3-04-226/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMajandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi 15.07.2004.a kirjaga nr 3-2-1/9306 teatati AS- le V. vastuseks taotlusele lennusadama akvatooriumi piiride määramiseks, et ei pea enne
Legislator headnote
AI generated3-04-226/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: vastuseks taotlusele lennusadama akvatooriumi piiride määramiseks, et ei pea enne
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
3-04-226
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kõhus
Kohtunik
Otsuse tegemise aeg ja kõht
Haldusasja number
Haldusasi
Asja läbivaatamise kuupäev
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Tallinna Halduskohus
Indrek Paukštys
16.06.2006.a Tallinn
3-04-226 (endine nr 3-2006/2004)
Aktsiaseltsi
B. ja
Aktsiaseltsi
V. kaebused
majandus- ja kommunikatsiooniministri ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri tegevus AS
V. taotluse
läbivaatamisel
õigusvastaseks
tunnistamiseks
ning
majandus-
ja
kommunikatsiooniministri
kohustamiseks
tegema
Vabariigi
Valitsusele
ettepaneku
Lennusadama
akvatooriumi piiride määramiseks
01.06.2006.a
Kaebuste esitajad AS B. ja AS V., esindaja Eduard Neiman
Vastustajad majandus- ja kommunikatsiooniminister ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler,
esindaja Rein Latt
Jätta AS B. ja AS V. kaebused rahuldamata
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus
Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30
päeva
jooksul,
arvates
kohtuotsuse
kuulutamisest.
Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud
halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul
kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada,
kui
teate
esitamise
tähtaja
jooksul
esitatakse
apellatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi 15.07.2004.a kirjaga nr 3-2-1/9306 teatati AS-
le V. vastuseks taotlusele lennusadama akvatooriumi piiride määramiseks, et ei pea enne
Küti 17 (17a) ehitiste ja rajatiste omandivaidluse lõppemist sadama akvatooriumi piiride
kindlaksmääramist võimalikuks, kuivõrd 21.07.2000.a tehtud määrusega tsiviilasjas nr 2/3/227-
6180/97 keelati riigi hagi tagamiseks AS-1 V., OÜ-1 B.E. ja OÜ-1 A.P. Tallinnas
Küti 17 ja 17a asuvate ehitiste ja rajatiste koosseisu muutmine, uute ehitiste ja rajatiste
püstitamine ja igasugused ehitustööd nimetatud maa-alal (tl 7, 27). Kiri oli allkirjastatud minister
Meelis Atoneni ja kantsler Marika Priske poolt.
2. AS B. esitas 05.08.2004.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles: 1) teha
ettekirjutus, mis kohustaks Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ministrit rahuldama
AS V. taotlus ja esitama Vabariigi Valitsusele ettepaneku Lennusadama akvatooriumi
määramiseks; 2) tunnistada Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ministri Meelis
Atoneni ja kantsleri Marika Priske tegevus AS V. taotluse läbivaatamisel õigusvastaseks (tl
2-6).
3. AS V. esitas 05.08.2004.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles: 1) teha
ettekirjutus, mis kohustaks Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ministrit rahuldama
AS V. taotlus ja esitama Vabariigi Valitsusele ettepaneku Lennusadama akvatooriumi
määramiseks; 2) tunnistada Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ministri Meelis
Atoneni ja kantsleri Marika Priske tegevus AS V. taotluse läbivaatamisel õigusvastaseks (tl
22-26). "
4. Tallinna Halduskohtu 29.10.2004.a määrustega jäeti AS B. ja AS V. kaebused käiguta
ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (tl 15-16 ja 34-35). Kaebuste esitajad vastasid kohtule
17.11.2004.a (tl 18-19,37-38).
5. Tallinna Halduskohtu 17.01.2005.a määrusega võeti AS B. ja AS V. kaebused
menetlusse ja liideti ühte menetlusse (tl 40-41).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. Kaebuste esitajad leiavad, et majandus- ja kommunikatsiooniminister ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler on AS V. taotluse käsitlemisel rikkunud Eesti
Vabariigi põhiseaduse § 3, § 11, § 14, § 32 ja § 146; sadamaseaduse (SadS) § 4 lõiget 2 ning
Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse
kaitse lepingu § 2, § 3 lõiget 1 ja 2, § 4 lõiget 1 ja 2 ning kohaldanud ebaõigesti tsiviilseadustiku
üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lõiket 1; TsÜS rakendamise seaduse § 2 ja asjaõigusseaduse § 32 ja
§ 92 lõiget 1. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi minister Meelis Atonen ja kantsler
Marika Priske on põhiseaduse asemel juhindunud oma isiklikust arvamusest ja nende tegevus on
alusetu, st on vastuolus põhiseadusega. Viited Tallinna Linnakohtu määrusele tsiviilasjas nr
2/3/227-6180/97 ei ole asjakohased. AS V. on aadressil Küti tn 17 ja 17a Tallinnas asuvate
sadama hoonete ja rajatiste heausklik omandaja ning AS B. on nende seaduslik kaasvaldaja.
