2-05-19400/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-19400 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi O. G. hagi M. G. vastu abielu lahutamise, elatise ja ühisvara jagamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 08. juuni 2006. a Hageja: Hageja esindaja: O. G. (I:K…; elukoht: …) T. J. (IK…) Menetlusosalised Kostja: M. G. (IK…; elukoht: …)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada O. G. ja M. G.abielu, mis on sõlmitud ...a

Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on tehtud kanne nr...

2. Välja mõista kostjalt M. G. hageja O. G. kasuks elatis alates 03. novembrist 2005. a igakuise elatusrahana 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni alaealise tütre J. G. (IK …) ülalpidamiseks kuni J. G. täisealisuseni s.o. ... a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni, kusjuures elatise suurus ei tohi olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Jagada abikaasade ühisvara.

3.1. Jätta O. G. omandisse korteriomand asukohaga … (Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr …, katastritunnus …, omanikuna on kinnistusraamatusse kantud M. G.) väärtusega 130 000 (ükssada kolmkümmend tuhat krooni), personaalarvuti väärtusega 5 000 (viis tuhat) krooni, teler väärtusega 3 000 (kolm tuhat) krooni, sektsioonkapp väärtusega 2 000 (kaks tuhat) krooni, nurgadiivan väärtusega 2 000 (kaks tuhat) krooni ja köögimööbel väärtusega 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni.

2 3.2. Jätta M. G. omandisse külmik väärtusega 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni ja magamistoa mööbel väärtusega 5 000 (viis tuhat) krooni.

3.3. Välja mõista O. G. rahaline hüvitus M. G. kasuks summas 65 000 (kuuskümmend viis) tuhat krooni.

4. Jätta poolte kohtukulu poolte enda kanda.

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud ... a Ida- Viru Perekonnaseisuosakonnas. Hageja soovib abielu lahutada, kuna kooselu kostjaga ei õnnestunud. Abikaasadel on üks laps: tütar J. G. (sünd…). Laps elab koos hagejaga ning kostja aitab last materiaalselt ebapiisavalt. Hageja soovib elatise väljamõistmist summas 1 600 krooni. Hageja soovib abikaasade ühisvara, milleks on korteriomand …, jagamist. Hageja ettepanek ühisvara jagamiseks on jätta korteriomand väärtusega 50 000 krooni hagejale ning hageja maksab kostjale rahalist hüvitust 25 000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja esitas 23.01.2006. a kirjaliku vastuse hagile. Kostja nõustus abielu lahutamisega, sest 2004. aasta oktoobrist on abielulised suhted poolte vahel lõppenud. Kostja on last üleval pidanud ning on seda nõus tegema ka edaspidi. Kostja on nõus tasuma lapsele elatist 1 600 krooni. Kostja on nõus jagama abikaasade ühisvara, nõus, et korteriomand jääb hagejale, kuid ei nõustu hageja hinnanguga korteriomandi väärtuse kohta (50 000 krooni). Kostja esitas kohtule Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnangu, mille kohaselt korteriomandi Ahtme mnt 51-59 turuväärtus on 130 000 krooni (hindamine teostatud 12.01.2006. a seisuga). Sellest tulenevalt peaks hageja maksma rahalist hüvitust 65 000 krooni. Lisaks sellele soovib kostja, et kohus jagaks ühisvara (olulisem kodune vara), mida hageja pole hagiavalduses märkinud: arvuti, teleri, sektsioonkapi, nurgadiivani, köögimööbli, külmiku ja magamistoa mööbli, koguväärtusega 24 000 krooni. Kodusest varast soovib kostja endale külmikut ja magamistoamööblit, ülejäänud koduse vara on nõus jätma hagejale ning ei soovi rahalist hüvitust.

KOHTUISTUNG

3

3. Hageja jääb hagiavalduse juurde ning palub hagi rahuldada. Hageja ei soovi perekonda taastada ning soovib lahutust. Hageja esindaja arvates tuleb korteriomandi väärtust tulenevalt perekonnaseaduse § 18 lg 2 hinnata 2005. aasta seisuga (kooselu lõppemise aeg), 2005. aastal oli korteriomandi turuväärtus 50 000 krooni. Hageja oli nõus, et kohus jagab ka koduse vara ning nõustus kostja vastuses sisalduva jaotusettepanekuga.

4. Kostja oli abielu lahutamisega nõus. Kostja ei soovi abielusuhteid taastada. Kostja oli nõus maksma elatist alates hagi esitamisest summas 1 600 krooni ning nõustus ka sellega, et elatise miinimumsumma muutumisel suureneb automaatselt ka väljamõistetud elatise summa, s.t. et väljamõistetud elatis (1 600 krooni) ei tohi jääda väiksemaks kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja leidis, et käesoleval ajal (juuni 2006. a) on korteriomandi väärtus veelgi suurenenud, ulatudes 200 000 krooni piiresse, mistõttu rahalise hüvituse suurus peaks olema 100 000 krooni.

5. Pooled otsustasid jätta enda kantud menetluskulud kulusid kandnud poolte endi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele kohtuotsuse põhjendustes toodud alustel.

7. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid …. a. Kumbki abikaasa ei soovi perekonda säilitada ning peavad abielu taastamist võimatuks.

8. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas PKS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

9. Vastavalt PkS § 2 lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna mõlemad abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada.

10. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

11. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

12. Poolte vahel puudub vaidlus elatise summa ja elatise väljamõistmise aja ning suuruse muutmise osas. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest.

13. PkS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Vastavalt PkS § 18 lg 1 abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ning sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

4 14. Poolte vahel puudub vaidlus osas, kuidas jagada kodust sisustust. Selles osas on jaotusettepaneku esitanud kostja ning hageja on sellise jaotusettepanekuga ning vara hindadega nõustunud. Seega tuleb kodune sisustus jagada vastavalt poolte soovile.

15. Pooled vaidlevad korteriomandi väärtuse üle. Vaidlus puudub selles osas, et korteriomand tuleb jätta hagejale, kes kasutab koos lapsega seda elamiskohana. Kohus leiab, et korteriomandi väärtuse hindamisel tuleb lähtuda Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnangust, mille järgi korteriomandi turuväärtus on 130 000 krooni. Muud asjakohased tõendid korteriomandi väärtuse kindlaksmääramiseks puuduvad. Hageja tõlgendab vääralt PkS § 18 lg 2 teist lauset. PkS § 18 lg 2 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, mitte aga ühisvara väärtus. Riigikohus on oma 04.04.2006. a kohtuotsuses nr 3-2-1-18-06 märkinud: „Nimelt on PKS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara reeglina (erand PKS § 15 lg-d 1 ja 2) abikaasade ühisvara. Seega arvatakse vara nn positiivne juurdekasv (rahaliselt hinnatavad õigused TsÜS § 66 kohaselt) ühisvara hulka ning ühisvara jagamisel on mõlemal abikaasal eelduslikult õigus võrdsele osale ühisvarast (PKS § 19 lg 1)“.

16. PkS § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Seega peab hageja hüvitama kostjale pool (1/2) korteriomandi väärtusest e. 65 000 krooni.

17. Poolte kokkuleppel jäävad poolte menetluskulud poolte enda kanda.

Kohtunik