3-05-28/3 · Tallinna Ringkonnakohus

3-05-28

1(6)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-28 Haldusasi AS * kaebus Pärnu Linnavalitsuse 09.12.2004 korralduse nr 1133 õigusvastasuse tuvastamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 06.05.2005 otsus nr 3-5/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus AS * apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – AS * (reg. kood *) Vastustaja – Pärnu Linnavalitsus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Halduskohtu 06.05.2005 otsus haldusasjas nr 3-5/2005 ja teha uus otsus, millega rahuldada AS * kaebus ja tunnistada Pärnu Linnavalitsuse 09.12.2004 korraldus nr 1133 õigusvastaseks.

2. Rahuldada AS * apellatsioonkaebus.

3. Mõista Pärnu Linnavalitsuselt AS * kasuks välja kohtukulud summas 10 (kümme) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval jõudma ringkonnakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. 29.07.2004 avaldas Pärnu Linnavalitsus riigihangete registri veebilehel riigihanke „Pärnu linna tänavate talihoole 01.01.2005 kuni 30.04.2008 ja autoharjaga hoole 01.11.2005 kuni 30.04.2008” pakkumise kutse (riigihanke viitenumber 014220). Pakkumise kutse

3-05-28

2(6) dokumentide punktis 3.7.4. nähti ette, et pakkumisi hinnatakse eraldi viies osas – 1) Kesklinna tänavate hoole, parklate talihoole, pidev lume äravedu, ja kogu linna I kategooria tänavate talihoole ning autoharjaga tänavahoole; 2) Vana-Pärnu tänavate talihoole; 3) Ülejõe tänavate talihoole Tallinna mnt. ja Sauga jõe vahel; 4) Rääma tänavate talihoole Tallinna mnt-st ida poole ning 5) Raeküla tänavate talihoole. Tähtaegselt esitasid pakkumised Ta AS, AS B, AS T ja AS *.

Pärnu Linnavalitsuse 22.10.2004 korralduse nr 1004 p-ga 3.1. otsustati mitte tunnistada vastavaks ja lükata tagasi AS * pakkumine osas, mis puudutas pakkumise kutse dokumentide punktis 3.7.4.1. nimetatud piirkonda (Kesklinna tänavate hoole, parklate talihoole, pidev lume äravedu, ja kogu linna I kategooria tänavate talihoole ning autoharjaga tänavahoole). Korralduse kohaselt oli AS * pakkumise tagasilükkamise aluseks RHS § 43 lg 3 ning asjaolu, et pakkumises ei olnud arvestatud pakkumise kutse dokumentides nõutud tingimusega I kategooria tänavate libeduseja lumetõrjel – pakutud on osalist (st. mitte täies mahus) lumetõrjet ja osalist (st. mitte täies mahus) libedusetõrjet. Sama korraldusega tunnistati kõigi piirkondade osas edukaks AS B pakkumine.

Riigihangete Ameti 16.11.2004 otsusega nr 194-04/014220 rahuldati AS * vaidlustus ja tühistati Pärnu Linnavalitsuse 22.10.2004 korralduse nr 1004 punktid 3.1. ja 4.1., põhjendusega, et pakkumise kutse dokumentidest ei tulenenud nõuet, et ühikuhinnad ja pakutud hinnad talihoole tsüklitele peaksid olema omavahel redutseeritavad või üksteisest matemaatiliselt tulenema ning Riigihangete Ameti hinnangul ei saanud AS * pakkumisest teha järeldust, et pakutud on vaid osalist lumeja/või libedusetõrjet.

2. Pärnu Linnavalitsuse 09.12.2004 korraldusega nr 1133 tunnistati riigihanke „Pärnu linna tänavate talihoole ja autoharjaga hoole" pakkumismenetlus kehtetuks. Korralduses leiti, et erinevad pakkujad on tõlgendanud pakkumise kutse dokumente erinevalt, seetõttu ei ole esitatud pakkumised võrreldavad ja hindamise tulemus ei saa olla objektiivselt põhjendatav.

3. AS * esitas Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Pärnu Linnavalitsuse 09.12.2004 korralduse nr 1133 tühistamist, muutes taotluse hiljem selle haldusakti õigusvastasuse tuvastamise taotluseks.

