2-06-6144/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2006.a Tallinn Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu tsiviilkantselei kaudu 19.06.2006.a. kell 14.00 Kentmanni 13, Tallinnas. Tsiviilasja number 2-06-6144 Tsiviilasi A.Ohagiavaldus D.Ovastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A.O; Kostja: D.O Kohtuistungi toimumise aeg 06.06.2006.a. RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista D.Oalates 03.03.2006.a. igakuine elatusraha 2000,00 (kaks tuhat) krooni tütre N.O ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni 27.04.2010.a. A.Okasuks.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sealhulgas kohtukuluriigilõiv Eesti Vabariigile jäävad kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue Poolte abielust, milline on registreeritud 09.11.1991.a. Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe

2 sektoris, on sündinud.a. tütar N.O. Käesoleval ajal elavad pooled lahus.

Hageja esitas 03.03.2006.a. kohtusse hagi kostja vastu, milles ta palus kostjalt välja mõista alaealise lapse ülalpidamiseks 2200,00 krooni elatusraha kuus. Hageja väidetel on laps hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole last majanduslikult toetanud. Hagiavalduse kohaselt moodustavad lapsele tehtavad kulutused kuus kokku keskmiselt 4800,00 krooni. Lapsega seonduvad kulutused ühe kuu lõikes on: toidukulud summas 1200,00 krooni, sõidukulud 90,00 krooni, toitlustamine koolis 300,00 krooni, huvialad (ujumine) 160,00 krooni, hügieenitarbed 180,00 krooni, mobiiltelefon 200,00 krooni, internet 120,00 krooni, arvutidisketid 45,00 krooni, taskuraha 400,00 krooni ja kommunaalkulud 450,00 krooni. Nimetatule lisanduvad kulutused koolitarvetele, riietele ja jalatsitele, kosmeetikale, meditsiinile, puhkusele ja ettenägematutele väljaminekutele kokku 1686,00 krooni kuus. Hageja töötasu on keskmiselt 5500,00 krooni. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde.

Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja oli nõus temalt hageja kasuks elatise väljamõistmisega lapse ülalpidamiseks kokku summas 1500,00 krooni põhjusel, et tema sissetulekud ei võimalda praegusel hetkel rohkem elatusraha maksta. Kostja vaidlustas tütrele tehtavad kommunaalkulud, mobiiltelefoni kulud, kulutused plaatidele, taskurahale, ehetele, kosmeetikale ning ettearvamatutele kuludele. Kostja on hetkel töötu, kuid õpib kursustel keevitajaks. Kostja igakuine sissetulek moodustab summas 1000,00 krooni.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud uuritud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kohtuistungil uuritud tõenditega leidis tõendamist, et poolte abielu on registreeritud. Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris, mille kohta on tehtud kanne (t/l 32). Poolte abielust sündis.a. tütar N.O( t/l 33). Pooled elavad käesoleval ajal lahus. Poolte abielust sündinud tütar N.Oelab hagejaga. Tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Kostja hagi osalise õigeksvõtuga on tõendatud, et kostja elatist lapse ülalpidamiseks maksnud ei ole. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt elatusraha välja mõista kohtuotsusega.

Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2006.a. on nimetatud alammäär 3000,00 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud palgatõendiga (t/l 36) on tõendatud, et hageja töötasu on keskmiselt 5500,00 krooni kuus. Kostja poolt kohtule esitatud vabastamisõiendist nr. (t/l 13) ilmneb, et kostja vabanes. Kostja on töötuna arvele võetud alates 27.02.2006.a. (t/l 14). Kostjal lasub kohustus tasuda rahaline karistus tulenevalt Tallinna Linnakohtu 15.11.2002.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr kogusummas 10 187,82 krooni (t/l 15) ja sundraha kogusummas 2365,82 krooni (t/l 16). Kohus asub seisukohale, et hageja poolt väidetavad igakuised kulutused lapse kommunaalkuludele summas 450,00 krooni, mobiiltelefonile summas 200,00 krooni ja taskurahale summas 400,00 krooni on igati mõistlikud ning põhjendatud, arvestades lapse vanust ning elukallidust Tallinna linnas. Samuti on kohtu arvates mõistlikud kulutused kosmeetikale summas 740,00 krooni aastas arvestades tütarlapse vanust. Ka ei pea kohus ülepaisutatuks ettearvamatuid väljaminekuid summas 400,00 krooni aastas. Kohus ei nõustu hageja poolt väidetavate kulutustega lapse ehetele summas 1300,00 krooni aastas ning igakuiste kulutustega arvutidiskettidele summas 45,00

3 krooni. Kohtu arvates ei saa nimetatud kulutusi osundatud summas käsitleda eluliselt vajalike kulutustena. Muud hagetavad igakuised kulutused lapsele loeb kohus mõistlikeks ja põhjendatuteks ning samuti ei vaidlustanud neid ka kostja (t/l 34-35, 48). Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega on vanemad kohustatud kandma lapsele tehtavad kulutused võrdselt, arvestades lapse vajadusi ning vanemate majanduslikku olukorda. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse kindlaksmääramisel ei saa arvestada üksnes asjaoluga, et kostja käesoleval ajal ei tööta, kuivõrd kostja on noor ja terve meesterahvas ning miski ei takista tal tööl käimist. Kostja peab leidma seaduslikud võimalused, et oma lapsele igakuist piisavat elatusraha anda. Samuti arvestab kohus asjaolu, et kostja õpingud lõpevad augustis, misjärel on kostjal võimalus asuda tööle keevitajana ning maksta oma lapsele elatist suuremas summas kui seda on riiklik alammäär. Asjaolu, et kostjal lasuvad ka muud rahalised kohustused ei vabasta kostjat oma seadusest tuleneva alaealise lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest. Kohus arvestab ka seda, et tütar N.Oon kostja ainukene laps ning teisi ülalpeetavaid kostjal praegusel ajal ei ole. Kohus arvestab ka elatusraha väljamõistmisel asjaoluga, et tulumaksu tuleb maksta elatise saajal, vähendades seega reaalselt saadavat elatist. Eelpooltoodu alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks summas 2000,00 krooni kuus.

Tulenevalt PKS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Seega tuleb elatis välja mõista alates elatisehagi kohtule esitamisest, s.o. 03.03.2006. aastast.

Kõik kohtumääruses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Kohtukulude osas lähtub kohus TsMS §-dest 162, 173, 174. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse § 179 lõikes 1 sätestatut ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja kohtukulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti peab kostja tasuma riigilõivu hagiavalduselt. Kõik ülaltoodud kohtu põhjendused on aluseks ka menetluskulude jaotusel.

Ann Meriluht Kohtunik