2-06-6118/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2006.a Tallinn Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu tsiviilkantselei kaudu 14.06.2006.a. kell 14.00 Kentmanni 13, Tallinnas. Tsiviilasja number 2-06-6118 Tsiviilasi E.Khagiavaldus R.Kvastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E.K Kostja: R.K Kohtuistungi toimumise aeg 31.05.2006.a. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista R.Kalates 21.03.2006.a. igakuine elatusraha 1500,00 (üks tuhat viissada) krooni poeg R.K ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni 08.02.2009.a. E.Kkasuks.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sealhulgas kohtukuluriigilõiv Eesti Vabariigile jäävad kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue Poolte abielust on sündinud.a. poeg R.K. Poolte abielu on lahutatud.a. Tallinna

2 Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris.

Hageja esitas 21.03.2006.a. kohtusse hagi kostja vastu, milles ta palus kostjalt välja mõista alaealise lapse ülalpidamiseks 3300,00 krooni elatusraha kuus. Hageja väidetel on laps hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole last majanduslikult toetanud, omavahelist kokkulepet selles osas kostjaga ei ole saavutanud. Hagiavalduse kohaselt moodustavad lapsele tehtavad kulutused kuus kokku keskmiselt 6600,00 krooni. Lapsega seonduvad kulutused ühe kuu lõikes on: eluaseme kulud summas 600,0 krooni, söök ja maiustused 3000,00 krooni, riided, jalanõud (s.h. hügieenitarvikud, juuksur, apteek) 800,00 krooni, kooliga seonduvad kulutused (õppevahendid, kooliüritused, ID pilet) 500,00 krooni, huvialad (trenn, jõusaal, jalgratta varuosad, internetiühendus, telefon, arvuti remont) 1000,00 krooni, seltskondlik elu ( sünnipäevad, kino, taskuraha) 700,00 krooni. Hageja töötasu on keskmiselt 7000,00 kuni 10 000,00 krooni. Kohtuistungil vähendas hageja kostja vastu esitatud nõuet 1500,00 kroonini põhjusel, et kostja sissetulekud ei võimalda rohkem elatusraha maksta.

Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule tunnistas hagi ja oli nõus kirjaliku menetlusega. Kostja oli nõus temalt hageja kasuks elatise väljamõistmisega lapse ülalpidamiseks kokku summas 1000,00 krooni põhjusel, et tema töötasu ei võimalda praegusel hetkel rohkem elatusraha maksta. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, istungi toimumise ajast ning kohast oli kostja teadlik.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seletused, tutvunud kostja kirjaliku vastusega, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud uuritud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kostjalt kuulub elatis väljamõistmisele hageja poolt vähendatud summas. Kohtuistungil uuritud tõenditega leidis tõendamist, et poolte abielust sündis 08.02.1991.a. poeg R.K( t/l 4). Poolte abielu on lahutatud 06.03.1997.a. Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris, mille kohta on tehtud kanne nr. 52 (t/l 5). Vastavalt TsMS § 414 lg 3 kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega, võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta ka juhul, kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks. Hageja taotlusel otsustas kohus antud asja lahendada sisuliselt.

Tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Kostja hagi õigeksvõtuga on tõendatud, et kostja elatist lapse ülalpidamiseks maksnud ei ole. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt elatusraha välja mõista kohtuotsusega.

Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2006.a. on nimetatud alammäär 3000,00 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud palgatõendiga (t/l 6) on tõendatud, et hageja brutopalk on keskmiselt 10 000,00 krooni kuus. Kohtule esitatud kostja palgatõendiga (t/l 15) on tõendatud, et kostja keskmine brutopalk on 5000,00 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja kohtuistungil vähendatud nõue kostjalt väljamõistetud elatise nõudes on õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt poja ülalpidamiseks välja mõista igakuiselt 1500,00 kooni.

Tulenevalt PKS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Seega tuleb elatis välja mõista alates elatisehagi kohtule esitamisest, s.o. 21.03.2006. aastast.

3 Kohtukulude osas lähtub kohus TsMS §-dest 162, 173, 174. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse § 179 lõikes 1 sätestatut ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja kohtukulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti peab kostja tasuma riigilõivu hagiavalduselt.

Ann Meriluht Kohtunik