Kaebaja märkis, et esitatud pakkumistest oli tema pakkumine pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide põhjal kõige soodsam ning pärast Riigihangete Ameti 16.11.2004 otsust nr 194-04/014220 oleks Pärnu Linnavalitsus pidanud tunnistama selle riigihangete seaduse (RHS) § 45 lg 2 kohaselt edukaks. Kaebuse esitaja leidis, et vaidlustatud linnavalitsuse korraldus ei olnud nõuetekohaselt motiveeritud: olukorras, kus ainsaks pakkumise hindamiskriteeriumiks oli pakkumise maksumus, ei saa selgeks ja üheselt mõistetavaks lugeda Pärnu Linnavalitsuse põhjendust, et tal tekkis kahtlus, et pakkujad võivad olla pakkunud hinna lähtuvalt erinevatest alustest. Pakkumise rahalises väärtuses väljendatud maksumus on igal juhul objektiivselt mõõdetav. Linnavalitsus ei põhjendanud, miks ei olnud võimalik jätkata pakkumismenetlust vastavalt RHS § 67 lg-le 2, olukorras, kus pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteerium oli objektiivselt hinnatav. Kaebuse esitaja märkis samuti, et RHS § 70 lg 1 kohaselt on pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise pädevus Riigihangete Ametil, ent mitte ostjal, samuti ei esinenud kaebuse esitaja hinnangul ühtegi RHS § 70 lõike 1 puntides 1 kuni 8 sätestatud tingimust. Kaebuse täienduse kohaselt seisneb kaebuse esitaja põhjendatud huvi vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks Pärnu Linnavalitsuse vastu kahju hüvitamise nõude esitamises.

4. Pärnu Halduskohtu 06.05.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

3-05-28

3(6)

Kohtu põhjendused olid järgmised: 1) RHS ei keela ostjal pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamist. Pakkumismenetluse lõppemise alused on sätestatud RHS § 8 lg-s 2 ning ühe menetluse lõppemise alusena on toodud ka pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine. Ka RHS § 70 lg 1 sõnastus, mille kohaselt on Riigihangete Ametil kohustus oma otsusega ostja pakkumismenetlus kehtetuks tunnistada või teha ostjale ettekirjutus pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks, viitab sellele, et pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine ostja poolt on võimalik; 2) Vaidlustatud haldusaktis sisaldub viide selle andmise õiguslikule alusele ehk RHS § 8 lg 2 p-le 3. Pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise tarvidust on põhjendatud sellega, et pakkumised ei olnud võrreldavad ja hindamise tulemus ei saaks olla objektiivselt põhjendatav, seega on korralduses põhjendatud, miks pakkumismenetluse jätkamine võimalik ei olnud. Halduskohus leidis, et vaidlustatud haldusakt vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud nõuetele ja on piisavalt motiveeritud-kaalutletud.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELATSIOONIMENETLUSES

5. AS * apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tunnistatakse Pärnu Linnavalitsuse 09.12.2004 korraldus nr 1133 õigusvastaseks. Apellandi väited on järgmised:

1) RHS § 67 lg 2 kohaselt jätkub pakkumismenetlus pärast Riigihangete Ameti otsuse tegemist vastavalt RHS § 65 lg 6 p-le 4 ning seega oleks linnavalitsus pärast Riigihangete Ameti otsust pidanud tegema pakkumise edukaks tunnistamiseks uue otsuse. RHS ei anna ostjale võimalust pakkumismenetlust kehtetuks tunnistada ning vaidlustatud haldusakt on õigusvastane juba seetõttu, et seda ei ole andnud selleks pädev haldusorgan. Vaidlustatud korralduse andmise õiguslikuks aluseks ei saa olla RHS § 8 lg 2 p 3, kuna see sätestab pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise tagajärje, mitte ei anna alust pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks; 2) Korralduses nr 1133 esitatud põhjendus pole asjakohane, sest sellest ei nähtu, miks ei olnud pakkumismenetlust võimalik jätkata. Pakkumiste hindamiseks oli objektiivne kriteerium; 3) Pärnu Linnavalitsus on rikkunud diskretsioonireegleid, eirates korralduse nr 1133 vastuvõtmisel apellandi põhjendatud huve ning jättes ka enda ratsionaalsed huvid kaalumata.

