2-06-622/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-622 Tsiviilasi R.Lu avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse määramine Kohtuistungi toimumise aeg

8. juuni 2006. a Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja R.L Avaldaja lepinguline esindaja V.K Puudutatud isik K.L Puudutatud isiku K.Lu esindaja M.P Eestkosteasutuse Tallinna Linna esindaja Eva Vau RESOLUTSIOON

Kinnitada esialgse õiguskaitse korras R.Lu ja K.Lu vaheline kokkulepe alljärgnevas:

1. 10. juunil 2006 kell 10.00 tuleb R.L K.Lu elukohta L.Lu järele ning toob lapse tagasi samal päeval kell 16.00.

2. Seoses lasteaia sulgemisega suvekuudeks viibib L.L maal vanaema juures.

3. Seoses R.Lu puhkusega viibib L.L R.Luga alates 1. juulist 2006. a (kell 10.00) kuni 7. juulini 2006. a (kell 17.00). R.L tuleb ise L.Lule järele K.Lu elukohta ja toob L.Lu ise koju tagasi.

4. R.L ja K.L kohustuvad võtma ühendust psühholoog A.Liga () ning järgima L.Luga suhtlemisel psühholoogi nõuandeid.

5. R.L ja K.L kohustuvad kohtuma 12. juulil 2006. a aadressil, et leppida kokku edasises lapsega suhtlemise korra määramise osas.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

R.L esitas 05.01.2006 avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja 20.03.2000 sündinud L.Lu isa. Avaldaja ja K.Lu abielu sõlmiti 24.03.2004, faktilised abielulised suhted lõppesid 14.01.2005, abielu on seni ametlikult lahutamata. K.L kolis ühiselt elamispinnalt välja 2005. märtsi lõpus. K.L teeb avaldajale takistusi lapsega kohtumiseks.

Avaldaja ei tea K.Lu täpset elukohta, ta on nõus K.Luga läbi rääkima ja kokku leppima lapsega suhtlemise korra tingimusi, kuid K.L väldib kontakti avaldajaga. K.L on aegajalt võimaldanud avaldajal lapsega nädalavahetusel kohtuda, kuid konkreetset kokkulepet pole pooled saavutanud. Hageja esitas K.Lule kompromissettepaneku lapsega suhtlemise korraldamiseks. Kompromissiga mittenõustumisel palus avaldaja määrata R.Lu ja tema tütre suhtlemiskord kindlaks selliselt, et K.L võimaldab isal kohtuda oma tütrega iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel reedel kella 17,00-st alates kuni pühapäeval kella 17,00-ni ema juuresolekuta. Lapse sünnipäeval või sellele eelnevatel või järgnevatel päevadel on isal õigus kohtuda lapsega üks kord vähemalt kolm tundi isa poolt valitud kohas. Lapse koolivaheajal või kooli minekuni on isal õigus lapsele sobival ajal kohtuda lapsega seitse kalendripäeva järjest kaks korda aastas.

Kohus kaasas 01.02.2006 määrusega menetlusse eestkosteasutuse Tallinna Linna ( Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu).

K.L vaidles vastu avalduses toodud väidetele. K.Lu väitel on avaldaja esitanud avalduse eesmärgil tekitada K.Lule moraalset ja materiaalset kahju. K.Lu väitel ei vasta tõele avaldaja väide, et K.L lahkus ise ühisest elukohast. K.L ei ole takistanud avaldajal lapsega kohtuda, K.Lu andmed on avaldajale teada. Avaldaja võib oma agressiivsust suunata varjatult ka lapsele. Avaldaja ei suhtu lapse kasvatamisse täie tõsidusega, on juhtunud, et kui laps on avaldajale usaldatud, on avaldaja jätnud lapse kolmandate isikute hoolde ja ise ära sõitnud. K.L ei usalda enam avaldajat lapsesse puutuvas. Avaldaja ebastabiilne ja pealiskaudne suhtumine on jätnud jälje lapse hingemaailma. Avaldaja ei ole taganud lapsele õiget toitumist ega vajalikul tasemel hügieeninõudeid. Korrapäratu režiim ja elustiil võivad mõjuda halvasti lapse tervisele. Avaldaja elustiil ei võimalda piisavat pühendumist lapsele. K.L ei ole kompromissettepanekuga nõus. K.L pakub omapoolset kompromissi, mille kohaselt saab isa lapsega kohtuda vähemalt 1-2 korda kuus avaldaja elukohas, üks ööpäev korraga. Lapse sünnipäeva tähistamine lepitakse avaldajaga kokku vastavalt lapse sünnipäevapeo korraldusele. Avaldajal on võimalus kohtuda lapsega järjestikku kuni 7 kalendripäeva avaldaja elukohas või K.Lu poolt aktsepteeritud kohas. Lapsega kohtumise ajal tagab avaldaja lapsele hügieenija õige toitumise nõuete järgimise ning tagab isiklikult lapse turvalisuse ja järelevalve. Juhul, kui avaldaja ei saa jätkata lapsega kohtumist ja/või laps ootamatult haigestub, siis teatab avaldaja sellest koheselt K.Lule ning toob lapse tagasi koju. Avaldaja tuleb lapsega kohtumise päevadel isiklikult lapsele järele ja toob lapse tagasi koju.

28.02.2006 toimunud kohtuistungil teatas K.L , et isal on alati olnud võimalik lapsega kohtuda ning ta on teadlik K.Lu praegusest elukohast, kuna on ise last sinna ära toonud. 2006. a jaanuari alguses oli laps kaks nädalat avaldaja juures, kes viis teda lasteaeda ja tõi sealt ära. K.L ei tee takistusi lapsega suhtlemisel. K.L on teinud ettepaneku, et avaldaja ostaks lapsele telefoni, et lapsega suhelda.

04.05.2006 toimunud kohtuistungil teatas avaldaja nõusolekust kompromissiga tingimusel, et kohtumine toimub laupäeviti päeval ja kolmapäeval pärast lasteaeda. Avaldaja töö iseloom ei sega tal lapsega tegeleda. K.Lu väitel on laps sugulastele rääkinud, et ei soovi enam isaga kohtuda. K.L leiab, et avalduse esitamine kohtusse oli alusetu, sest enne sai avaldaja lapsega kohtuda lapsega rohkem, kui kaks korda nädalas. Avaldaja väitel ei ole ta saanud lapsega kohtuda alates 14.01.2006. Tema vend muretses lapsele telefoni, mida ei ole õnnestunud lapsele üle anda, kuna K.L ei vasta avaldaja kõnedele. K.L leiab, et asja lahendamiseks tuleb kaasata lastepsühholoog. Avaldaja taotles võimalust lapsele telefon üle anda ja kohtuda lapsega istungite vahelisel perioodil. Kohus kohustas K.Lu võimaldama avaldajal kohtuda oma lapsega.

Eestkosteasutuse esindaja on vestelnud lapse emaga, lapsega omavahel rääkinud ei ole. Eestkosteasutuse esindajal ei tekkinud tunnet, et laps isaga kohtuda ei soovi.

08.06.2006 toimunud kohtuistungil teatas avaldaja, et ei ole saanud lapsega kohtuda, kuna kohtu poolt määratud esimesel kohtumisel oli laps varem lasteaiast ära viidud, teisel korral haige ja kolmandal korral ütles laps ema juuresolekul, et ei soovi isaga kohtuda. Telefoni teel sai isa lapsega rääkida vaid umbes minuti, kuna laps soovis edasi mängida. 22.05.2006 tagastas laps avaldajale telefoni. Avaldaja ja K.L esitasid kohtule kokkuleppe ja taotluse istungi edasilükkamiseks ajani, mil lapse psühholoog esitab oma arvamuse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas. Kokkuleppe kohaselt:

1. Avaldaja 10.06.2006 kell 10.00 K.Lu elukohta tütre järele ning toob lapse tagasi samal päeval kell 16.00.

2. Seoses lasteaia sulgemisega suvekuudeks viibib L.L maal vanaema juures.

3. Seoses avaldaja puhkusega viibib L.L avaldajaga alates 01.07.2006 (kell 10.00) kuni 7. Juulini 2006 (kell 17.00). Avaldaja tuleb ise tütrele järele K.Lu elukohta ja toob tütre ise koju tagasi.

4. Avaldaja ja K.L kohustuvad võtma ühendust psühholoog A.Liga (Lass; tel 6 20 73 42, asukoht Ravi tn 27, tuba 334, SA Tallinna Lastehaigla Kesklinna Polikliinik) ning järgima L.Luga suhtlemisel psühholoogi nõuandeid.

5. Täpsem lapsega suhtlemise kord sõlmitakse peale psühholoogi arvamuse saamist.

6. Avaldaja ja K.L kohustuvad kohtuma 12. juulil 2006. a aadressil Rävala pst 6-404 Tallinnas, et leppida kokku edasises lapsega suhtlemise korra määramise osas.

Eestkosteasutuse esindaja arvamuse kohaselt on asjas toimunud venitamine, mille tagajärjel ei ole ta lapsega rääkida saanud, kuna ema on soovinud, et juures oleks psühholoog. Eestkosteasutuse esindaja kohtub 09.06.2006 lapse ja psühholoogiga. Eestkosteasutuse esindaja hinnangul ei saa psühholoog lahendada kokkusaamise probleeme ega anda arvamust lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas. Esindaja kinnitab, et avaldaja on kokkuleppealdis, kuid lapse ema ei ole ühelegi vastuvõtule tulnud. Eestkosteasutuse esindaja palus jätta välja kokkuleppest punkt 5.

Avaldaja ja K.L on nõus rakendama esialgse õiguskaitse abinõusid.

Kohus leidis Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 551 lg 1 kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Esialgse õiguskaitse rakendamisel kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib kohus sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. TsMS § 378 lg 3 p 2 kohaselt võib kohus perekonnaasjas menetluse ajaks reguleerida ka vanema suhtlemist lapsega.

Rahvastikuregistri väljatrükist nähtub, et avaldaja ja K.L on L.Lu vanemad.

Perekonnaseaduse § 52 lg-te 1 ja 2 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

TsMS § 561 lg 1 kohaselt peab kohus last puudutavas menetluses nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Avaldaja ja K.L on jõudnud kokkuleppele, mis puudutab lapsega suhtlemise korda istungitevahelisel ajavahemikul. Asjakohane on eestkosteasutuse esindaja seisukoht, et psühholoog ei saa anda arvamust lapsega suhtlemise kindlaksmääramiseks, kuna psühholoog tegeleb lapse tervise probleemidega. Kohtu hinnangul on lapse vanemate kohuseks tegutseda lapse huvides igal ajahetkel, seetõttu ei kinnita kohus kokkuleppe punkti nr 5.

Kohus peab vajalikuks teha esialgse õiguskaitse määrus, kus on märgitud kokkuleppe tingimused.

TsMS § 559 lg 1 järgi kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. L.L on sündinud 20.03.2000 ja ei ole veel seitsmeaastane. Kohus leiab, et lapse ärakuulamine antud asjas on ebaotstarbekas.

TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev kohtumäärus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 mõistes.

Viivi Villemson Kohtunik