2-05-2502/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

15. 06. 2006. a, kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-2502 (endine nr 2/27-4633/05) Tsiviilasi EAS (RK XXX) hagi HKP(IK XXX, elukoht XXX) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus: Jätta kohtukulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi asjaolud ja poolte seisukohad:

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja võlgnik LP 27.10.2003. a ja 26.04.2004. a elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr 17028630-1 ja 17028630-

2 (edaspidi lepingud), mille kohaselt hageja kohustus müüma võlgnikule elektrienergiat ning võlgnik kohustus tasuma kasutatud elektrienergia eest hageja poolt esitatud arvete alusel nendel näidatud tähtpäevaks. Võlgnik oma kohustusi hageja ees ei täitnud ning võlgneb kasutatud elektrienergia eest hagejale koos viivise ja intressiga kokku 14 925.48 krooni. Võlgnevuse tasumiseks sõlmisid hageja ning võlgnik võlgnevuse tasumise kokkuleppe. Hageja andmetel on kostja 23.09.2004. a surnud võlgniku pärijaks, olles seega kohustatud võlgnevuse õigusjärgluse alusel hagejale ära tasuma.

Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt 14 925.48 krooni (põhivõlg 10 733.90 krooni, intress 299.34 krooni, viivis 3892.24 krooni) välja mõista. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud (riigilõiv).

Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning selgitas, et ta ei ole oma venna LP pärijaks. Võlgniku pärijaks on viimase lapsed.

Kohtu põhjendused:

TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama sätte lõige 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Taotlusi suuliseks ärakuulamiseks ei ole kohtule esitatud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega.

20.03.2006. a määruses andis kohus hagejale tähtaja kostja võimalikuks asendamiseks, samuti avalduste, taotluste ja tõendite esitamiseks. Hageja ei ole määrusele vastanud. Asjaolu, et kostja oleks võlgniku pärija hagiavaldusele lisatud tõenditest ei järeldu. Hagiavalduses viidatud pärimisõiguse tunnistusel nr 9533 puudub asjaga kostja andmetel seos, sest tunnistus on kostjale seoses viimase ema AP surmaga XXX välja antud.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Pärimisseaduse § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Viidatud säte ei ole antud asjas kohaldatav, sest kostja HKP ei ole võlgniku pärija ning seega kohane kostja.

Kohtunik Epp Haabsaar