3-04-374/3 · Tallinna Ringkonnakohus

3-04-374 1(8)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-374 Haldusasi A Ai kaebus: 1) Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu 21.09.1994 otsuse nr 1463v/1-12 tühistamiseks Pärnu linnas N tn 27 asuva muusikakooli hooneid ja vara puudutavas osas; 2) Pärnu LinnAlikogu 20.06.1996 otsuse nr 49 tühistamiseks Pärnus N tn 27 asuva vara osas; 3) Pärnu maavanema 15.04.1998 korralduse nr 660-m tühistamiseks Pärnus N tn 27 asuva vara osas; 4) Pärnu Linnavalitsuse 01.12.2003 korralduse nr 1486 tühistamiseks ja L Ai kaebus Pärnu Linnavalitsuse 01.12.2003 korralduse nr 1486 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 25.05.2005 otsus nr 3-233/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus A Ai ja L Ai apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev 25. mai 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitajad – A A ja L A, esindaja Võido Voor Vastustajad – Majandusja Kommunikatsiooniministeerium (Eesti Erastamisagentuuri õigusjärglasena), Pärnu Linnavalitsus, Pärnu LinnAlikogu ja Pärnu maavanem RESOLUTSIOON Jätta A Ai ja L Ai apellatsioonkaebused rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu 25.05.2005 otsus haldusasjas nr 3-233/2004 muutmata. Edasikaebamise kord

3-04-374 2(8) Käesoleva otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peab kassatsioonkaebus olema esitatud ringkonnakohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti saabumise ajast, mitte postitempli kuupäevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. 25.02.1994 esitasid A A ja L S avaldused muuhulgas Pärnus, N tn 27 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks.

Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu 21.09.1994 istungi protokolli väljavõtte (tl 118) kohaselt otsustati päevakorrapunkti 4 all protokollilise otsusega kinnitada munitsipaliseeritavate objektide nimekiri nr 27 vastavalt protokolli lisale nr 1, milles nr 10 all oli loetletud muusikakooli tervikvara koos hoonetega Pärnus, N 27. 07.04.1995 riigi vara munitsipaalomandisse andmise aktiga nr 18/617 (tl 97-98, 112-113) anti Pärnu linna munitsipaalomandisse N tn 27 asuv muusikakooli tervikvara koos hoonetega.

Pärnu LinnAlikogu 20.06.1996 otsuse nr 49 (tl 100) p-ga 1.1 otsustati taotleda Pärnu linna munitsipaalomandisse munitsipaalomandis ja 100 %-lise linna osalusega aktsiaseltside omandis olevate hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa vastavalt lisale (tl 93-94), milles oli nimetatud ka maatükk N tn 27.

Pärnu maavanema 15.04.1998 korralduse nr 660-m p-ga 1.3 otsustati munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste aluse ning neid teenindava maana anda Pärnu linna munitsipaalomandisse Pärnu LinnAlikogu 20.06.1996 otsuse nr 49 alusel N tn 27 maaüksus (pindalaga 1223 m2).

ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 21.12.1999 otsusega nr 4 (toimik 1937) muudeti varasemat, 07.10.1999 otsust nr 3 selliselt, et 12.05.1997 otsuse nr 4 p-ga 1 omandireformi objektiks loetud vara – N tn 27 kinnistu nt 2152, krunt 37c tähtajata põhirendiõigus maale ja hoone – suhtes jäeti rahuldamata A Ai taotlus põhjusel, et ta ei saa olla õigustatud subjekt ORAS § 8 lg 3 kohaselt, kuna avalduse esitamise momendil oli vara omanik L S elus. L S taotlus jäeti rahuldamata põhjendusega, et ei saa olla õigustatud subjekt, kuna ei ole esitanud nõuetekohast avaldust. Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2001 otsusega haldusasjas nr II-3/104/2001 (toimiku nr 3-32/2003 lk 40-48) tühistati ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 21.12.1999 otsuse nr 4 osas, millega jäeti rahuldamata L Ai (S) taotlus õigusvastaselt võõrandatud maa osas. Ringkonnakohus tuvastas, et A Ai ja L S 25.02.1994 esitatud ühine avaldus maa tagastamiseks tuleb lugeda esitatuks tähtaegselt (endise kruntrendimaa (obrokimaa) omandisse andmise ja kompenseerimise seaduses (edaspidi Kruntrendimaa seadus) sätestatud tähtajal), mistõttu on L S avaldus jäetud rahuldamata ekslikult. Kuna aga A A ja L S ei esitanud ORAS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtajaks (17.01.1992) avaldust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohta ega taotlenud avalduse esitamise tähtaja ennistamist, puudus alus nende tunnistamiseks omandireformi õigustatud subjektiks hoone suhtes. Seega jäi N tn 27 asuvate hoonete ja maa osas Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2001 otsusest tulenevalt jõusse ÕVVTK komisjoni otsus, mille kohaselt oli üksnes L Sl tagastamise nõudeõigus N tn 27 asuva vara suhtes ja seda üksnes kinnistu maa osas.