6. Pärnu Linnavalitsus palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Linnavalitsus leidis, et kuna RHS § 8 lg 2 p 3 sätestab ühe pakkumismenetluse lõppemise alusena pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise, siis on seaduses pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise võimalus ette nähtud ning kuna Riigihangete Ametil on õigus teha ostjale ettekirjutus pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks, siis on selline pädevus ostjal olemas. Pakkumismenetluses võib ostjal tekkida vajadus kogu pakkumismenetlus lõpetada, põhjuseks võib olla kõrvaldamatute puuduste esinemine pakkumise kutse dokumentides. Sellisel juhul on seaduse kohaselt ostja ainus võimalus riigihankest loobumiseks pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine. Poleks mõeldav, et kui esinevad selged ja mõjuvad põhjused pakkumismenetluse lõpetamiseks, ei oleks ostjal õigust seda teha. Samuti märgib vastustaja, et vaidlustatud haldusakti andmisel on järgitud kõiki vorminõudeid ning haldusakti andmist on põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-05-28

4(6)

7. Pärnu Linnavalitsus ei ole vaidlustatud haldusakti andmisel ületanud oma pädevust.

RHS § 8 lg 1 määratleb riigihanke pakkumismenetluse alguse ja sama paragrahvi 2. lõige pakkumismenetluse lõppemise. RHS § 8 lg 1 näeb ette, et pakkumismenetluse alguseks on pakkumise kutse, ideekonkursi kutse või väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teate esitamine registrile ning RHS § 8 lg 2 järgi on pakkumismenetluse lõppemise aluseks teiste hulgas pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine. Vastavalt RHS §

10 lõikele 1 on pakkumismenetluse korraldajaks ostja, kes määrab riigihanke eest vastutava isiku. Seega otsustab riigihanke seaduse kohaselt ostja riigihanke väljakuulutamise vajaduse, määratleb hankeobjektiks oleva teenuse ja algatab riigihanke pakkumismenetluse.

Riigihangete seaduse normidest, millest tuleneb volitus riigihanke korraldamise otsustamiseks, tuleneb samaaegselt ka õigus riigihankemenetluse läbiviimise ümberotsustamiseks. Haldusorgani pädevusest küsimuse otsustamiseks tuleneb ka õigus selles küsimuses tehtud otsustus ümber vaadata, sealhulgas varasem otsus kehtetuks tunnistada.

8. RHS § 2 lg 1 kohaselt peavad riigihanke pakkumismenetluses antavad haldusaktid lisaks sellest seadusest tulenevatele vorminõuetele vastama haldusmenetluse seaduse vorminõuetele. Selliste haldusaktide õiguspärasust tuleb lisaks HMS §-des 55-57 sätestatud vorminõuetele hinnata ka HMS § 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eelduste (andmine pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta) alusel.

9. Seaduses pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise otsese keelu või kohustuse puudumisel otsustatakse see kaalutlusõiguse alusel. HMS § 56 lg 3 kohaselt peavad kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses olema märgitud kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusakti põhjenduste alusel peab olema võimalik kontrollida, kas kaalutlusõigust on teostatud vastavalt HMS § 4 lg-le 2 - kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kui haldusakti põhjendused sellist kontrolli ei võimalda, on tegemist haldusakti tühistamist tingiva motiveerimisnõuete olulise rikkumisega.

10. Pärnu Linnavalitsuse 09.12.2004 korralduses põhjendatakse pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamist asjaoluga, et esitatud pakkumiste ja nende kohta esitatud pakkujate täiendavate selgituste pinnalt nähtus, et pakkujad olid pakkumise kutse dokumente tõlgendanud erinevalt ning seega oli pakkumise maksumus esitatud erinevatest põhimõtetest lähtudes, mistõttu ei ole esitatud pakkumised objektiivselt võrreldavad. Sisuliselt asus Pärnu Linnavalitsus seisukohale, et pakkumismenetluse kulgu ning pakkumise kutse dokumentides esinenud mitmetimõistetavusi arvestades ei oleks pakkumismenetluse jätkamisel olnud võimalik jõuda soovitud õiglase tulemuseni. RHS § 7 lg 2 kohaselt on pakkumismenetluse korraldamise eesmärk ostja rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine ning hankelepingu sõlmimine. See tähendab ostjale vajaliku ja nõutavatele tingimustele vastava kauba, teenuse või ehitustöö ostmist parima võimaliku hinnaga. RHS § 1 lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärgiks muuhulgas ka tagada riigihangete läbipaistvus ja pakkumismenetluses osalejate võrdne kohtlemine. Ringkonnakohtu hinnangul võib pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine olla põhjendatud, kui pakkumismenetluse käigus ilmneb, et selle pakkumismenetlusega ei ole eelnimetatud eesmärke võimalik saavutada.

