2-06-10869/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juunil 2006. a Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-10869 Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu 1062,99 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: AS EMT; registrikood 10096159; asukoht Valge 16 Tallinn; esindaja: Helena Purga, Lindorff Eesti AS, asukoht: Hobujaama 4, Tallinn; kostja: X RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista X AS-i EMT kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 531(viissada kolmkümmend üks) krooni ja 50 senti ja viivisevõlg 531(viissada kolmkümmend üks)krooni ja 49 senti.

2.2. kohtukulud täies ulatuses;

2.3. kohtu poolt kantud menetluskulu hüvitada kostjal.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, §

420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS

§ 142 lg 1, 2).

HAGEJA NÕUE Pooled sõlmisid 03.03.2003 liitumislepingu , mille alusel osutas hageja kostjale kõneteenust. Kostja ei ole osutatud teenuse eest nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale põhivõlgnevusena 531, 50 krooni . Hageja on arvestanud kostja poolt kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist, mida nõuab summas 531, 49 krooni. Hageja palub mõista kostjalt koguvõlgnevuse 1062,99 krooni ja kohtukulud. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsKMS) § 410 kohaselt võib kohus kostja põhjuseta puudumisel kohtuistungilt hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses kui hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostja X on kohtukutse 25.05.06 kell 13.00 toimuvale kohtuistungile kätte saanud. Seda tõendab kutse väljastusteade. Kostja ei ole kohtule teatanud takistustest kohtusse tulekul ega ole teinud ka kohtule taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. Kostja kohtusse mittetulek on põhjendamatu. Hageja taotlus TsKMS § 410 alusel tagaseljaotsuse tegemiseks on põhjendatud ja seaduslik. Hagiavaldus ning hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on poolte vahel sõlmitud leping. VÕS §

76 lg. 1, § 101 lg. 1 p. 1, § 108 lg. 1. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 ja § 113 lg.1 alusel on hageja õigus nõuda kostjalt võlga ning tasumisega viivitamise korral viiviseid. VÕS § 94 on sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Lähtudes VÕS § 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest on hageja ja kostja lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Liitumislepingu ja võlgnevuse arvestusega on tõendatud kostja võlgnevus hageja ees 1062, 99 krooni summas.

KOHTUKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi, peab ta põhjendatuks mõista menetluskulud välja kostjalt hageja kasuks. Kohtu poolt kantud menetluskulu hüvitada kostjal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik