2-06-2030/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht 23.mai 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-2030 Tsiviilasi AS E hagi ATvastu 3215,70 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS E (reg.nr.XXX XXX)

Hageja esindaja: Ants Soone (Lindorff Eesti AS, XXX)

Kostja: AT(ik.XXX, XXX) Resolutsioon

1. AS E hagi ATvastu rahuldada.

2. Välja mõista AT 3215,70 krooni (kolm tuhat kakssada viisteist krooni ja 70 senti) AS E kasuks.

3. Välja mõista AT kohtukuluna riigilõiv 280 krooni (kakssada kaheksakümmend) ja õigusabikulu 160,78 krooni (ükssada kuuskümmend krooni ja 78 senti) AS E kasuks.

4. Välja mõista AT kohtukuluna postikulu 33,50 krooni, mis tuleb kanda riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve number 10220034800017) või Hansapangas (arve nr 221023778606) märkides viitenumbriks nr 2800049777 ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri, nõude liigina „kohtukulu“.

5. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on 08.03.2006.a. kohtule esitatud avalduses võtnud hageja nõude õigeks.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 ja § 444 lg-le 1 võib kohus, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldada hagi jättes otsusest välja kirjeldava osa.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse. Kostjalt kuulub TsMS § 143 p-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu.

Jaanus Saaremõts Kohtunik