellandil tekkida

õiguspärast ootust, et talle makstakse toetust ka järgnevatel kuudel. Halduse ebaõige

praktika muutmine õiguspäraseks on lubatav ning vastupidiseks isikul usaldust tekkida ei

saa.

11. Õige on apellandi väide, et 31.11.2004 ja 23.12.2004 korraldused on nii õiguslikult kui

faktiliselt ebapiisavalt motiveeritud. Korraldustest ei nähtu, milliseid sissetulekuid vastustaja

on arvestanud ning miks leitakse, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. Selliste

põhjenduste mittemärkimine korralduses on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga

56. Nimetatud õigusvastasus ei ole aga aluseks korralduste tühistamisele, kuna vastustaja on

esitanud nõutavad põhjendused kohtumenetluse käigus. HMS § 58 kohaselt haldusakti

kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti

menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei

võinud mõjutada asja otsustamist.

3(4)

3-04-209

12. Eeltoodud kaalutlustel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

täiendab halduskohtu otsuse põhjendavat osa ringkonnakohtu otsuses toodud motiividega.

Oliver Kask

Viive Ligi

Lauri Madise