2-05-19805/1 · 2-05-19805/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-19805

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Arne Kolnes Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20. juuni 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-19805 (endine nr 2/109-25791/05) Tsiviilasi AS`i hagi S.R`i vastu 10 785,21 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Hageja lepinguline esindaja A.S Kostja S.R Asja läbivaatamine 20. juuni 2006.a, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista S.R`ilt 10 785,21 (kümme tuhat seitsesada kaheksakümmend viis krooni ja 21 senti) krooni AS`i kasuks. Kohtukulude jaotus 3. Kohtukulud jätta S.R`i kanda. 4. Välja mõista S.R`ilt kohtukulud 1 050,00 (üks tuhat viiskümmend) krooni AS`i kasuks. 5. Välja mõista S.R`ilt riigituludesse asja läbivaatamise kulud 63,40 (kuuskümmend kolm krooni ja 40 senti) krooni ning kanda see ...arvelduskontole nr … ..., viitenumber …. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuasja number ja see, et makse teostatakse asja läbivaatamise kulude katteks. 6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik

2-05-19805

2 vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda ...arveldusarvele … (konto nr …) või …(konto nr …), viitenumber mõlemal … TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Hageja nõue ja selle põhjendused

….a. esitas AS hagi S.R`i vastu 10 785,21 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja ….a krediitarvelepingu, mille alusel võimaldati kostjal lepingus kindlaksmääratud summa ulatuses osta kaupu ja/või teenuseid, tasudes nende eest esitatud kontoaruande alusel järgmise kuu 15. kuupäevaks. Lepingu lahutamatuks lisaks on krediitarvelepingu põhitingimused. Lepingus kokkulepitud arvelduskorda järgides müüs hageja kostjale ….a kuni ….a kaupu kokku summas 8 057,97 krooni. Lepingu punkti 4 kohaselt on intressimääraks … poolt noteeritav 3 kuu r, millele lisandub 10 protsenti aastas. … kuni ….a oli keskmine määr 2,48%. Seega on intress 12,48%. Kaupade ostuhinnalt on hageja vastavalt Tingimuste punktile 4 arvestanud intresse kokku 139,20 krooni. Tähtaegselt tasumata kaupade ostuhinnalt on hageja arvestanud viiviseid kokku 2 588,04 krooni. Kostja ei ole hagejale oma võlgnevust tasunud. Seega palub hageja kostjalt välja mõista 10 785,21 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 1 050,00 krooni.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 323 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud ….a kostja töökohas AS`is kostjale edasiandmiseks, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 414 lg 1 järgi

2-05-19805

3 moodustab müügileping krediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 10 785,21 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 1 050,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) TsMS § 60 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 63,40 krooni.

Arne Kolnes Kohtunik