3-04-374 3(8)

ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 19.02.2003 otsusega nr 1 (toimiku nr 3-32/2003 lk 22-23) tunnistati omandireformi objektiks Pärnu linnas N 27 maa (endine kinnistu nr 2152) tähtajatu põhirendiõigus maale ning L A vara tagastamise õigustatud subjektiks Pärnu linnas, N tn 27 endise kinnistu nr 2152 maa osas pindalaga 1223 m2. 07.10.2003 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel on L Ai vara pärijateks võrdsetes mõttelistes osades tema lapsed A A ja L A.

Pärnu Linnavalitsuse 01.12.2003 korraldusega nr 1486 (toimiku nr 3-233/2004 lk 169- 170) otsustati viitega maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 p-le 3 mitte tagastada endise kinnistu nr 2152 maad põhjendusega, et maal asuvad teistele isikutele kuuluvad hooned, millele on krunt määratud. Korraldusega määrati A Aile ja L Aile tagastamata jääva maa eest kompensatsioon.

2. A A ja L A esitasid Pärnu Halduskohtule kaebused (toimiku nr 3-233/2004 lk 3-6), millest, arvestades kaebuste täpsustusi (toimiku nr 3-47/2004 lk 27-28, 31) ning nõuete tagastamist Pärnu Halduskohtu 02.02.2004 määrusega (toimiku nr 3-233/2004 lk 22) ja menetluse lõpetamist Pärnu Halduskohtu 05.05.2004 määrusega (toimiku nr 3-47/2004 lk 53-54) on menetlusse jäänud: 1) A Ai kaebus Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu 21.09.1994 otsuse nr 1463v/1-12 tühistamiseks Pärnu linnas N tn 27 asuva muusikakooli hooneid ja vara puudutavas osas, Pärnu LinnAlikogu 20.06.1996 otsuse nr 49 tühistamiseks Pärnus N tn 27 asuva vara osas, Pärnu maavanema 15.04.1998 korralduse nr 660-m tühistamiseks Pärnus N tn 27 asuva vara osas ja Pärnu Linnavalitsuse 01.12.2003 korralduse nr 1486 tühistamiseks ning 2) L Ai kaebus Pärnu Linnavalitsuse 01.12.2003 korralduse nr 1486 tühistamiseks.

Kaebajad leidsid, et N tn 27 elamu ja maa munitsipaliseerimine on õigusvastane. Kinnistu munitsipaalomandisse andmine toimus ajal, mil menetleti õigustatud subjektide avaldust, mida polnud veel ÕVVTK komisjoni poolt läbi vaadatud. Vara munitsipaliseerimise õigusvastasust kinnitab ka asjaolu, et vaatamata korduvatele taotlustele ei õnnestunud kaebajatel Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu 21.09.1994 otsust nr 1463v/1-12 saada. Munitsipaliseerimise taotlus ei ole vormistatud nõuetekohaselt, sest osad nõutud asjaolud olid märkimata, osad andmed olid ebaõiged. Kaebajaid ei ole informeeritud N tn 27 kinnistu munitsipaliseerimisest. Vaidlustatud haldusaktidega rikutakse kaebajate kui vara omanike õigust saada tagasi N tn 27 asuvad hooned ja maa.

3. Pärnu Halduskohtu 25.05.2005 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised:

1) Kui õigusvastaselt võõrandatud vara antakse munitsipaalomandisse, läheb vara tagastamise kohustus kooskõlas ORAS §-ga 27 üle kohalikule omavalitsusele. Seega ei saanud Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu 21.09.1994 protokolliline otsus takistada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist; 2) Riigikohtu praktikas (19.11.2001 otsus nr 3-3-1-41-01, 07.12.2001 otsus nr 3-3-1-51-01) on korduvalt kinnitust leidnud seisukoht, et õigusvastaselt võõrandatud vara ei ole enam endiste omanike, kellelt vara õigusvastaselt võõrandati, omandis. Seetõttu on põhjendamatud kaebuste väited L S AÕS § 68 lg-st 1 ja TsÜS § 155 lg-test 1 ja 2 tulenevate õiguste rikkumisest;

3-04-374 4(8) 3) Kaebajaid ja nende ema L. S ei ole N tn 27 hoonete suhtes kunagi tunnistatud omandireformi õigustatud subjektideks. 07.10.2003 väljastatud pärimisõiguse tunnistuse alusel ei saanud kaebajad seetõttu pärida nõudeõigust N tn 27 hoonetele; 4) Kuna eeltoodud põhjustel ei saanud N tn 27 hoone munitsipaliseerimise menetlus rikkuda kaebajate õigusi, ei hinda kohus kaebajate väiteid hoone munitsipaliseerimise õiguspärasuse kohta; 5) Kuna taotlus N tn 27 maa munitsipaliseerimiseks esitati MaaRS § 28 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt munitsipaalomandisse antakse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa, ei olnud kohalikul omavalitsusel kooskõlas Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 269 kinnitatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korra” p-ga 13 kohustust informeerida maa munitsipaalomandisse andmise taotlusest maa tagastamise õigustatud subjekte; 6) Pärnu LinnAlikogu poolt 03.04.1998 esitatud taotluses ei ole „Maa munitsipaalomandisse andmise korra” p 14 alap-des 8 ja 9 nõutud andmeid (taotletava maa kuuluvuse kohta enne 16.06.1940 ja andmed teiste isikute taotluste kohta selle maa tagastamiseks ja/või kompenseerimiseks või koopia kompenseerimise korraldusest). Seega rikuti taotluse koostamisel vorminõudeid. Kuid see rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist ning sisuliselt õiguspärase haldusakti (ilmselt pidas halduskohus siin silmas Pärnu maavanema 15.04.1998 korralduse nr 660-m p-i 1.3) kehtetuks tunnistamist ei saa sellele rikkumisele tuginedes seepärast nõuda; 7) Pärnu Linnavalitsuse 01.12.2003 korraldus nr 1486 on õiguspärane, sest korraldusega tagastamata jäetud maal asuvad Pärnu linna munitsipaalomandis asuvad hooned.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. A Ai ja L Ai apellatsioonkaebustes palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega halduskohtule esitatud kaebused rahuldatakse. Apellatsioonkaebuste põhjendused on järgmised:

