2-05-17467/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-05-17467

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2006, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

X hagi Y vastu 29 019.15 krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: X

kostja: Y esindaja Armand Mark (postiaadress OÜ Turu

Õigusbüroo, Turu 17-21, Tartu)

Istungi toimumise aeg

23.05.2006

Protokollija

kohtuistungisekretär Tiiu Miller

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Y 10 535.45 krooni (kümme tuhat viissada kolmkümmend viis krooni ja

nelikümmend viis senti) X kasuks.

3. Jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda.

4. Y tasuda X kasuks välja mõistetud summa X kolme kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

5. Välja mõista Y riigilõiv 763.- krooni (seitsesada kuuskümmend kolm krooni)

riigituludesse.

6. Välja mõista X riigilõiv 812.- krooni (kaheksasada kaksteist krooni) riigituludesse.

7. Riigilõiv

tasuda

15

päeva

jooksul

kohtuotsuse

jõustumisest

arvates

Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispanka või nr

221023778606 Hansapanka, viitenumber mõlema konto puhul 2900072699.

8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt 28.09.2000 eellepingu p 3.1 ja 3.2 ning 17.10.2000 ostu-müügilepingu p 2.1.5 ja 4.1

pidi kostja andma hagejale korterimandi xxx üle 20.10.2000. 20.10.2000 palus kostja

2

pikendada üleandmise tähtaega kuni 23.10.2000, mil ta pidi teatama hagejale üleandmise aja

ja koha. Kostja hagejaga ei kontakteerunud ning jättis korteri üle andmata. Kuna hageja pidi

oma eelmise eluaseme tähtajaks vabastama, oli ta sunnitud 25.10.2000 sisenema korterisse

lukufirma OÜ Tulu PH abil. Selle, et kostja andis korteri üle L.V., sai hageja teada

26.10.2000 kõrvaliselt isikult. L.V. ei olnud õigust korterit vastu võtta. Kostja oli jätnud

tasumata korteriga seotud maksed ning 06.03.2001 esitas KÜ xxx Tartu Maakohtule hagi

kostja poolt tasumata jäänud maksete hagejalt sissenõudmiseks, tsiviilasi nr 2-360/01 (nr 2-2-

87/2003). Reaalne kahju tekkis 17.10.2003, kui hageja tasus täitekutsete alusel nõutud

summa. Tsiviilasjas nr 2-626/04 (nr 2-2-72-2005) taotles hageja sellest tekkinud kahju

hüvitamist, hagi ei rahuldatud. TsÜS § 146 lg 4, 5, § 150 ja § 160 lg 1 tulenevalt ei ole

käesolev hagi aegunud.

Hageja nõue kostja vastu on järgmine:

-

23 099.55 krooni seoses tsiviilasjaga nr 2-360/01 (2626 krooni kohtukulu (täiteasi nr

084/2003/993), 17 088.55 krooni võlg KÜ-le xxx (täiteasi nr 084/2003/995), 1146

krooni õigusabikulu (täiteasi nr 084/2003/996), 1779 krooni riigilõiv (täiteasi nr

187/2003/3259), 60 krooni riigilõiv hagiavalduse vastuselt, 200 krooni riigilõiv

kassatsioonkaebuselt, 200 krooni riigilõiv teistmisavalduselt);

-

5594.60 krooni seoses tsiviilasjaga 2-628/04 (1663.80 krooni õigusabikulu (täiteasi nr

084/2005/654), 1014.80 krooni õigusabikulu (täiteasi nr 084/2005/655), 231 krooni

riigilõiv kassatsioonkaebuselt, 60 krooni riigilõiv erikaebuselt, 1750 krooni riigilõiv

tsiviilasjas nr 2-628/04, 875 krooni riigilõiv apellatsioonkaebuselt):

-

300 krooni, mis on tasutud OÜ-le Tulu PH;

-

25 krooni, mis on tasutud AS-ile Andmevara.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja kokku 29 019.15 krooni ja kohtukulud ning

anda kostjale otsuse täitmiseks aega kolm kuud jõustumisest arvates (tl 5, 66-67, 96, 97).

