2-06-809/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-06-809

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 10.mai 2006.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-809 Tsiviilasi X hagi M.P. vastu lepingujärgse võlgnevuse, summas 4 021.61 krooni, väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : X Hageja volitatud esindaja : Helena Purga (Lindorff Eesti AS; asukoht : Hobujaama tn.4, Tallinn; 10151) /tl.23/ Kostja : M.P.

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.13,6, §113 ja §208 ning TsMS §162, §173, §175, §440, §§434-§436, §440, §444 lg.1 §630 ja §632, kohus o t s u s t a s :

Rahuldada X hagi M.P. vastu täies ulatuses.

Välja mõista M.P. ’ilt liitumisja ostu-müügilepingujärgne võlgnevus summas kaks tuhat kolmkümmend kolm (2 033) krooni 65 senti ja viivis summas üks tuhat üheksasada seitsekümmend kaheksa (1 978) krooni senti ning menetluskuludena riigilõiv summas nelisada kakskümmend (420) krooni ja esindajakulu summas kakssada (200) krooni 60 senti; X kasuks. Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (10.05.2006.a.).

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud 17.12.2003.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust /tl.5,6/ ning samasel kuupäeval sõlmitud ostumüügilepinguga müüs hageja kostjale järelmaksuga mobiiltelefoni Nokia 35101 /tl.7- 9/.

Hageja nõue Hageja esindaja selgitab, et lepingute tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale saadud kauba ja tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva X teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Esindaja kinnitab, et kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 2 033.65 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub esindaja välja mõista kostjalt viivis lepingu rikkumise (maksekohustuste täitmata jätmise) eest seisuga 23.12.2005.a. summas 1 978.96 krooni. Menetluskuludena palub esindaja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 420 krooni ja esindajakulu summas 200.60 krooni.

Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja tunnistab hagi täies ulatuses, kinnitades pooltevahelise kohustuse olemasolu ja tema poolt lepingujärgsete kohustuste rikkumist ning hageja nõude arvestuslikku õigsust; ning andes hagi õigeksvõtmise kohta allkirja kohtuistungi protokolli /tl.44/. Maksekohustuste täitmata jätmist põhjendab kostja töötuks jäämise ja sissetulekute puudumisega. Kostja avaldab, et ei nõustunud hageja pakutud kompromissettepanekuga, kuna sissetulekute ebaregulaarsuse ja ebapiisavuse tõttu ei suuda ta garanteerida kokkuleppe kohast täitmist.

Kohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.5,6,7-9/ ja poolte seletustega on tõendatud, et 17.12.2003.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust ning samasel kuupäeval sõlmitud ostu-müügilepinguga müüs hageja kostjale mobiiltelefoni Nokia 35101. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul teenuse osutamine ja ost-müük) puudutavad õigusnormid.

Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §208 lg.1 sätestab ostja kohustuse tasuda müüjale asja ostuhind. VÕS §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 3.2.2. /tl.16/ kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Mobiiltelefoni ostu-müügilepingu punkt 5.3. kohaselt kohustus kostja vara ostuhinna tasuma hagejale maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul /tl.8-9/. Asja materjalidega /tl.10-12/ ja poolte seletustega (kostja poolt fakti õigeksvõtt) on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt lepingujärgsete võlgnevuste väljamõistmist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 5.13. /tl.18/ ja ostu-müügilepingu punktiga 5.4., on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast saades viivise suuruseks seisuga 23.12.2005.a. 1 978.96 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tarbitud telekommunikatsiooniteenuste ja kauba eest võlguolev summa

2 033.65 krooni ja viivis summas 1 978.96 krooni.

Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esindaja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 420 krooni /tl.25/ ja esindajakulu (esinduskokkuleppe p.2 alusel määras 5% hagihinnast /tl.21/) summas

200.60 krooni, väljamõistmist. TsMS §175 lg.1 sätestab kohtu õiguse välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetlusosalise esindaja või nõustaja kulud. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav esindajatasu määr on põhjendatud ja mõistlik, sest see vastab asja keerukusastmele ja esindaja poolt eeldatavalt teostatud toimingute mahule. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 420 krooni ja kohtuväliste kuludena esindajakulu summas 200.60 krooni. Kuna hageja esindaja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.

A.Kaldma kohtunik 10.05.2006.a.