2-05-14579/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-05-14579

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2006. a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-14579 Tsiviilasi R.R.a hagi R.R.a vastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R.R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx Kostja R.R. (isikukood xxxx, elukoht xxxxx Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Vabamets ja advokaat Katri Tomson Kohtuistungi toimumise aeg

30. mai 2006. a. Istungil osalenud isikud Hageja R.R.; Kostja R.R.; Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Vabamets ja advokaat Katri Tomson RESOLUTSIOON

1. Kinnitada R.R.a (edaspidi „hageja“) ja R.R.a (edaspidi „kostja“) vahel sõlmitud kompromissileping, mille tingimused on järgnevad:

1.1. Kostja tasub hagejale 200.000 (kakssada tuhat) krooni ühe aasta jooksul alates kompromissi jõustumisest;

1.2. Kompromissi kinnitamisega loevad pooled vaidluse abikaasade ühisvara osas lõppenuks;

1. 3. Pooled on kokku leppinud, et hagi tagamiseks tuleb kostjale kuuluvale Tagavälja kinnistule Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 83586 seada kohtulik hüpoteek summas 200.000 krooni hageja kasuks;

2. Kanda R.R.ale (isikukood xxxx) kuuluvale Tagavälja kinnistule Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 83586 kohtulik hüpoteek summas 200.000 (kakssada

Tsiviilasi nr 2-05-14579

2(3) tuhat) krooni R.R. (isikukood xxxxx) kasuks.

3. Saata kohtumäärus resolutiivosa punkti täitmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonnale (Pärnu mnt 142, 11317 Tallinn).

4. Lõpetada menetlus R.R.a hagis R.R.a vastu ühisvara jagamise nõudes.

5. Mõista hagejalt välja riigilõiv summas 91 (üheksakümend üks) krooni ja kostjalt riigilõiv summas 1.209 (üks tuhat kakssada üheksa) krooni.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 5 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

R.R. (edaspidi „hageja“) esitas 01. 07. 2005. a. Harju Maakohtule hagi R.R.a (edaspidi „kostja“) vastu ühisvara jagamiseks.

30. 05. 2006. a. toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissilepingu, mille tingimuste kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale 200.000 krooni ühe aasta jooksul alates kompromissi jõustumisest. Pooled leppisid kokku, et kompromissi kinnitamisega loevad nad vaidluse abikaasade ühisvara osas lõppenuks. Samuti leppisid pooled kokku, et kompromissi täitmise tagamiseks tuleb kostjale kuuluvale Tagavälja kinnistule seada kohtulik hüpoteek summas 200.000 krooni.

Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja asja menetluse lõpetada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled on sõlminud kompromissi, mille paluvad kinnitada.

Kohus leiab, et puuduvad alused kompromissilepingu kinnitamata jätmiseks TsMS § 430 lg 3 alusel. Seega tuleb kompromissileping kinnitada ja sellega seoses asja menetlus lõpetada.

TsMS RakS § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01. 01. 2006. a. jõustunud TsMS-i alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 57 lg 2 kohaselt võib kohus vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Sama sätte 3. lõike kohaselt märgitakse määruses, kas isik on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel või ka

Tsiviilasi nr 2-05-14579

3(3) hagi rahuldamata jätmise korral. Harju Maakohtu 02. 09. 2005. a. määrusega on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel.

Kompromissi sõlmimisel ei ole pooled kokku leppinud menetluskulude jaotust. Kohus leiab, et kompromissi sõlmimisel tuleb riigilõivu väljamõistmisel kohaldada analoogiat TsMS § 64 lg-ga 1, mille kohaselt mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. 01. 07. 2005. a. kohtule esitatud hagis taotles hageja kostjalt 250.000 krooni väljamõistmist jagamata jäänud ühisvara eest. 30. 05. 2006. a. toimunud kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ja taotles kostjalt 215.000 krooni väljamõistmist. Vastavalt samal istungil sõlmitud poolte kokkuleppele tasub kostja hagejale 200.000 krooni. Seega on kujutab kompromiss endast sisuliselt hagi rahuldamist 200.000 krooni osas, millisel juhul tuleks riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud välja mõista võrdeliselt hagi rahuldatud osaga kostjalt. Hagi rahuldati 93% ulatuses. Riigilõivu väljamõistmisel tuleb kohtu arvates arvesse võtta, et vastavalt 01. 01. 2006. a. jõustunud TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivuseaduse § 37 lg 6 kohaselt tasutakse abielulahutusega seotud vara jagamise avalduse esitamisel riigilõivu 2.600 krooni. Kohus leiab, et pooltelt kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 1.300 krooni. Kohus leiab, et hageja kanda tuleb jätta riigilõiv summas 91 krooni, s.o 7% ehk osas millega kompromiss ei katnud hageja nõuet. Ülejäänud riigilõivu summa (1.300 krooni-91 krooni) 1.209 krooni tuleb jätta ülaltoodud kohtu põhjendusi silmas pidades kostja kanda.

Hannes Olev kohtunik