2-05-22391/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-22391 (endine number 2/25-27046/05) Tsiviilasi AH(pankrotis) hagi RR vastu 315 400 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AH(pankrotis, isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur Liina Nõmmik Kostja RR(isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

12. juuni 2006. a Kohtuistungil osalenud isik Hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur Liina Nõmmik RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista RR 307 000 (kolmsada seitse tuhat) krooni AH(pankrotis) kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Kohtukulude jaotus

1. Kohtukulud jätta RRkanda.

2. Välja mõista RRkohtukulu 200 (kakssada) krooni AH(pankrotis) kasuks.

3. Välja mõista RRriigituludesse riigilõiv

15 574,40 (viisteist tuhat viissada seitsekümmend neli krooni 40 senti) Eesti Vabariigi kasuks (Rahandusministeeriumi kaudu) ja kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka või 10220034800017 SEB Eesti Ühispanka, viitenumber 2900072123, märkides selgituseks Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi 2-05-22391, riigilõiv.

4. Välja mõista RRriigituludesse postikulu 31.10 (kolmkümmend üks krooni 10 senti) ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka või 10220034800017 SEB Eesti Ühispanka, viitenumber 2800049777, märkides selgituseks Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi 2-05-22391, postikulu. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud AH(pankrotis) esitas 15.12.2005 hagi RR vastu 315 400 krooni saamiseks.

Kohus saatis hagiavalduse hagis märgitud kostja aadressile XXX. Nimetatud aadressilt, mis on ka kostja deklaratsioonijärgne aadress Maksuja Tolliameti andmebaasis, tagastati hagimaterjalid kohtule põhjendusel, et korteris elab uus omanik. Rahvastikuregistri, Haigekassa ning Kodakondsusja Migratsiooniameti andmebaasides sisalduvalt elukohalt XXX tagastati materjalid kohtule hoiutähtaja möödumisel. Politseiasutuse andmeil kostja nimetatud aadressil ei ela, politseil on kostja elukoht teadmata.

Kuna kostja ei ela Rahvastikuregistri järgses elukohas ja kostja elukoht ei ole kohtule teada, on kostjale kohtukutse edastatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Kohtu põhjendused Kostja 12.06.2006 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 30 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Poolte vahel 24.09.2002 sõlmitud võlakirjast nr 1 (t lk 8) ja 06.03.2003 kostja antud võlatunnistusest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Kostja võlgneb hagejale laenulepingu alusel 87 000 krooni ja võlatunnistuse alusel 40 000 krooni. 40 000 krooni tähtaegselt tasumata jätmisel kohustub kostja maksma viivist 5 000 krooni kuus. 01.01.2006 seisuga moodustab viivisevõlgnevus 180 000 krooni, mida hageja palub kostjalt koos põhivõlaga välja mõista. Esitatud tõendite põhjal kostja kohustust täitnud ei ole. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus

87 000+40 000= 127 000 krooni ja viivised 180 000 krooni, kokku 307 000 krooni.

Hageja on võlgnevuselt 40 000 krooni arvestanud ka intressi 8 400 krooni, mida palub kostjalt välja mõista. Võlakirjast nähtub, et kostjal puudub intressi tasumise kohustus VÕS § 397 lg 1 tähenduses. Seega jätab kohus hagi rahuldamata kostjalt intressi 8 400 krooni väljamõistmise osas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne TsMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu 200 krooni hageja kasuks.

Hageja kui maksejõuetu isik oli Tallinna Linnakohtu 20.12.2005 määruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 64 lg-le 1 riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi osaliselt (97,34%), riigilõiv hagihinnalt on 16 000 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 64 lg 1 alusel kohtukuluna riigilõiv 15 574,40 krooni Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) kasuks.

Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 52 p 5 kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS §

54 lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 31,10 krooni riigituludesse.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Viivi Villemson Kohtunik