2-05-13462/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-13462

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Arne Kolnes Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

15. juuni 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-13462 (vana nr 2/109-21869/05) Tsiviilasi AS`i Shagi MT`i vastu 15 889,18 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS S(registrikood XXX asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Louis Lillemaa (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX) Kostja MT (isikukood XXX, elukoht XXX, töökoht AS S , XXX) Asja läbivaatamine

15. juuni 2006.a, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MT`ilt 15 889,18 (viisteist tuhat kaheksasada kaheksakümmend üheksa krooni ja 18 senti) krooni AS`i S kasuks.

3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Kohtukulude jaotus

4. Kohtukulud jätta MT`i kanda.

5. Välja mõista MT`ilt kohtukulud 2 044,46 (kaks tuhat nelikümmend neli krooni ja 46 senti) krooni AS`i Skasuks.

6. Välja mõista MT`ilt riigituludesse asja läbivaatamise kulud 100,50 (ükssada krooni ja 50 senti) krooni ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Sa, viitenumber 2800049777. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuasja number ja see, et makse teostatakse asja läbivaatamise kulude katteks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

2-05-13462

2 tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Hageja nõue ja selle põhjendused

30.06.2005.a. esitas AS S hagi MT`i vastu 15 889,18 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 14.10.2002.a AS`ile E(praeguse ärinimega AS S) taotluse Magnet krediitkaardi väljastamiseks. Taotlus vormistati koos AS E Magnet krediitkaardi kasutamise tingimustega hageja ja kostja kokkuleppel Magnet krediitkaardi lepinguks nr A020018367. Lepingu alusel väljastas hageja kostjale Magnet krediitkaardi intressimääraga 16% aastas. Kostja kinnitas, et on tutvunud ja nõustub lepingu tingimustega. Kostja kasutas hageja võimaldatud krediiti ning kohustus tagastama hagejale krediidi igakuiste maksetena lepingus sätestatud summas ja kuupäevadeks. Hageja arvestas vastavalt lepingus kokkulepitule krediidi kasutamise eest intressi 16% aastas. Kostja ei täitnud lepingus sätestatud kohustust tagastada kasutatud krediidilimiidi summat igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks. Lepingus olid pooled kokku leppinud, et maksetega viivitamise korral tasub kostja viivist 0,2 % päevas. Lepingu punkti 10.6 kohaselt kohustub kostja tagastama hagejale krediidilimiidi kasutatud osa (laenu), tasuma intressi ja lepingust tulenevad muud summad (kaardi blokeerimise tasu). Kostja võlgnevuselt on hageja arvestanud viivitusintressi lepingu sõlmimisest kuni 26.12.2003.a määras 7% aastas, alates 27.12.2003.a määras 23% aastas (intress 16% + 7%). Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlgnevust hagejale tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 15 889,18 krooni (tagastamata laen 11 713,77 krooni, tasumata intress 122,53 krooni ja laenu põhiosa tasumisega viivitamisel arvutatud viivis 4 052,88 krooni). Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 15 889,18 krooni. Kohtukulud (riigilõiv 1 400,00 krooni ja õigusabikulud 794,46 krooni) palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kohtule kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 323 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 18.05.2006.a kostja töökohas AS`is S , mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

2-05-13462

3 põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist rohkem kui käesoleva seaduse §-s

94 sätestatud suuruses. VÕSrakS § 14 järgi kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. Alates 27.12.2003.a jõustunud VÕS § 415 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes

1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 redaktsiooni kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 15 889,18 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 2 044,46 krooni (riigilõiv hagiavalduselt 1 250,00 krooni, õigusabikulud 794,46 krooni) TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 1 250,00 krooni, kuna tulenevalt RLS § 37 lg-st 1 ja kuni 31.12.2005.a kehtinud RLS lisast 2 tuli hagihinnalt 15 889,18 krooni riigilõivu tasuda 1 250,00 krooni. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 100,50 krooni.

2-05-13462

4

Arne Kolnes Kohtunik