KOSTJA VASTUS

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt enda kasuks välja kohtukulud.

KÜS § 7 lg 3 tulenevalt lasub juhul, kui korteriomandi võõrandamisel on jäänud võõrandaja

poolt tasumata korteriomandi majanduskulude ja muude maksete eest, maksete tasumise

kohustus korteriomandi omandajal. Kui omandaja jätab kohustuse täitmata, lasub sellest

tuleneva kahju koormus temal. Omandajal on õigus nõuda võõrandajalt alusetu rikastumise

sätete alusel sisse tasumata jäänud makseid, mitte aga enda poolt seadusest tuleneva

kohustuse täitmata jätmisest tulenevat kahju (antud juhul kohtuotsustest ja nende täitmisest

tulenev kahju).

Hageja sai või pidi teada saama kostja poolt majandamiskulude ja muude maksete

mittetasumisest korteriomandi omandamisele järgneval kuul, s.o 2000. a novembris

korteriühistult makseteatise saamisega. Hageja nõue on aegunud VÕSRS § 9 lg 2, TsÜS §

142 lg 1, § 143, § 144, § 146 lg 1, § 147 lg 1, 2, § 151 lg 1 tulenevalt.

Enne ostu-müügilepingu sõlmimist nõudis hageja korteriomandiga seotud võlgade selgitamist

ning kostja esitas hagejale korteriühistult 2000. a oktoobris saadud makseteatise. Tehingu

edasilükkamise vältimiseks tasus kostja hagejale vastavalt makseteatises märgitule ja lisaks

proportsionaalse arvestusega 01.10.2000-20.10.2000 eest. See tingis ostu-müügilepingusse p

2.1.5, mille kohaselt ei ole seoses lepingu objektiga maksevõlgu, lisamise. Kostja ei mäleta,

millise summaga oli tegemist.

Kostja vabastas korteri 20.10.2000. Hageja ei tulnud 20.10.2000 korterit vastu võtma,

mistõttu jättis kostja võtmed korteriühistu juhatuse liikme abikaasa L.V. kätte, informeerides

sellest ka hagejat. Hageja ei võtnud kostjaga hiljem võtmete kättesaamiseks kontakti ning sai

3

võtmed teadaolevalt kätte L.V. Seetõttu ei kuulu korteri luku avamise kulud hüvitamisele (tl

40-42).

KOHTUISTUNG

Hageja jäi hagi juurde. 23.10.2000 olid kostja asjad veel korteris. Kostja lubas korteri

vabastada kell 16.00, helistada hagejale ja teatada, kus ta võtmed üle annab. Kostja ei

helistanud. Kella 17.00 ajal nägi hageja aknast, et korter on tühjaks tehtud. Lepingu punkt

2.1.5 ei tähenda, et hageja on eelmise omaniku käest raha saanud, vaid see on lepingu

tingimus, et korter antakse üle ilma võlgadeta. Võlast sai ta kirjalikult teada esimeses

korteriühistu poolt esitatud arvest. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja see oli tahtlik.

Hagejal on kümme aastat õigus nõuda kostjalt korteri üleandmist. Kostjal tuleb hüvitada

kahjud, mida hageja on kandnud seoses korteri mitte üleandmisega. KÜS § 7 lg 3 ei vabasta

korteri võõrandajat maksete tasumisest. Kohtuvaidlus V tulenes kostja käitumisest – kostja

väitis, et maksis võla V kätte. Hageja tegi päringu AS-ile Andmevara, et selgitada välja kostja

elukoht hagi esitamiseks. Kostja õigusabikulu suurus ei ole põhjendatud, esindaja ei ole

midagi teinud (tl 87, 108-110).

Kostja hagi õigeks ei võta, kostja maksis võla ära enne notari juurde minekut, see on kirjas

lepingu p. 2.1.5. Kostja andis hagejale üle ca 10 000 krooni, täpset summat ei mäleta. Korteri

vabastas kostja 20.10.2000. Võtmete üleandmine oli kokku lepitud kell 16.45. Hageja jättis

tulemata. Kostja helistas hagejale, hageja ütles, et tema ei saa tulla. Kostja ei mäleta, kas

hageja tegi ettepaneku, kuhu jätta võtmed. Kostja arust ta ütles hagejale, et jätab võtmed L.V.

kätte. V sattus kolimist pealt nägema juhuslikult. Kui V ei oleks ilmunud, siis oleks kostja

leidnud koha, kuhu võtmed panna ja oleks hagejale sellest teatanud (tl 108-110).

Kostja esindaja seletas, et kostja hageja nõudeid ei tunnista. Seaduses ettenähtud korras ei ole

võimalik tõendada, et enne tehingu tegemist notari juures on hagejale raha üle antud. Kostja

sai lepingu p 2.1.5 nii aru, et kuna tema maksis hagejale raha ära, tasub hageja ise võla

ühistule. Sellisele kokkuleppele viitab ka asjaolu, et Eesti Energia võlg fikseeriti summaga

lepingus. Hageja sai novembris või detsembris teada oma nõudest kostja vastu. Kui hageja

oleks täitnud KÜS § 7 lg 3 tuleneva kohustuse, siis oleks temal tekkinud ka kohe regressnõue

kostja vastu. Hageja ei ole esitanud nõuet kostja vastu viie aasta jooksul, kuigi selline õigus

tal oli. Kohaldamisele kuulub aegumine. Kulu kostja elukoha väljaselgitamiseks on

põhjendamatu. Kohtukulud tuleb jätta hageja kanda (tl 108-110).

KOHTU SEISUKOHT

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 17.10.2000 notariaalselt tõestatud

korteriomandi ostu-müügilepingu selle kohta, et Y müüb ja X ostab kinnistu asukohaga

xxx Tartus (tl 11-14).

2. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 300 krooni seoses asjaoluga, et kostja ei

andnud korterit nõuetekohaselt üle ning ta oli sunnitud korterisse sisenemiseks tegema

kulutusi luku avamisele (tl 5, 67).

3. Lepingu p 4.1 kohaselt on pooled kokku leppinud lepinguobjekti valduse ja kasutuse

üleandmises ostjale hiljemalt 20.10.2000. Hageja kinnitusel pikendas ta kostja palvel

tähtaega kuni 23.10.2000. 23.10.2000 olid kostja asjad veel korteris, alles kella 17.00 ajal

nägi hageja aknast, et korter on tühjaks tehtud. Kostja hagejaga võtme üleandmise asjus

ühendust ei võtnud, hoolimata lubadustest. Kostja väidab, et tema kolis välja 20.10.2000

ning hageja ei ilmunud kokkulepitud ajal korterit vastu võtma, mistõttu andis ta võtme üle

L.V (tl 109). Tunnistaja L.V, kes oli 2000. a korteriühistu tegevjuht, ütluste kohaselt nägi

tema juhuslikult 20.10.2000 kostja kolimist ning võttis abivalmidusest kostjalt võtmed

vastu (tl 109). Kohus leiab, et tunnistaja ütlusi ei saa kuupäevade osas usaldusväärseks

pidada – tunnistaja ütlustest ilmneb, et ta ei mäleta nt, millal ta kuulus korteriühistu

4

juhatusse; tunnistajal ei ole meeles konkreetne kolimise kuupäev, vaid ta tuletas selle mitu

nädalat hiljem ostu-müügilepingu kuupäeva nähes; samuti väidab tunnistaja, et hageja sai

võtmed kätte paar päev pärast 20.10.2000 kostja poolt võtmete tunnistajale üleandmist,

kuigi hageja seletuse kohaselt sai ta võtmed alles 26.10.2000, mida kinnitab ka OÜ Tulu

HP 25.10.2000 arve/kviitungi xxx Tartus asuva korteri luku avamise ja luku kohta

summas 300 krooni (tl 16). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja kolis korterist välja

alles 23.10.2000. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja andis võtmed L.V kätte. Tõendatud ei

ole aga, et kostja sellest ka hagejale teatas, ka kostja ise ei ole selles kindel (tl 109). Kohus

on seisukohal, et kostja ei ole andnud nõuetekohaselt lepinguobjekti hagejale üle.