1) Kohtuniku osavõtt asja läbivaatamisest oli lubamatu ja vastuolus kohtute seaduse § 47 lgga 1, sest kohtunik ei vasta selles sättes esitatud nõuetele. Riigikohtu 16.11.2004 määrusega nr 3-3-1-59-04 tühistati halduskohtu 04.05.2004 määrus asja menetluse osalise lõpetamise kohta. 18.03.2004 kirjaga kaebusele vastuse nõudes pöördus kohtunik Pärnu Linnavalitsuse, Pärnu LinnAlikogu ja Pärnu Maavalitsuse poole kaebuse tähtaegsuse küsimuses, kasutades kohtunikule lubamatut üleskutset „koostööle lootes”, mis näitab otsest huvitatust asja lahendist ja erapooletuse puudumist. Toimikuga esmakordsel tutvumisel 18.04.2005 sellest teada saades esitas kaebajate esindaja 19.04.2005 taotluse kohtuniku taandamiseks, mille kohtunik 21.04.2005 määrusega põhjendamatult rahuldamata jättis; 2) Halduskohus, jättes rahuldamata kaebuse Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu 21.09.1994 protokollilise otsuse nr 1463v/1-12 tühistamise nõudes, ei selgitanud välja, kas see otsus on tegelikult olemas. Pöördumised arhiivide poole selle otsuse saamiseks ei andnud tulemusi, samuti polnud vastustajatel esitada algdokumenti sellest otsusest ja Pärnu LinnAlikogu otsust, millega 1994. a. pöörduti Erastamisagentuuri poole N tn 27 hoone munitsipaliseerimise küsimuses. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi töötaja esitatud väljavõte Erastamisagentuuri Nõukogu 21.09.1994 koosoleku protokollist ei ole tõendina kasutatav usaldusväärsuse puudumise tõttu; 3) N tn 27 asuva kinnisvara vormistamine Pärnu linna omandisse selle vara tagastamiseks esitatud avalduse menetlemise ajal oli vastuolus omandireformi reguleerivate õigusaktidega. Sealhulgas oli hoone ja maa munitsipaliseerimine vastuolus ka ORAS § 21 lg-ga 1 ja §-ga 3,

3-04-374 5(8) sest ORAS § 21 lg 1 kohaselt on munitsipaliseerimise objektiks riigi omandis olev vara, mitte aga õigusvastaselt võõrandatud vara. Kohtu väide, et hoonete munitsipaliseerimise menetlus ei saanud mingil moel rikkuda kaebajate kui õigustatud subjektide ja/või omanike õigusi, on küüniline ja represseerimist põlistav; 4) Väites, et kaebajaid ja nende ema pole vaidlusaluste hoonete suhtes kunagi tunnistatud õigustatud subjektiks, jätab kohus tähelepanuta, et Vabariigi Valitsuse 02.10.1991 määruse ps 4 sätestatud ÕVVTK komisjonide pädevuses ei ole märgitud otsuste langetamist isikute „õigustatud subjektiks tunnistamise” kohta. Omandireformi õigustatud subjektide ringi sätestavad ORAS §-d 4 ja 7-9; 5) Samuti ei nõustu apellandid kohtu seisukohaga Pärnu LinnAlikogu 03.04.1998 taotluses sisalduvate rikkumiste ja Pärnu Linnavalitsuse 01.12.2003 korralduse nr 1486 õiguspärasuse kohta, leides muuhulgas, et kohtu viidatud 01.01.2002 jõustunud haldusmenetluse seadus tagasiulatuvat jõudu ei oma. MaaRS § 6 lg 2 p 3 kohaldamisele ei kuulu, sest linna piirides asuva maa tagastamine toimub MaaRS § 7 kohaselt, mis võimaldab õigustatud subjekti ja ehitise omaniku vahelist kokkulepet hoonestusõiguse seadmise või ehitise õigustatud subjektile võõrandamise kohta. Väites, et N tn 27 maa ei kuulu kaebajatele tagastamisele, on kohus ületanud kaebuse piire ja oma pädevust, sest vara tagastamise otsustamine ei kuulu kohtu pädevusse.

L Ai apellatsioonkaebuses leitakse lisaks, et kohtuotsusega on lahendatud L Ai kaebusest ainult üks nõue ning jäetud põhjendamata, miks ei menetletud L Ai teisi nõudeid, mis olid samasisulised A Ai kaebuses tooduga.

5. Pärnu maavanema vastuses apellatsioonkaebustele palutakse need jätta rahuldamata. Kuna MaaRS § 6 lg 2 p 4 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maa antakse munitsipaalomandisse vastavalt selle seaduse § 28 lg 1 p-dele 1-4, N tn 27 maa-alal aga asuvad Pärnu linna munitsipaalomandis olevad hooned (muusikakool, garaaž, kuur), siis ei olnud Pärnu LinnAlikogu taotluses teabe puudumine maa tagastamise taotluse puudumise kohta takistuseks N tn 27 maa munitsipaalomandisse andmisel.

6. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi vastuses L Ai apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Kuna Erastamisagentuuri nõukogu 21.09.1994 otsus nr 1463v/1-12 tehti protokollilise otsusega, mille väljavõte kohtule esitati, siis ongi esitatud otsus, mille olemasolus apellant kahtleb. Nimetatud otsus on õiguspärane ja ei riku apellandi õigusi, sest muusikakooli tervikvara koos hoonega arvati munitsipaliseeritavate objektide nimekirja ajal, mil oli ammu möödunud ORAS § 16 lg-st 1 tulenev tähtaeg vara tagastamise või kompenseerimise avalduste esitamiseks. Kaebuse esitaja ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mille kohaselt pidanuks Erastamisagentuuri Nõukogu 1994. aastal kaebuse esitajat või tema ema sellest otsusest informeerima. Kohtuistungil teatas ministeeriumi esindaja, et samadel põhjustel taotleb A Ai apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist.

7. Pärnu Linnavalitsuse ja Pärnu LinnAlikogu vastustes apellatsioonkaebustele palutakse need jätta rahuldamata. L Ai apellatsioonkaebuse ülejäänud nõuded tagastati Pärnu Halduskohtu 05.05.2004 jõustunud määrusega. Apellantide väited kohtuniku erapoolikusest on pahatahtlikud. Kaebuste lahendamise seisukohalt ei omanud Erastamisagentuuri Nõukogu väidetavalt puuduv otsus tähtsust, sest kaebajad on 07.10.2003 pärimisõiguse tunnistuse kohaselt pärinud nõudeõiguse üksnes N tn 27 maa osas. Kohtule esitatud Pärnu LinnAlikogu 20.02.1992 otsusest nr 16 nähtub, et linnAlikogu otsustas taotleda Pärnu linna munitsipaalomandusse 3. etapil Laste Muusikakooli asukohaga N tn 27, seega on tuvastatud, kelle initsiatiivil ja missuguste põhjendustega esitati Erastamisagentuurile taotlus hoone

3-04-374 6(8) munitsipaliseerimiseks. Vastustajad ei nõustu ka apellantide seisukohtadega ORAS ja MaaRS sätete ebaõigest kohaldamisest ja vara mittetagastamise otsustamisest kohtu poolt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohus ei pidanud apelleeritud otsuses põhjendama, miks lahendati selle otsusega L Ai kaebusest üksnes Pärnu Linnavalitsuse 01.12.2003 korralduse nr 1486 tühistamise nõue. L Ai kaebuse ülejäänud nõuded ei olnud selle kohtuotsuse esemeks, sest nende osas lõpetati menetlus Pärnu Halduskohtu 05.05.2004 määrusega (toimiku nr 3-47/2004 lk 53-54), mis on jõustunud.

9. Kohtuniku erapoolikusele ei viita asjaolu, et Riigikohtu halduskolleegiumi 16.11.2004 määrusega nr 3-3-1-59-04 (toimiku nr 3-233/2004 lk 59-64) tühistati Pärnu Halduskohtu 04.05.2004 määrus haldusasjas nr 3-18/2004, millega lõpetati menetlus A Ai kaebuse osas. Kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimus oli komplitseeritud, sest Pärnu Halduskohtu tühistatud määrusega samadele seisukohtadele asus ka Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium 19.07.2004 määruses nr 2-3/813/04 (sama toimiku lk 57-58).

Pärnu Halduskohtu 18.03.2004 kohtunõudes kirjas nr 3-18/2004 (sama toimiku lk 38) sisalduvast viisakusvormelist „koostööle lootes” teeb apellant meelevaldsed ja põhjendamatud järeldusest kohtuniku isiklikust huvitatusest asja lahendamise tulemusest.

Eelviidatud sündmustele tugineva kaebuse esitajate esindaja poolt 19.04.2005 esitatud taandamise avalduse (eelviidatud toimiku lk 148) on kohtunik jätnud rahuldamata põhjendatud määrusega (eelviidatud toimiku lk 149-151), selgitades muuhulgas väljendi „koostööle lootes” kasutamise asjaolusid ning viidates, et avalduses nimetatud sündmused on toimunud juba tükk aega tagasi ning taotleja ei ole vahepealsel kohtu poole pöördumisel taandamise avaldust käsitlenud.

Apellatsioonkaebuste väited asja lahendava kohtuniku erapoolikusest on alusetud.

10. Halduskohus on õigesti leidnud, et N tn 27 hoone munitsipaliseerimine ei saanud rikkuda kaebuse esitajate õigusi hoone tagastamisele. Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2001 otsusega haldusasjas nr II-3/104/2001 on jäänud jõusse ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni otsused osas, millega on jäetud rahuldamata A Ai ja L S taotlused N tn 27 hoone tagastamise suhtes. Kaebuse esitajatel puudub ja nende õiguseellasel L Sl puudus tagastamise nõudeõigus N tn 27 hoonete osas.

ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 19.02.2003 otsuse nr 1 kohaselt (toimiku nr 3-32/2003 lk 22- 23) on omandireformi objektiks Pärnu linnas N 27 maa (endine kinnistu nr 2152) tähtajatu põhirendiõigus maale ning kaebajate õiguseellane L. S selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjekt. Kruntrendimaa seaduse § 4 lg 1 kohaselt toimub selle maa omandiks andmine ja kompenseerimine omandireformi aluste seaduse II osas ja maareformi seaduse II osas ning nendest seadustest tulenevates muudes õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel, kuivõrd see seadus ei sätesta teisiti. MaaRS § 6 lg lg 2 p 3 ja § 7 lg 1 alusel ei kuulu teise isiku omandis olevate hoonete alune maa tagastamisele või Kruntrendimaa seaduse § 3 lg 1 alusel omandisse andmisele sõltumata sellest, kas hooned kuuluvad riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele. Seega ei riku N nt 27 ehitiste munitsipaalomandisse andmine ka kaebuse esitajate õigust saada N tn 27 õigusvastaselt võõrandatud maa omanikuks.

3-04-374 7(8)

Kuna N nt 27 hoonete munitsipaalomandisse andmine ei rikkunud kaebuse esitajate õigusi, ei arutle ringkonnakohus ka apellatsioonkaebuste väidete üle, mis puudutavad hoonete munitsipaalomandisse andmise õigusvastasust. Kuna ringkonnakohus ei kontrolli Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu 21.09.1994 otsuse nr 1463v/1-12 õiguspärasust Pärnu linnas N tn 27 asuva muusikakooli hooneid ja vara puudutavas osas, ei peatu ringkonnakohus ka apellatsioonkaebuste väidetel selle kohta, et kohtumenetluses ei ole esitatud nimetatud otsuse originaaleksemplari.

Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust järelduseks, et N tn 27 hoone munitsipaalomandisse andmine oli õigusvastane. Asjaolu, et tegemist oli varaga, mille suhtes 25.02.1994 oli esitatud tagastamise taotlus, ei välistanud hoone munitsipaalomandisse andmist. Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2001 otsusega haldusasjas nr II-3/104/2001 on tuvastatud, et N tn 27 hoonete tagastamiseks avalduse esitamiseks kehtis ORAS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtaeg, A A ja L S selleks tähtajaks avaldust ei esitanud. Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra” p 4 sätestab, et taotleja, kes ei ole esitanud tähtaegselt avaldust vara tagastamise või kompenseerimise kohta, loetakse vara tagastamise või kompenseerimise nõudmisest loobunuks.

11. Apellatsioonkaebuse väide, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnaja linnakomisjoni pädevuses ei ole isikute „õigustatud subjektiks tunnistamine” vaid õigustatud subjektide „tuvastamine”, on asja lahendamisel tähtsust mitteomav terminoloogiline arutlus. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra” p 7 alap 3 ja 19 alap 4 kohaselt määratakse kohaliku komisjoni otsuses kindlaks vara suhtes õigustatud subjektid. Tegemist on õiguslikult siduva otsustusega isiku kuulumise kohta seaduses sätestatud omandireformi õigustatud subjektide ringi ning sellega otsustab komisjon isiku nõudeõiguse üle nimetatud vara suhtes.

12. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohtadega N tn 27 maa munitsipaalomandisse jätmise kohta ega pea vajalikuks neid korrata. Apellatsioonkaebuses sisalduvate väidete, et õigusvastaselt võõrandatud maa ei kuulu munitsipaliseerimisele ja munitsipaliseerimise taotluses esitatud puuduste suhtes ei saanud kohaldada haldusmenetluse seadust, kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

MaaRS § 6 lg 2 p-st 4 ja §-st 28 tuleneb, et eelviidatud sätetes nimetatud juhtudel jäetakse õigusvastaselt võõrandatud maa munitsipaalomandisse ning see maa ei kuulu sellest tulenevalt tagastamisele. „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra” p 54 sätestab, et kui õigustatud subjekt nõuab maa tagastamist, mille kohta on esitatud taotlus maa riigi omandisse jätmiseks või mille kohta on kohalik omavalitsus esitanud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse, ei otsustata maa tagastamise küsimust enne, kui nimetatud taotluste kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus.

Kuigi haldusmenetluse seadus jõustus 1. jaanuaril 2002, kodifitseeris see seadus muuhulgas ka Eesti õigusruumis juba varem kehtinud haldusõiguse üldpõhimõtteid. Põhimõte, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes selliste menetlusnõuete rikkumiste tõttu, mis ei võinud mõjutada menetluse lõpptulemusel tehtud otsuse sisu, kuulub seetõttu kohaldamisele sõltumata haldusmenetluse seaduse kehtivusest.

3-04-374 8(8)

13. Pärnu Linnavalitsuse 01.12.2003 korralduse nr 1486 andmise põhjuseks oli asjaolu, et N tn 27 õigusvastaselt võõrandatud maa oli munitsipaalomandis olevate hoonete aluse maana jäetud Pärnu maavanema 15.04.1998 korralduse nr 660-m p-ga 1.3 MaaRS § 28 lg 1 p 1 alusel munitsipaalomandisse. Seetõttu ei olnud Pärnu Linnavalitsuse korralduses nr 1486 tehtud õiguslik viide MaaRS § 6 lg 2 p-le 3 täpne. Asjakohaseks normiks oli MaaRS § 6 lg 2 p 4, mille kohaselt maad ei tagastata, kui see jäetakse riigi omandisse vastavalt selle seaduse § 31 1. lõike punktidele 1 kuni 5, 7, 9 kuni 11 ja 13 või antakse munitsipaalomandisse vastavalt selle seaduse § 28 1. lõike punktidele 1 kuni 4.

Ebatäpne oli ka korralduse nr 1486 sõnastus. Kuna ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 19.02.2003 otsusega nr 1 tunnistati omandireformi objektiks tähtajatu põhirendiõigus Pärnu linnas N 27 (endine kinnistu nr 2152) maale, saab antud juhul tulenevalt Kruntrendimaa seaduse § 3 lg-st 1 kõnelda mitte maa tagastamisest, vaid tasuta omandisse andmisest.

Eeltoodud puudused ei tingi siiski korralduse nr 1486 tühistamist, sest tulenevalt asjaolust, et maa oli õiguspäraselt jäetud munitsipaalomandisse, esinesid selle maa kaebuse esitajate omandisse andmata jätmist tingivad seadusest tulenevad alused.

14. Asjakohatu on apellatsioonkaebuste väide, et halduskohtu pädevuses ei ole õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsustamine. Kohtul tuli esitatud kaebuste alusel võtta seisukoht selles, kas Pärnu Linnavalitsuse 01.12.2003 korraldus nr 1486, millega otsustati jätta kaebuse esitajatele tagastamata õigusvastaselt võõrandatud maa, oli õiguspärane.

15. Eeltoodud põhjendustel tuleb apellatsioonkaebused jätta rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu apelleeritud otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, puudub alus ka apellantide kasuks vastustajatelt kohtukulude väljamõistmiseks.

Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe