2-05-15815/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri:

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon Jätta A A`i hagi L K vastu elatise suuruse muutmise nõudes rahuldamata.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 13. juunil 2006. a kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses

ASJAOLUD

Ida-Viru Maakohtu 01.07.2005 kohtuotsusega mõisteti A A`ilt L A (K) kasuks elatis alaealise poja F A ülalpidamiseks alates 03.09.2004 summas 2 500 krooni kuni poja täisealisuseni, s.o. xxx.

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

A A esitas 08 augustil 2005 kohtule hagiavalduse L K vastu väljamõistetud elatise muutmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja võimeline antud summat igakuiselt maksma, kuna Kohtuasja number 2-05-15815 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A A`i hagi L K vastu väljamõistetud elatise suuruse muutmise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 24. mai 2006 Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A A (IK xxx, elukoht: xxx)

L K (IK xxx, elukoht: xxx)

tema kuusissetulek on 5200 krooni. Abielu lahutamisel jäi kostjale kogu vara, seega oli hageja kohustatud muretsema endale uue elukoha, mille eest tuleb igakuiselt maksta 1500 krooni üüri. Hagejaga on lõpetatud kohakaasluse alusel tööleping, seega on tema varaline seisund võrreldes kostja varalise seisundiga halvenenud. Hageja palub välja mõista elatis igakuise elatusrahana 1345 krooni alates hagi esitamise päevast.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma 20.12.2005.a kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt lasuvad kostjal suured võlgnevused nii kommunaalteenuste osas, kui ka panga ees. Kohustused on tekkinud poolte abielu ajal, kuid tagasi peab kostja neid üksi maksma. Samuti on poolte korter läinud võlgade katteks sundmüüki, sest hageja keeldus andmast nõusolekut korteri müügiks, mille teel oleks saanud väiksema korteri ning võlgnevused osaliselt tasuda. Kostja koos lastega jäi 21.07.2005.a korterist ilma, samuti on tal jäänud veel tasuda 29 900 krooni kommunaalteenuste eest. Hageja omas alati peale põhisissetuleku mittelegaalset tulu. Hagejal on oma korter ning sõiduauto Mercedes, mis on registreeritud tema sõprade nimele. Kostja sissetulek on alates 2005.a novembrist kuus 2600 krooni, sh elatis 1900 krooni, lastetoetus 300 krooni ning töötu abiraha 400 krooni. Sellest summast ei jätku 16-aastase poja ülalpidamiseks. Poega aitab ülal pidada kostja pensionärist ema. Kostja palub tema rasket materiaalset olukorda arvestades jätta Ida-Viru Maakohtu 01.07.2005.a otsusega väljamõistetud elatis suurus muutmata.

KOHTUISTUNG

Eelistungil palus hageja hagi rahuldada ning vähendada kohtu poolt väljamõistetud elatise suurust. Kostja on nõus maksma elatist seadusega kehtestatud suuruses, kuna ta peab igakuiselt kustutama pangalaenu. Kostjaga lahutades jäi kostjale korter ja auto.

Kostja hagi ei tunnistanud, kuna hageja ei pidanud 3 aastat lapsi üleval. Neil tekkisid kommunaalvõlgnevused ning korter müüdi võlgade katteks ära. Käesoleval hetkel kostja üürib korterit. Kostja on töötu.

Kohtuistungil, mis toimus vahetult eelistungi jätkuna, jäid pooled eelistungil öeldu juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendamata ning kuulub rahuldamata jätmisele.

PKS § 49 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Hageja on esitanud nõude elatise suuruse muutmiseks põhjendusel, et tema varaline seisund on võrreldes elatise määramise ajaga muutunud (halvenenud).

Ida-Viru Maakohtu 01.07.2005.a otsusest tsiviilasjas 2- 1373/04 (tl. 5- 8) nähtub, et hageja varalise seisundi kindlaks tegemisel on lähtutud hageja keskmise sissetuleku suurusest, mis moodustas 7500 krooni ning kostja keskmise sissetuleku suurusest, mis moodustas 5300 krooni kuus (netto). Kohus on otsuse tegemisel lähtunud sellest, et kostja omas võlgasid kogusummas üle 80 000 krooni ning, et lapse ülalpidamiskulud ühes kuus on keskmiselt 3 700 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hageja on esitanud tõendi, et temaga on Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi poolt tööleping lõpetatud (tl 9). Ida-Eesti Päästekeskuse tõendi (tl 62) kohaselt moodustab hageja keskmine palk 7592 krooni.

Kooskõlas TsMS § 230 lg 3 lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohtu poolt tehtud järelpäringute kohaselt hageja nimele kinnisvara registreeritud ei ole. Ehitusregistri andmetel hageja vallasvara ei oma. Sõiduki detailandmete päringu (tl 56-57) kohaselt on hageja nimele registreeritud sõiduauto Volvo ehitusaastaga 1994.a.

Ida-Virumaa Tööhõiveameti töötu kaardi nr 114943 (tl 41-42) kohaselt on L K registreeritud tööhõiveametis töötuna alates 10.11.2005.a. Kostjal on jäänud osaliselt võlad tasumata (tl 34- 38).

Hageja tõendeid ega põhjendusi, mis annaksid alust väita, et lapse vajadused oleksid võrreldes ajaga, mil elatis välja mõisteti vähenenud, esitanud ei ole. Kostja põhjendustel kulub lapsele kuus 4 000 krooni.

Eeltoodust nähtub, et hageja varaline seisund ei ole võrreldes ajaga, mil elatis välja mõisteti halvenenud, samas on seda kostja varaline seisund, kuna ta on jäänud töötuks.

Hageja poolt esitatud väide ja tõendid (tl 64- 65,68), et tal on võetud laenu, mida tuleb veel mitu aastat tasuda, jätab kohus tähelepanuta, sest kuigi laenulepinguga võtab isik endale varalise kohustuse, kaasneb sellega samaväärne varaline õigus. Seega laenulepingu sõlmimisel isiku varalises seisus kokkuvõttes muutust ei toimu. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kostjal on kohustus oma last ülal pidada ning laenulepingu sõlmimine ei vabasta teda (ka osaliselt) sellest kohustusest.

Hageja poolt esitatud tõendid kommunaalteenuste võlgnevuste (tl 66,67) jätab kohus tähelepanuta, kuna tõendamata on nimetatud tõendite seos hagejaga. Asjaolu, et abielu lahutamisel ei nõudnud hageja ühisvara jagamist, ei anna iseenesest alust hagi rahuldamiseks.

Eeltoodust lähtudes ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades, et hageja varaline seisund ei ole võrreldes elatise väljamõistmise ajaga muutunud, samuti on kostja varaline seisund pideva sissetuleku puudumise tõttu halvenenud, jätab kohus hagi rahuldamata.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 jätab kohus hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Kostja menetluskulude hüvitamist ei nõua. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik: /allkiri/

Ärakiri õige