Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-05-21093/4 ECLI:EE:HMK:2006:2.05.21093.24182 AI generated

2-05-21093/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-21093/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-21093 Tsiviilasi I B hagi S B vastu abielu lahutamiseks ja lapsega suhtlemise korra määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I B, isikukood XXX, elukoht Läänemere XXX, esindaja Valentina Timofejeva Kostja S B, isikukood XXX, elukoht XXX, esindaja advokaat Marje Mängel Kohtuistungi toimumise aeg 05.06.2006 RESOLUTSIOON Lahutada I B ja S B abielu, mis on registreeritud XXXTallinna perekonnaseisuametis, kanne nr XXX all. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Poolte abielu sõlmiti XXX.a Tallinnas ning poolte abielust sündis XXX.a tütar V . Hageja esitas 28.11.2005 kohtule hagi, milles palus lahutada poolte abielu ja jätta tütar elama isa juurde. Kohtumenetluse käigus palus hageja määrata isa ja lapse suhtlemise kord. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei vaidle vastu abielu lahutamise nõudele ja võtab omaks, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud ning abielujätkamine on võimatu. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuisutngil ära hageja ja kostja ning nende esindajad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 järgi lahutab kohus abielu, kui abielu jätkamine ei ole võimalik. Pooled kinnitasid kohtuisutngil, et nad ei soovi enam abielus olla. Kohus asub seisukohale, et abielu on vabatahtlik ühendus ning juhul, kui pooled ei soovi enam abielus olla, on abielu jätkamine osutunud võimatuks. Kohus leiab, et kohtukulude väljamõistmine kostjalt on ebaõiglane, sest kostja tunnistab hagi, seega oleks abielu lahutamine võimalik olnud ka perekonnaseisuasutuses. Kostja majanduslik seisund on selline, et talle on määratud riigi kulul esindaja, seega võib kohtukulude väljamõistmine panna kostja majanduslikult raskesse olukorda.

Legislator headnote

AI generated
2-05-21093/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Poolte abielu sõlmiti XXX.a Tallinnas ning poolte abielust sündis XXX.a tütar V . Hageja esitas 28.11.2005 kohtule hagi, milles palus lahutada poolte abielu ja jätta tütar elama isa juurde. Kohtumenetluse käigus palus hageja määrata isa ja lapse suhtlemise kord. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei vaidle vastu abielu lahutamise nõudele ja võtab omaks, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud ning abielujätkamine on võimatu. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuisutngil ära hageja ja kostja ning nende esindajad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 järgi lahutab kohus abielu, kui abielu jätkamine ei ole võimalik. Pooled kinnitasid kohtuisutngil, et nad ei soovi enam abielus olla. Kohus asub seisukohale, et abielu on vabatahtlik ühendus ning juhul, kui pooled ei soovi enam abielus olla, on abielu jätkamine osutunud võimatuks. Kohus leiab, et kohtukulude väljamõistmine kostjalt on ebaõiglane, sest kostja tunnistab hagi, seega oleks abielu lahutamine võimalik olnud ka perekonnaseisuasutuses. Kostja majanduslik seisund on selline, et talle on määratud riigi kulul esindaja, seega võib kohtukulude väljamõistmine panna kostja majanduslikult raskesse olukorda.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-21093 Tsiviilasi I B hagi S B vastu abielu lahutamiseks ja lapsega suhtlemise korra määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I B, isikukood XXX, elukoht Läänemere XXX, esindaja Valentina Timofejeva Kostja S B, isikukood XXX, elukoht XXX, esindaja advokaat Marje Mängel Kohtuistungi toimumise aeg 05.06.2006 RESOLUTSIOON Lahutada I B ja S B abielu, mis on registreeritud XXXTallinna perekonnaseisuametis, kanne nr XXX all. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Poolte abielu sõlmiti XXX.a Tallinnas ning poolte abielust sündis XXX.a tütar V . Hageja esitas 28.11.2005 kohtule hagi, milles palus lahutada poolte abielu ja jätta tütar elama isa juurde. Kohtumenetluse käigus palus hageja määrata isa ja lapse suhtlemise kord. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei vaidle vastu abielu lahutamise nõudele ja võtab omaks, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud ning abielujätkamine on võimatu. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuisutngil ära hageja ja kostja ning nende esindajad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 järgi lahutab kohus abielu, kui abielu jätkamine ei ole võimalik. Pooled kinnitasid kohtuisutngil, et nad ei soovi enam abielus olla. Kohus asub seisukohale, et abielu on vabatahtlik ühendus ning juhul, kui pooled ei soovi enam abielus olla, on abielu jätkamine osutunud võimatuks. Kohus leiab, et kohtukulude väljamõistmine kostjalt on ebaõiglane, sest kostja tunnistab hagi, seega oleks abielu lahutamine võimalik olnud ka perekonnaseisuasutuses. Kostja majanduslik seisund on selline, et talle on määratud riigi kulul esindaja, seega võib kohtukulude väljamõistmine panna kostja majanduslikult raskesse olukorda.

Kohtunik