11. Pakkumise kutse dokumentide (PKD) p-st 3.7.4. tulenevalt pidi ostja hindama esitatud pakkumisi eraldi viies osas. Alap-des 3.7.4.1. kuni 3.7.4.5. loetletud osad vastasid erinevatele

3-05-28

5(6) Pärnu linna piirkondadele (Kesklinn (lisaks parklad ja I kategooria tänavad), Vana-Pärnu, Ülejõe, Rääma ja Raeküla). PKD p-s 3.8.1. nähti ette, et ka lepingud sõlmitakse iga osa (piirkonna) kohta eraldi. Vastuseks AS T 01.09.2004 kirjale selgitas Pärnu Linnavalitsus pakkujatele, et pakkujatel on õigus esitada pakkumisi valikuliselt PKD p-des 3.7.4.1. kuni

3.7.4.5. toodud objektidele. Seega koosnes riigihange viiest eraldiseisvast osast.

Nii Riigihangete Ameti 16.11.2004 otsus kui käesolevas haldusasjas vaidlustatud korralduse põhjendused puudutavad üksnes PKD p-s 3.7.4.1. toodud osa ehk täpsemalt kogu linna I kategooria tänavate talihoolet. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendus kehtiks ka pakkumismenetluse teiste osade puhul. Korraldusest ei nähtu, et korralduse andja oleks arvestanud pakkumismenetluse esemeks olnud teenuste omavahelist eristatust ja kaalunud võimalust tunnistada pakkumismenetlus kehtetuks vaid ühes osas. Seega võis vaidlustatud haldusakt riivata kaebuse esitaja huvi pakkumismenetluse jätkumise suhtes enam kui haldusakti eesmärgi saavutamiseks vajalik.

12. PKD p 3.7.3. kohaselt oleks kõnealuses pakkumismenetluses tulnud edukaks pakkumiseks tunnistada kõige madalama hinnaga pakkumine. PKD p 3.7.2. sätestas, et pakkumiste hindamiskriteeriumiks on 100% ulatuses pakkumise maksumus. Pakkumise maksumust käsitleti PKD p-s 3.4. ning p-dest 3.4.1.1. ja 3.4.1.3. tulenevalt pidi pakkuja pakkumises esitama kogu hankeperioodi hooldustööde maksumuse kokku ning iga aasta hooldustööde maksumuse eraldi, samuti pakutavate hooldustööde ühikhinnad vastavalt PKD lisale 6. Seega tuli pakkumises näidata nii teenuse kogumaksumus kui ühiku maksumus. PKD lisa 1 kohasest hinnapakkumise tabelist nähtuvalt pidi teenuse „Tänavad, kus teostatakse libedusja lumetõrjet” hind kujunema pakkuja poolt kujundatud hinna korrutamisel ostja poolt ette antud arvestuslike tsüklite (kogu pakutava piirkonna töö ühekordne teostamine) arvuga (52, 2005. aasta osas 42).

Vaidlustatud haldusakti kohaselt arvutasid pakkujad AS B ning Ta AS nimetatud teenuse koondhinna selliselt, et korrutasid enda poolt välja töötatud libedustõrje ühikuhinna arvestuslike tsüklite arvuga ning liitsid sellele lumetõrje ühikuhinna ja arvestusliku tsüklite arvu korrutise. AS * arvutas teenuse hinna selliselt, et töötas välja libedusja lumetõrjeteenuse koondhinna ja korrutas selle tsüklite arvuga.

Riigihanke toimikus olevad AS * 20.09.2004 kiri nr 28 (lk 51) ja 30.09.2004 kiri nr 31 (lk 53) ning Ta AS 20.09.2004 kiri nr 123 (lk 59) ja AS B 22.09.2004 kiri (lk 45) näitavad, et sisuliselt oli arvutusmeetodite erinevuse põhjuseks pakkujate kasutuses olev erinev masinapark. AS B ja Ta AS kavatsesid libedusja lumetõrjeteenust osutada nii, et libedustõrjet ja lumetõrjet teostavad erinevad sõidukid, AS * masinapark koosnes aga sellistest sõidukitest (nii saha kui puisturiga varustatud autod), mis üheaegselt võimaldasid nii lumekui libedustõrje teostamist.