SadS ei sisalda sätteid, mis annaksid majandus-ja kommunikatsiooniministrile õiguse jätta
akvatooriumi määramise taotluse rahuldamata seoses tsiviilõigusliku vaidlusega. Lennusadama
akvatooriumi kiire määramine vastab kaebajate avalikele huvidele, sest see soodustaks
laevasõidu turvalisuse tagamist ja aitaks kaasa sadamat majandava subjekti ees seisvate
takistuste kõrvaldamisele. AS B. ja AS V. käsutasid suuri välisinvesteeringuid Saksamaalt
Küti 17 maa-alade arendamiseks
7. Vastustajad kaebust ei tunnista. SadS § 4 lõike 2 kohaselt määrab meresadama akvatooriumi
piirid majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepaneku ja kohaliku omavalitsuse volikogu
kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus. Majandus- ja kommunikatsiooniminister ei saa vastavat
ettepanekut valitsusele teha lihtsalt ühelt isikult laekunud taotluse alusel, vaid arvestada tuleb
konkreetseid asjaolusid. Akvatoorium on sadama osa. Sadamat hoiab korras sadama valdaja.
Sadama valdaja ülesanneteks vastavalt SadS §-le 12 on muuhulgas hüdrotehniliste ehitiste
korrashoid sadamaalal, navigatsioonimärkide paigaldamine ja korrashoid, deklareeritud
sügavuste tagamine sadama akvatooriumil, sadama sissesõidutee ja akvatooriumi
rekonstrueerimine ja palju muud, mis on otseselt seotud ehitustegevusega. Nimetatud tegevusi
saad teha isik, kelle valdus sadama ehitistele ja rajatistele on seaduslik. 14.11.1997.a esitas Eesti
Vabariik Tallinna Linnakohtule hagi AS V. ja OÜ B.E. vastu Küti 17 ja Küti 17a
omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Tallinna
Linnakohtu 03.12.1997.a ja 21.06.2000.a määrused kohustasid tegema keelumärke Küti 17 ja
Küti 17a käsutamiseks ja koormamiseks. Tallinna Linnakohtu 21.07.2000.a määruse kohaselt
keelati Küti 17 ja Küti 17a kinnistutel ka ehituste ja rajatiste koosseisu muutmine, uute ehitiste ja
rajatiste püstitamine ning igasugused ehitustööd. Viidatud hagi tagamise määrused on jõus.
Seega tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 15.07.2004.a kirjas väljendatud
seisukohta, mille kohaselt ei peeta võimalikuks AS V. taotlust rahuldada enne
omandivaidluse lõppemist, pidada õiguspäraseks ja otstarbekaks.
KÕHTU PÕHJENDUSED
8. Kõhus kuulanud ära protsessiosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud
kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata
alljärgnevatel põhjustel.
8.1 Asja materjalidest nähtuvalt pöördus taotlusega lennusadama akvatooriumi piiride
määramiseks Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole AS V.. Kaebustele lisatud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 15.07.2004.a kirjaga nr 3-2-1/9306 teatati
keeldumisest AS-le V. (tl 7, 27). Ka kaebuse esitaja AS B. ise tunnistab vastuses
kohtumäärusele, et ta ei ole pöördunud iseseisvalt Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi
poole, vaid tegutses AS V. kaudu (tl 18-119).
Seega pole AS B. taotlusega lennusadama akvatooriumi piiride määramiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poole pöördunud. Teise isiku taotluse rahuldamisest
keeldumine ei riku aga kaebaja õigusi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lõike 1
esimese lause kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või
toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega peab kohustamiskaebusega
halduskohtusse pöördumiseks kaevatav õigusakt rikkuma kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna
AS-1 B. puudub käesolevas asjas kaebeõigus, tuleb tema kaebus jätta rahuldamata ainuüksi
nimetatud põhjusel.
8.2 Kaebuste esitajad on lisaks majandus-ja kommunikatsiooniministri tegevuse AS V.
taotluse läbivaatamisel õigusvastaseks tunnistamise taotlusele, mis on hõlmatud
kohustamistaotlusega, kuivõrd kohustamistaotluse rahuldamine eeldab keeldumise
õigusvastasuse tuvastamist, esitanud kohtule ka taotluse tunnistada õigusvastseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri tegevus AS V. taotluse läbivaatamisel.
HKMS § 7 lõike 1 teise lause kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse
kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuste esitajad pole
näidanud, milles seisneb nende põhjendatud huvi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
kantsleri tegevuse vaidlustamiseks ja milles see tegevus täpsemalt seisneb. Kuivõrd
kohustamistaotlus on esitatud majandus-ja kommunikatsiooniministri suhtes pole Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri tegevuse õigusvastaseks tunnistamise taotlus sellega
hõlmatud. Asjaolu, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler on andnud AS-le
V. suunatud kirjale kaasallkirja ei muuda teda käesolevas asjas vastustajaks. Kõhus on
seisukohal, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri tegevus on käesoleval
juhul hõlmatud majandus-ja kommunikatsiooniministri tegevusega. Kuna kaebuste esitajad
soovisid vaatamata kõhtu 29.10.2004.a määrustes antud selgitustele jätkuvalt vaidlustada lisaks
majandus-ja kommunikatsiooniministri tegevusele ka ministeeriumi kantsleri tegevuse (tl 18-19,
37-38), kaasas kõhus viimase protsessi kaasvastustajana. Samas ei vabastanud see kaebuste
esitajad
kohustusest
näidata
oma
põhjendatud
huvi
Majandus-
ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri tegevuse vaidlustamiseks. Seega puudub kaebuste
esitajatel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri tegevuse vaidlustamiseks
kaebeõigus.
8.3 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi 15.07.2004.a kirjast nähtuvalt ja vastustajate
esindaja selgituste kohaselt keeldus minister Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemisest
Lennusadama akvatooriumi piiride määramiseks pooleliolevate kohtuvaidluste tõttu Tallinnas
Küti 17 ja Küti 17a asuvate ehitiste ja rajatiste omandiküsimuses.
Asja materjalidest nähtuvalt esitas 14.11.1997.a Eesti Vabariik Tallinna Linnakohtule nõude
tunnustada Eesti Vabariigi omandiõigust Tallinnas Küti 17 ja Küti 17a asuvatele ehitistele
(hooned ja rajatised) ning nõuda nimetatud hooned ja rajatised välja OÜ B.E., OÜ A.P., AS
B., AS V. ja E.T.AS ebaseaduslikust valdusest. Tallinna Linnakohtu 03.12.1997.a määrusega
keelati OÜ-1 A.P. ja AS-1 V. Tallinnas Küti 17 ja Küti 17a asuvate hoonete ja ehitiste
võõrandamine ja koormamine ning hoonetealuse maa erastamise taotlemine (tl 49). Tallinna
Linnakohtu 21.06.2000.a määrusega tehti keelumärge OÜ-le B.E. kuuluvate hoonete ja
rajatiste asukohaga Küti 17a käsutamiseks, tehingute ja toimingute tegemiseks, mis on seotud
vara koormamisega (tl 50). Tallinna Linnakohtu 21.07.2000.a määrusega keelati AS-1 V., OÜ-
1 B.E. ja OÜ Agrion Partion Küti 17 ja 117a asuvate ehitiste ja rajatiste koosseisu muutmine, uute
ehitiste ja rajatiste püstitamine ja igasugused ehitustööd nimetatud maaalal (tl 51).
Kõhus nõustub vastustajatega, et eeltoodud asjaoludel oli majandus- ja
kommunikatsiooniministri 15.07.2004.a keeldumine Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemisest
Lennusadama akvatooriumi piiride määramiseks põhjendatud ja õige. Kaebustes loetletud
rikkumisi kõhus tuvastanud ei ole.
Keeldumise õigsust kinnitab ka järgnev. 14.02.2005.a esitas Eesti Vabariik hagiavalduse
täienduse ja palus lisaks tunnustada ka Eesti Vabariigi omandiõigus samas paiknevale maatükile
ning mõista nimetatud maatükk välja OÜ B.E. (pankrotis), OÜ A.P., AS B., AS V. ja E.T.AS
ebaseaduslikust valdusest Eesti Vabariigi valdusse. Lisaks palus hageja ehitiste vabatahtliku
mitteüleandmise korral kostjate poolt tõsta valdajad hoonetes paiknevatest ruumidest välja.
Tallinna Linnakohtu 04.07.2005.a otsusega ja 31.08.2005.a täiendav otsusega ning Tallinna
Ringkonnakohtu 01.03.2006.a otsusega tunnustati Eesti Vabariigi omandiõigust Tallinnas
asukohaga Küti 17 ja Küti 17a paiknevale maatükile ning mõisteti nimetatud maatükk koos kõige
sellel paiknevaga välja OÜ B.E. (pankrotis), OÜ A.P., AS B., AS V. ja E.T.AS ebaseaduslikust
valdusest Eesti Vabariigi valdusesse. Samuti rahuldati Eesti Vabariigi hagi omandiõiguse
tunnustamiseks Küti 17 ja 17a paiknevatele ehitistele ja mõisteti ehitised välja OÜ B.E.
(pankrotis), OÜ A.P., AS B., AS V. ja E.T.AS ebaseaduslikust valdusest Eesti Vabariigi
valdusesse, sealjuures ehitiste vabatahtliku mitteüleandmise korral nimetatud ehitistes
paiknevatest ruumidest väljatõstmisega. Nimetatud kohtuotsused (tl 215-253) on käesoleva
otsuse tegemise ajaks jõustunud.
9. Kohtukulude väljamõistmist taotletud ei ole.
Indrek Paukštys
Kohtunik