4. VÕSRS § 2 alusel kuulub kohaldamisele enne võlaõigusseaduse jõustumist kehtinud

seadus. TsK § 222 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda

nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK

§ 222 lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara

kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks

saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingu

p 4.1 tulenevat kohustust, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja sellest

tekkinud kulu 300 krooni (tl 16). Nimetatud nõude osas ei ole kostja aegumise

kohaldamist taotlenud, mistõttu kohtul puudub vajadus võtta selle kohta seisukoht.

5. Lepingu p 2.1.5 kohaselt müüja avaldab ja kinnitab, et lepinguobjekti eest ei ole jäänud

tasumata maksevõlgu, v.a elektrienergia eest ca 700 krooni, ning lepingu p 4.1 kohaselt

kohustub müüja 20.10.2000 likvideerima p 2.1.5. nimetatud võla ja tasuma kuni

lepinguobjekti ostjale üleandmiseni kõik lepinguobjektiga seotud maksed (tl 12, 13).

6. KÜ xxx koostatud korter 17 võla arvestusest ilmneb, et perioodi 01.03.1999-31.10.2000

eest oli korteriühistule tasumata 10 235.45 krooni (tl 102). Tartu Maakohus mõistis

03.12.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-360/2001 X KÜ xxx kasuks välja võla 15 765.55

krooni, mis koosnes tasumata haldus- ja hoolduskuludest, kommunaalmaksetest ja

viivistest. Väljamõistetud summast moodustas endise korteriomaniku poolt tasumata võlg

10 235.45 krooni (tl 77-78). Tartu Ringkonnakohus jättis Tartu Maakohtu otsuse

27.02.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-2-87/2003 muutmata (tl 43-44).

7. KÜS § 7 lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi

omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt

tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Elamureformiga seonduvate

õigusaktide muutmise seaduse eelnõu (1023 SE (jõustunud)) seletuskirjast (arvutivõrgus,

kättesaadav:

http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=982920026&login=

proov&password=&system=ems&server=ragne11) nähtuvalt on KÜS § 7 lg 3 eesmärk

vältida tasumata summade jäämist korteriühistu kanda, kui võlgnik võõrandab eluruumi ja

lahkub ning korteriühistul ei ole võimalik hankida andeid võlgniku uue elukoha kohta.

KÜS § 7 lg 3 ei välista aga omandaja poolt korteriühistule tasutud võõrandaja võla

võõrandajalt sisse nõudmist.

8. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et ta on tasunud hagejale võla katteks enne

ostu-müügilepingu sõlmimist ca 10 000 krooni (tl 108). Lisaks on kostja tunnistaja L V

ütluste kohaselt öelnud, et võla tasumiseks ei ole raha ning ta kustutab võla siis, kui

korteri maha müüb; kostja oli töötu ning majanduslikes raskustes, korteri müümisel võlga

ei tasutud (tl 109). Kohus nõustub hagejaga, et lepingu punkt 2.1.5 ei tähenda, et hageja

on kostja käest raha saanud, vaid see on lepingu tingimus, et korter antakse üle ilma

võlgadeta.

9. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe selle kohta, et hageja peaks tasuma kostja võla, on

kostja seoses hageja poolt tema kohustuse täitmisega alusetult rikastunud.

5

10. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei tõendist (tl 98) nähtuvalt on KÜ xxx avalduse alusel

viidud läbi täitemenetlus Tartu Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-360/2001 täitmiseks,

nõudeks võlg 15 963 krooni (täitetoimik 084/2003/995); täitemenetlus lõpetati 30.06.2005

seoses nõude täieliku rahuldamisega. X on seisukohal, et reaalne kahju tekkis temal

17.10.2003, kui ta tasus täitekutsete alusel nõutud summa (tl 66).

11. VÕSRS § 23 näeb ette, et võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut

kohaldatakse juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 1. juulit 2002. Kuna hageja

tasus kostja poolt tekitatud võla pärast 01.07.2002, vastupidist ei ole väitnud ka kostja,

tuleb kohaldada võlaõigusseadust.

12. Kohus leiab, et hagejal tekkis alusetust rikastumisest tulenev nõue 17.10.2003, kui ta enda

kinnitusel tasus väljamõistetud summa. Kostja ei ole võla tasumise ajale vastuväiteid

esitanud. TsÜS § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et

tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kuna hageja esitas käesoleva hagi 28.09.2005,

ei ole tema nõue aegunud.

13. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks

õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud

kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud

ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama

pidi.

14. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10 235.45 krooni – korteri võõrandamise seisuga

kostja poolt korteriühistule tasumata jäänud majandamiskulud ja muud maksed, mis

hageja on käesolevaks ajaks korteriühistule tasunud.

15. Kohus leiab, et muude kulutuste väljamõistmiseks kostjalt puudub alus. Lepingu p 6.3 ja

8.4 nähtub, et notar on selgitanud pooltele KÜS § 7 lg 3 ja 4 sisu (tl 13, 14). Seega pidi

hageja teadma, et kui selgub võla olemasolu, võib korteriühistu nõuda selle tasumist

temalt, samuti tasumisega viivitamise korral viivist. Hageja seletusest lähtudes tuleb asuda

seisukohale, et hageja sai võlast teada hiljemalt esimese arve saamisega korteriühistult

(tl 109). Hageja on alusetult keeldunud korteriühistule võla tasumisest ning põhjustanud

oma käitumisega kohtu- ja täitekulude tekkimise ning viivise suurenemise (tl 19-22, 43-

44, 77-78, 98). Samuti on hageja esitanud võla ja selle endalt kohtu kaudu

väljamõistmisega seoses põhjendamatult nõudeid kolmandate isikute L. ja V.V. vastu,

põhjustades sellega endale täiendavaid kulusid (tsiviilasi nr 2-628/04) (tl 23, 24, 35-37,

38-39, ).

16. Kohus leiab, et hageja nõue summas 25 krooni päringu eest AS-ile Andmevara (tl 25, 26),

on menetluskulu, mille väljamõistmise osas tuleb võtta seisukoht koos teiste

menetluskuludega. Seega tuleb hagi hinnaks lugeda 28 994.15 krooni.

17. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja kokku 10 535.45 krooni.

18. Arvestades hageja taotlust (tl 96) ja kostja vastuväidete puudumist ning lähtudes TsMS

§ 445 lg 1, tuleb kostjale anda hageja kasuks väljamõistetud summa tasumiseks aega kolm

kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3

näeb ette, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse

menetluskulude

jaotamisele

ja

nende

kindlaksmääramisele

seni

kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

20. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 37 lg 1 ja lisast 2 tulenevalt tuli hagejal tasuda

hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2100 krooni. Tartu Maakohus vabastas 06.10.2005

6

määrusega hageja üksnes hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt (28-29)

ning hageja tasus riigilõivu 525 krooni (tl 4).

21. Kohus rahuldab hageja nõude summas 10 535.45 krooni. TsMS (redaktsioon kuni

31.12.2005) § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on

vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hageja oli

riigilõivu tasumisest vabastatud, tuleb mõista kostjalt riigituludesse välja riigilõiv 763

krooni (2100*10 535.45/28 994.15).

22. TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 64 lg 2 sätestab, et kui hageja on vabastatud

riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata

jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Arvestades, et kohus jätab hagi

osaliselt rahuldamata, mõistab rahuldatud osa arvestades kostjalt riigituludesse välja

riigilõivu 763 krooni ning hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 525, tuleb

hagejalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 812 krooni (2100-763-525).

23. TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel,

kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja

põhjendatud kohtukulud; kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale

võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi

rahuldamata jäeti; hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole

kohtukulud tema enda kanda. Hagi osalise rahuldamise tõttu peab kohus mõistlikuks jätta

poolte kantud menetluskulud (kostjal õigusabikulu (tl 107) ja hagejal kostja elukoha kohta

tõendi saamise kulu (tl 26)) poolte endi kanda. Hageja tasutud riigilõiv 525 tuleb jätta

hageja enda kanda, nimetatud summa on arvesse võetud hagejalt TsMS (redaktsioon kuni

31.12.2005) § 64 lg 2 alusel riigilõivu riigituludesse väljamõistmisel.

Kohtunik