2-05-16089/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-05-16089 (endine nr 2/19-23307/05) Otsuse kuupäev 14.juuni 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi OÜ Virumaa Inkasso (reg.kood 10691028, Kauba 4, 30328 Kohtla-Järve) hagi P.Si () vastu 9 753,01 krooni nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 25.mai 2006 Istungil osalenud isikud hageja esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar ja kostja P.S

Resolutsioon

Hagi rahuldada. Välja mõista P.S´ilt OÜ Virumaa Inkasso kasuks 9 753,01 EEK (üheksa tuhat seitsesada viiskümmend kolm krooni ja 01 senti) ja kohtukulu 1 181,90 EEK (üks tuhat ükssada kaheksakümmend üks krooni ja 90 senti).

Välja mõista P.S´ilt OÜ Virumaa Inkasso kasuks viivised alates 25. maist 2006 täielikult kuni põhinõude täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue

1. 07.11.2002 sõlmis P.S AS-ga Sampo Pank järelmaksulimiidilepingu nr 378JM0207358 summas

10 000 krooni, alates 01.01.2003 intressimääraga 19 %. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma kuumakseid iga kuu 20. kuupäevaks suuruses 370 krooni. Kuna kostja rikkus alates lepingu sõlmimisest regulaarselt lepinguga sätestatud maksekohustusi ütles pank 09.06.2004 lepingu erakorraliselt kostjale üles ja luges järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks. Pank teatas sellest kostjale. Seisuga 09.06.2004 oli kostja võlgnevus panga ees 7 469,76 krooni.

Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi on kostja kohustatud tasuma ka lepingujärgseid viiviseid tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kehtivates õigusaktides tarbijakrediitidele sätestatud maksimaalmääras, s.o 9 % aastas. Viivisenõue seisuga 25.05.2006 moodustab 1 283,25 krooni.

2. AS Sampo Pank loovutas 23.09.2004 nõude kostja vastu OÜ-le Virumaa Inkasso. Eelnevast lähtudes palub hageja kostjalt välja mõista kokku 9 753,01 krooni, millest põhivõlg on

7 469,76 krooni, leppetrahv 1 000 krooni ja viivised 1 283,25 krooni. Kohtukulu jätta kostja kanda. Kostja vastuväited

3. Kostja ei tunnista hagi. AS Sampo Pank poolt kostjale saadetud teade lepingu ülesütlemise kohta pole kostjani jõudnud. Kostja vahetas 2003 alguses oma elukohta ja teavitas sellest ka Sampo Panga Kristiine filiaali töötajat. Uuele aadressile Jalaka 9-2 registreeris kostja alles juunis 2004. Vana elukoha aadressilt ta posti kätte ei saanud.

4. 2004 sügisel võttis kostjaga ühendust OÜ Virumaa Inkasso töötaja ning teatas, et kostja on rikkunud Sampo Pangaga sõlmitud lepingut ning, et kostja võlg on 7 869,76 krooni, mille tasumiseks anti paar päeva aega. 02.11.2004 pöördus kostja asjaolude selgitamiseks Sampo Panga Järve kontori poole, kus selgus, et pank oli tõepoolest nõude kostja vastu loovutanud OÜ-le Virumaa Inkasso. Kostja andmete kontrollimisel selgus, et tema uue elukoha kohta andmed panga andmebaasis puudusid. Tellerilt sai kostja teada võlgu oleva summa 4 853,81 krooni. 07.11.2004 tasus kostja Sampo Pangale 5 253,81 krooni

Kohtu järeldused

5. Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidiandja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse VÕS § 401 lg 3 kohaselt laenulepingu kohta sätestatut ulatuses, milles konkreetset võlasuhet reguleerivate normidega ei ole ette nähtud teisiti.

6. Järelmaksulimiidilepinguga anti kostjale võimalus kasutada oma kontol summat 10 000 krooni, milline kuulus tagastamisele täies ulatuses 07.11.2005. Igakuine tagasimakse summa oli 370 krooni ning intressimäär alates 01.01.2003 19 % aastas.

7. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. AS Sampo Pank ja P.Si vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks on lepingu üldtingimused. Üldtingimuste punkt 2.1.1 kohaselt oli kostja kohustatud tagama, et pangakontol on võlgnevuse tasumise tähtpäeval vähemalt pangale lepingu alusel tasumisele kuuluv summa. Pangakonto väljavõttest nähtub, et P.Si pangakontol puudus lepingus ettenähtud kuumakse summa

370 krooni alates detsembrist 2003 (t.lk 19-22).

8. Üldtingimuste punkt 8.1.2 järgi, klient ei ole tasunud täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgnevat kuumakset on pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kliendilt 2 (kahe) nädala jooksul kogu võlgnevuse tasumist.

AS Sampo Pank teatas 09.06.2004 kostjale temaga lepingu ülesütlemisest ning palus tagastada põhivõlg summas 7 869,76 krooni. 23.septembril 2004 loovutas AS Sampo Pank nõude kostja vastu OÜ-le Virumaa Inkasso, mille kohta saadeti teade kostjale 04,10.2004 (t.lk 15). Teated saadeti lepingus näidatud kostja aadressil Villardi 32-1, Tallinn. Kuna kostja oli vahetanud elukohta, siis nimetatud teateid ta kätte ei saanud. Üldtingimuste punkt 2.1.2.a kohaselt oli kostja kohustus teatada kirjalikult pangale 7 päeva jooksul oma elukoha muutumisest. Kostja seda ei teinud. Kuna kostja jättis oma lepingujärgse kohustuse nõuetekohaselt täitmata, s.o oma elukoha muutumisest kirjalikult teatamata, siis ei saa lugeda asjaolu, et ta ei saanud kätte lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise teadet, võlakohustuse täitmist vabandatavaks asjaoluks.

9. AS Sampo Pank andmetel (t.lk. 13, 14, 43) on kostja põhivõlg 7 469,76 krooni. Isegi kui 07.novembril 2004 kostja kandis osa võlasummast oma pangakontole Sampo Pangas, ei olnud võimalik pangal võla katteks nimetatud summat maha võtta, sest nõue oli varasemalt loovutatud hagejale. Seega on hageja nõue põhivõla osas summas 7 469,76 põhjendatud.

10. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste punkt 6.9 järgi on pangal õigus laenusaaja poolt üldtingimuste punktis 6.3 toodud kohustuste mittetäitmise korral, nõuda laenusaajalt igakordse rikkumise eest leppetrahvi 1 000 krooni. Järelmaksulimiidileping näeb ette tähtaegselt tasumata maksetelt viivise kehtivates õigusaktides tarbijakrediitidele sätestatud maksimaalmääras, milline oli kuni 01.05.2004 7 % ja alates 01.05.2004 9 %. Hageja on arvestanud viivist kuni 25.maini 2004 summas 1 283,25 krooni. Viivise arvestuse õigsusele kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Hageja taotles kostjalt viivise väljamõistmist ka pärast 25.maid 2006 täielikult kuni põhinõude täitmiseni.

11. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine vastavalt VÕS § 113 lg 1 kuni põhinõude täitmiseni 9 % aastas.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv summas 700 krooni ja tasu õigusabi eest 481,90 krooni.

Koidula Laurisaar kohtunik