13. AS * märgib 30.09.2004 kirjas, et ühe töötsükli (st. 66-kilomeetri pikkuse trajektoori ühekordse läbimise) maksumuse kalkuleerimisel lähtus pakkuja tsükli teostamisel tehtavate tööde ühikhindadest ning järgmistest põhimõtetest: a) lumetõrjet ja libedusetõrjet teostatakse üldjuhul üheaegselt, b) töötsükkel tuleb teostada ka juhul, kui sademete puudumise tõttu on vaja üksnes libedusetõrjet ning c) ühe töötsükli juurde kuulub ka töömaht, mis teostatakse traktoritega või vajadusel käsitsi ristmike, ülekäiguradade, teeservade, bussipeatuste puhastamisel. Seega esitas AS * pakkumises ühikhinna, ehk ühe tsükli teostamise hinna (või vastavalt ühe kilomeetri tööde teostamise hinna selles tsüklis), kusjuures AS * kasutuses olevat tehnikat silmas pidades ei mõjuta seda hinda see, kas teostatakse ainult lumetõrjet,

3-05-28

6(6) ainult libedustõrjet või mõlemat korraga. AS * on juba ühikhinna kujundamisel arvestanud, et enamasti on lumeja libedustõrjetööd võimalik teha üheskoos, ent alati mitte. AS * 20.09.2004 kirjast ning sellele eelnenud Pärnu Linnavalitsuse 16.09.2004 kirjast nähtuvalt oleks see olnud näiteks 2005. a. talvel 528,5 krooni ühe kilomeetri eest ehk terve 66- kilomeetrise tsükli eest 66 x 528,5 = 34 881 krooni.

14. AS * 30.09.2004 kirjas esitatud selgitusest nähtub, et pakkumise esitamisel oli AS * arvestanud sellega, et nii lumekui libedustõrje töid tuleb teostada vastavalt 2005. aastal 42 ja järgnevatel aastatel 52 korda. Seega lähtus AS * teenuse koondhinna kujundamisel teenuse samast arvestuslikust mahust, mis teised pakkujad. Maksumuse arvutamine masinapargi erisusest tingitud erinevaid meetodeid kasutades ei tähenda, et pakkumised pole objektiivselt võrreldavad. AS * pakkumist saanuks tõlgendada selliselt, et pakutud koondhinna eest teostab pakkuja aastas libedusetõrjet 52 (2005. aastal 42) korral ja lumetõrjet samuti 52 (2005. aastal 42) korral.

15. Samuti tuleb arvestada, et ostja poolt ette antud tsüklite arv oli arvestuslik ning mõeldud peamiselt selleks, et pakkujad saaksid pakkumise koostamisel arvestada osutatavate tööde mahuga. Pakkumismenetluse eesmärk ei olnud osta piirkonnas libedusja lumetõrjetöid kindlas mahus (52 või 42 tsüklit aastas), vaid PKD-s määratletud ajavahemiku jooksul sellises mahus, mis on vajalik tagamaks, et sealsed teed vastaksid kehtestatud nõuetele. See tähendab, et teenuse aasta hind sõltub sellest, kui palju tõrjetööde tsükleid aasta ilmastikutingimuste tõttu reaalselt teostati, ning ei pruugi sugugi võrduda 52 (42) arvestusliku tsükli hinnaga. PKD-s sisaldunud lepingutingimustest nähtub, et maksmine pidi toimuma teenuse osutaja poolt esitatud arvete alusel reaalselt tehtud tööde eest. Seega määrab riigihankega ostetava teenuse tegeliku hinna lõpuks pakkuja poolt pakkumises esitatud ühikhind. Et pakkumise hindamisel ei pea tingimata lähtuma nö koondmaksumusest, viitab ka asjaolu, et PKD p-st

3.4.1.3. tulenevalt pidid pakkujad esitama pakkumise maksumuse ühe elemendina ka pakutavate hooldustööde ühikhinnad. Linnavalitsus ei ole põhjendanud, miks ei saanud pakkumisi objektiivselt võrrelda ühikhindadest lähtudes.

16. Kuna vaidlustatud haldusaktis ei ole põhjendatud, miks on pakkumismenetlus kehtetuks tunnistatud PKD p-des 3.7.4.2. kuni 3.7.4.5. toodud osades ning PKD p-s 3.7.4.1. toodud osas ei olnud haldusaktis esitatud põhjendused piisavad veendumaks, et esitatud pakkumised ei oleks olnud objektiivselt võrreldavad, on vaidlustatud korraldus kui motiveerimata haldusakt õigusvastane. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistades halduskohtu vaidlustatud otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab esitatud kaebuse, tunnistades Pärnu Linnavalitsuse 09.12.2004 korralduse nr 1133 õigusvastaseks.

17. Kaebuse esitaja kasuks kuulub Pärnu Linnavalitsuselt väljamõistmisele esimese astme kohtukuludena riigilõiv 10 krooni, mille väljamõistmise taotluse kaebuse esitaja halduskohtule esitas (vt istungi protokoll lk 91). Apellatsiooniastme kohtukulude väljamõistmiseks kohtukulude nimekirja ei ole kumbki pool ringkonnakohtule esitanud.

Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving