2-04-1609/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-04-1609

1(6)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2006.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-1609 Tsiviilasi V.P. hagi K.V.`i vastu laenulepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V.P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx Hageja esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasik Kostja K.V. (isikukood xxx, elukoht xxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 23. mai 2006. a. Istungil osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasik RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Mõista kostjalt K.V.`ilt hageja V.P. kasuks välja võlgnevus summas 1.200.000 (üks miljon kakssada tuhat) krooni ja intress summas 178.209 (sada seitsekümmend kaheksa tuhat kakssada üheksa) krooni ja 60 senti ning viivised summas 293.400 (kaksada üheksakümmend kolm tuhat nelisada) krooni.

Menetluskulude jaotus

1. Mõista kostjalt K.V.`ilt hageja V.P. kasuks menetluskuluna välja V.P. poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 67.000 (kuuskümmend seitse tuhat) krooni. 2. Mõista kostjalt K.V.`ilt menetluskuluna välja postikulud summas 262 (kakssada

Tsiviilasi nr 2-04-1609

2(6) kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti riigituludesse

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 17. 11. 2004. a. esitas V.P. (edaspidi „hageja“) hagi K.V.`i (edaspidi „kostja“) vastu 30. 12. 2003. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud laenulepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise nõudes summas 1.671.609 krooni ja 60 senti, millest 1.200.000 krooni on põhivõlgnevus, 178.209 krooni ja 60 senti intressid ja 293.400 krooni viivised. Hagi rahuldamise korral taotleb hageja mõista kostjalt kohtukuludena välja riigilõiv summas 67.000 krooni ning hageja õigusabikulud.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 30. 12. 2003. a. kaks notariaalselt tõestatud laenulepingut. Esimene laenuleping sõlmiti 500.000 krooni suuruses summas (edaspidi Laenuleping I), mille punkti 1.1. kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 500.000 krooni ja kostja kohustus laenu tagastama 01. 06. 2004. a. Laenusumma on kostja arveldusarvele üle kantud 12. 06. 2001. a. ja kostja on antud summa saamist oma allkirjaga kinnitanud. Kostja kohustus maksma hagejale laenusummalt intressi 12% aastas alates laenu kättesaamise hetkest, so 12. 06. 2001. a. Intress kuulus tasumisele koos laenusumma tagastamisega. Teise laenulepingu sõlmisid pooled 700.000 krooni suuruses summas (edaspidi Laenuleping II). Laenusumma kohustus kostja tagasi maksma 01. 06. 2004. a. Laenulepingu II punktis 1.2 on kostja kinnitanud laenusumma saamist, mis oli vastavalt kostjalt eelnevalt saadud juhistele üle kantud AS Villem Lihakaup arveldusarvele.

Laenusummade ülekandmist tõendavad 12. 06. 2001. a., 24. 04. 2002. a., 10. 02. 2003. a., 13. 02. 2003. a., ja 13. 03. 2003. a. teostatud maksekorraldused.

Kostja ei ole temale Laenulepingutest I ja II hageja suhtes tulenevaid rahalisi kohustusi käsoleva ajani täitnud, kuigi hageja on korduvalt nõudnud laenu tagastamist.

Laenulepingu I punkti 1.1. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 500.000 krooni tagastamisel nimetatud summalt intressi 12% alates selle kätte saamise hetkest 12. 06. 2001. a. Seega kohustub kostja tasuma hagejale lisaks põhisummale laenusummalt 500.000 krooni intresse 178.209 krooni ja 60 senti (periood 12. 06. 2001. a. – 01. 06. 2004. a., st 1084 päeva, arvestusega 12% aastas).

Laenulepingu I ja Laenulepingu II punktis 1.4 toodu kohaselt kohustus kostja laenusumma mittetähtaegse tagasimakse korral tasuma viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivised kokku mõlemalt laenusummalt on 293.400 krooni (periood 02. 06. 2004. a. – 11. 11. 2004. a., st 163 päeva arvestusega 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest).

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.

Tsiviilasi nr 2-04-1609

3(6)

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagiga ei nõustu.

Vaidlusalused laenulepingud on sõlmitud pettusega. Pooled on olnud ühiselt neile kuuluvate äriühingute kaudu AS Villem Lihakaup aktsionärideks ja partneriteks. Laenulepinguid sõlmides lubas hageja sõlmida kostjaga ka AS Villem Lihakaup juhatuse liikme lepingu, samuti aktsionäride lepingu või pikendada töölepingut, kuigi tegelikult ei kavatsenud hageja vastavaid lepinguid kostjaga sõlmida. Vahetult peale laenulepingute sõlmimist vabastas hageja AS-i Villem Lihakaup enamusaktsionärina kostja AS-i Villem Lihakaup juhatuse liikme ametikohalt ja otsustas kogu AS-i Villem Lihakaup kinnisja vallasvara võõrandamise hagejaga seotud OÜ-le Delimeat. Kostja sõlmis laenulepingu üksnes selleks, et laenata raha edasi AS-ile Villem Lihakaup. Hageja tegevus pärast laenulepingute sõlmimist tõendab, et hageja eesmärgiks oli kostjaga sõlmitud laenulepingute arvel kaasata AS-i Villem Lihakaup täiendavaid rahalisi vahendeid ja anda äriühingu varad kogu äriühingu tegevusega üle hagejaga seotud äriühingule. Kostja sai pettusest aru siis, kui hageja hakkas kostjalt laenu sisse nõudma, kuigi hageja oli AS-i Villem Lihakaup nõukogu liikmena otsustanud AS-i Villem Lihakaup kogu kinnisja vallasvara võõrandada OÜ-le Delimeat. Koos kirjaliku vastusega esitas kostja kohtule ärakirja hagejale 24. 01. 2005. a. saadetud 30. 12. 2003. a. sõlmitud laenulepingute tühistamise avaldusest.

Juhul kui kohus peaks leidma, et lepingud ei ole sõlmitud pettuse mõjul, leiab kostja, et lepingud on siiski vastuolus heade kommetega. Hageja ei ole andnud kostjale vabatahtliku täitmise võimalust ja täiendavat tähtaega oma kohustuste täitmiseks. Lepingus fikseeritud intress ja viivised on vastuolus võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud määradega.

Kostja 23. 05. 2006. a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud, teatades 23. 05. 2006. a. kl 9:40 kohtule e-kirja teel, et on haigestunud ning palus istungi edasi lükata. Oma taotlust kostja ei põhistanud, mistõttu palus kohus esitatud taotlust põhistada. Istungi alguseks kostja poolt arstitõendit ei esitatud. Hageja palus asja sisuliselt lahendada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Vastavalt hageja poolt tõendina esitatud 30. 12. 2003. a. koostatud notariaalselt tõestatud laenulepingule nr 12712 p-le 1.1. on hageja laenanud kostjale 500.000 krooni, laenusumma tagastamise tähtajaga 01. 06. 2004. a. Lepingu p 1.2. kohaselt on laenussumma kostja arveldusarvele üle kantud 12. 06. 2001. a. , mille saamist kinnitab kostja allkirjaga kõnealusel lepingul. Lepingu p 1.3. järgi kohustus kostja tasuma laenusummalt hagejale intressi 12%

Tsiviilasi nr 2-04-1609

4(6) aastas alates laenu kättesaamise hetkest. Lepingu p 1.4 järgi kui kostja ei tasu laenusumma tagasimakset tähtaegselt kohustub ta tasuma viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

30. 12. 2003. a. sõlmisid pooled veel teise notariaalselt tõestatud laenulepingu nr 12713, mille p 1.1. järgi on hageja laenanud kostjale 700.000 krooni, laenusumma tagastamise tähtajaga 01. 06. 2004. a. Lepingu p 1.2. kohaselt on laenussumma hageja poolt kantud kostja poolt saadud juhiste järgi Villem Lihakaup AS arveldusarvele 24. 04. 2002. a. - 100.000 krooni, 10. 02. 2003. a. - 200.000 krooni, 13. 02. 2003. a. – 200.000 krooni, 13. 03. 2003. a. – 200.000 krooni. Nimetatud rahasummade kättesaamist kinnitab kostja oma allkirjaga kõnealusel lepingul. Lepingu p 1.4 järgi kui kostja ei tasu laenusumma tagasimakset tähtaegselt kohustub ta tasuma viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

Eeltoodud hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud hageja ja kostja vahel võlasuhte olemasolu. Hageja poolt kostjale laenulepingutest toodud rahasummade üleandmist kostjale kinnitavad hageja poolt tõendina esitatud maksekorraldused (tl 63-65) ja kostja poolt laenulepingutele antud allkirjad, millega viimane on kinnitanud laenusummade kättesaamist. Poolte vahel on seega kehtiv võlasuhe, mis põhineb poolte vahel sõlmitud laenulepingutel. Kostja on rikkunud oma laenulepingust tulenevat kohustust laenusummad tähtaegselt hagejale tasuda.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud pettuse mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 94 lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt võib tehingu teinud isik pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.

Kostja ei ole tõendanud lepingute sõlmimist pettuse mõjul. Poolte tahe laenulepingu sõlmimiseks on lepingus selgelt väljendatud ja esitatud tõenditest ei nähtu, et laenulepingute sõlmimine oleks sõltuvuses veel mingite kolmandate lepingute sõlmimisega hageja ja kostja vahel. Kostja väited, mille kohaselt oli laenulepingute sõlmimine seotud kostjaga juhatuse liikme või aktsionäride lepingu sõlmimisega, on paljasõnalised. Laenulepingud on kostja sõlminud enda nimel ja võtnud endale kohustuse laenusummad tagastada lepingus ettenähtud tähtajal, kinnitades võetud kohustusi oma allkirjaga laenulepingutel. Seetõttu on asjakohatu kostja väide, et hageja on sõlminud tehingu pettusega, kuna hakkas laenu vastavalt lepingule sisse nõudma. Laenulepingute tühistamise avalduse on kostja esitanud 24. 01. 2005. a., s.o enam kui aasta pärast lepingu sõlmimist. Tühistamise avalduse on kaasa toonud asjaolu, et hageja hakkas nõudma lepinguliste kohustuste täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudmine kostjalt ei kujuta endast pettust vaid on hageja poolt õigustatult kasutatav õiguskaitsevahend, mille kasutamise on tinginud kostjapoolne kohustuse rikkumine. Kostja väidete kohaselt sõlmis ta laenulepingu üksnes selleks, et laenata raha edasi AS-ile Villem Lihakaup. AS Villem Lihakaup varad on hiljem aga omandanud hageja. Kostja antud väidet tõendanud ei ole. Hageja on maksnud AS-i Villem Lihakaup arvele küll Laenulepingust II tuleneva laenusumma, kuid seda vastavalt kostjalt saadud juhenditele. Käesoleva vaidluse seisukohalt ei oma tähtsust, millised õigussuhted võivad olla kostja ja AS Villem Lihakaup vahel ja samuti ei oma tähtsust kostja kui AS-i Villem Lihakaup aktsionäri või võlausaldaja võimalikud nõuded hageja kui AS Villem Lihakaup juhataja vastu.

Tsiviilasi nr 2-04-1609

5(6) Kostja oli teadlik laenu tagasimakse tähtajast ja tal on olnud piisavalt aega oma lepingust tulenevaid kohustusi vabatahtlikult täita. Kostja on väitnud, et hageja ei ole andnud talle täiendavat tähtaega oma kohustuste täitmiseks, samas ei nähtu kostja poolt esitatud tõenditest, et ta oleks täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks taotlenud. Kohus leiab, et kostja väited lepingute vastuolu kohta heade kommetega on paljasõnalised ja tõendamata. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. 10. 2002. a. lahend nr 3-2-1-80-02, p 10). Kohus leiab, et antud juhul ei esine vaidlusaluste laenulepingute puhul ühtegi alust pidada neid heade kommetega vastuolus olevaks. Lepingute kindlaksmääratud intress ja viivis ei ole ebamõistlikult suured. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Seadus laenulepingus kokkulepitava intressimäära osas kitsendusi ei tee ja selles lepivad pooled lepingu sõlmimisel ise kokku. Käesoleval juhul ei esine andmeid, et intressi ja viiviste kokkuleppe on kostja sõlminud sundolukorras või muudel tema tahet mõjutanud asjaolude sunnil, mis annaksid alust arvata, et ta on intressi ja viiviste kokkuleppe sõlminud raskete asjaolude kokkusattumise mõjul. VÕS § 114 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Seega ei ole võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine võlausaldajale seadusega pandud imperatiivne kohustus, vaid üksnes võimalus mida võlausaldaja oma äranägemisel võib rakendada. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 1.200.000 krooni ja samuti intressid, mille suurus on kokku lepitud Laenulepingu I, punktis 1.1.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi ja muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Sama paragrahvi 2. lõike järgi kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud eeldataks, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul, ajas ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Laenulepingu I, punktis 1.1 on pooled intressimääraks kokku leppinud 12% tagastamisele kuuluvalt laenusummalt 500.000 krooni. Pooled on vaba tahte alusel nimetatud intressis kokku leppinud ja see ei ole vastuolus VÕS regulatsiooniga, kuna VÕS ei kehtesta intressi maksimaalsuurust. Kostjalt tuleb välja mõista intress perioodi 12. 06. 2001. a. kuni 01. 06. 2004. a. eest, s.o 178.209 krooni ja 60 senti.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Vastavalt VÕS-i §-le 94 võib intressi suurus olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Viiviseintressi määraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäära enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega võivad lepingupooled kokku leppida ka teistsuguses intressimääras, kui on sätestatud VÕS-is. Viivise suurust seadus ei piira, kuid VÕS § 113 lg 8 annab õiguse nõuda selle vähendamist, kui see on ebamõistlikult suur. Kostja viiviste vähendamist taotlenud ei ole.

Tsiviilasi nr 2-04-1609

6(6) Laenulepingu I ja Laenulepingu II punktis 1.4 toodu kohaselt kohustus kostja laenusumma mittetähtaegse tagasimakse korral tasuma viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostjalt tuleb välja mõista viivised kokku mõlemalt laenusummalt 293.400 krooni (periood 02. 06. 2004. a. – 11. 11. 2004. a.).

TsMS RakS § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01. 01. 2006. a. jõustunud TsMS-i alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on hagi esitamisel 15. 11. 2004. a. tasunud riigilõivu summas 67.000 krooni. Hageja taotleb kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 67.000 krooni väljamõistmist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riiilõiv summas 67.000 krooni.

Hannes Olev kohtunik