2-05-24777/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Maie Seppo

Tsiviilasja number

2-05-24777 (endine nr 2/22-2136/05)

Kohtuasi

FThagi OÜ E vastu tekitatud kahju 20 544 krooni

väljamõistmise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: FT(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja Tõnu

Tuulas

Kostja: OÜ E (reg.kood XXX, asukoht XXX), esindaja

Anne Marie Kunila

Kohtuistungi toimumise aeg

16. mail 2006

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt E tekitatud kahju 15 544 (viisteist

tuhat viissada nelikümmend neli) krooni FT kasuks.

Kohtukulude jaotus

Välja mõista OÜ-lt E kohtukulu 2100,20 (kaks tuhat

ükssada krooni ja 20 senti) FT kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12.juunil 2006

tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 01.12.2004.a. OÜ E reisibüroost 03.12 -10.12.2004.a.

toimuva reisi Egiptusesse Sharm el Sheiki. Majutuskohaks valis hageja hotelli nimega Club

Reef seal pakutavate teenuste tõttu: hotellitoas föön, internet, konditsioneer, minibaar, rõdu, sat-

TV, seif, telefon, televiisor, hotellis arstiabi, baar, bassein, võimalus süüa restoranis 3 korda

päevas, tasuta bussiühendus linnaga 3 korda päevas, hotellil oma liivarand ja hotellis pakutakse

meelelahutust. Saabumisel Sharm el Sheki 04.12.2004.a. varahommikul viidi hageja koos teiste

reisijatega hotelli Sharm Club, mis reisikorraldaja sõnul olevat parem hotell kui Club Reef,

kuna hotellis Club Reef ei ole üldse turiste. Tutvudes hotelliga selgus, et hotell Sharm Club ei

vastanud lepingu tingimustele. Hotellis puudus internetiühendus, föön hotellitoas, tenniseväljak,

tasuta bussiühendus linnaga, kraanivesi oli pruun ning ei olnud võimalust osta toitu

ajavahemikus hommikusöögist kuni kella 17.30-ni. Kõigele lisaks oli hotell inimestest

praktiliselt tühi, mistõttu puudus ka igasugune meelelahutus.

Hageja koos teiste reisikaaslastega avaldas rahulolematust Sharm Club hotelli üle ja palus ennast

viivitamatult üle viia lepingujärgsesse hotelli Club Reef või vähemalt teise samaväärsesse

hotelli. 04.12.2004.a. õhtul teatas reisikorraldaja võimalusest ümber kolida hotelli Sonesta

Beach. 05.12.2004.a. ümberkolimisel selgus, et hagejat ei viida mitte hotelli Sonesta Beach, vaid

hotelli Sonesta Club. Hotellil Sonesta Club puudus oma rand, internetiühendus ning tuba kuhu

hageja paigutati oli ilma akendeta. Hotelli territoorium oli väike ning väga vähe oli rohelust ja

avarust, mis oli olnud esialgselt hotelli Club Reef valiku peamiseks põhjuseks. Seega ei vastanud

ka see hotell lepingu tingimustele.

Hageja ja teiste reisikaaslaste protestide peale kutsuti kohale kostja kohaliku äripartneri esindaja,

kes teatas, et kostja on neile juba niikuinii väga palju vastu tulnud ja rohkem hotelli vahetada

pole võimalik. 06.12.2004.a. anti hagejale võimalus kolida hotelli Sheraton Resort & Villas, mis

oli võrdväärne hageja poolt ostetud hotelliga Club Reef. Hotelli vastuvõtus teatas reisikorraldaja,

et keegi grupi liikmetest majutust ei saa enne, kui on alla kirjutanud avaldusele, et tal seoses

reisiga kostjale pretensioonid puuduvad. Hageja ei olnud nõus sellisele avaldusele alla kirjutama,

kuna leidis, et reisikorraldaja peab lepingut täitma tingimusi esitamata. Hageja käsitles sellist

olukorda kui reisikorraldaja jätkuvat lepingu rikkumist, mistõttu hagejal tuli osta antud hotellis

majutus ja toitlustamine, mis läks maksma 7004 krooni. Hageja pääses oma tuppa alles 06.

12.2004.a. kella 16.00 paiku, mistõttu tal nurjus kolm päeva 7-päeva pikkusena planeeritud

puhkusest.

Kuna 7-päevasest puhkusest õnnestus hagejal puhata kostja süül ainult 4 päeva, siis on hagejal

tekkinud kahju 3 puhkusepäeva eest tasutud summa ulatuses. Hageja poolt tasutud 7-päevase

puhkuse hind oli 8265 krooni, mis teeb ühe puhkusepäeva hinnaks 1180 krooni. Seega on 3

puhkusepäeva hind 3540 krooni. Kuna hageja oli sunnitud tasuma ise 07.12.-10.12.2004.a.

majutuse ning toitlustamise eest täiendavalt 7004 krooni juba eelnevalt tasutud 8265 kroonile,

siis on hagejale tekkinud kostja poolt lepingu rikkumisega seoses kahju kokku summas 10 544

krooni.

Hageja hindab temale tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 10 000 krooni. Hageja leiab, et ta

kulutas kasutult puhkuseaega vähemalt 3 päeva ning ülejäänud puhkus ei olnud stressi tõttu

täisväärtuslik. Sellel ajavahemikul pidi hageja ise vahetult tegelema endale majutuskoha

otsimisega, mis tekitas hagejale palju hingelist läbielamist ja tal ei olnud võimalik ka ülejäänud

nelja puhkusepäeva jooksul täisväärtuslikult puhkust nautida.

Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista talle tekitatud varaline ja mittevaraline kahju summas

20 544 krooni, 1750 krooni tasutud riigilõivu katteks ja 19 167,98 krooni õigusabikulude katteks.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Oma kirjalikes vastuväidetes kohtule on kostja seisukohal, et tema ei ole

endale pakettreisilepinguga võetud kohustusi rikkunud ning järelikult on kahju hüvitamise nõue

asjakohatu ja alusetu. Kostja on seisukohal, et pakettreis vastas kirjeldusele, teenused vastasid

reisija poolt valitud standarditele. Hotelli valiku tegi reisija hotelli kirjelduse alusel. Toad hotellis

Club Reef olid kostja poolt eelnevalt broneeritud.

Reisijate saabumise päeval keeldus hotelli administratsioon majutamast reisijaid broneeritud

hotelli, põhjendades seda renoveerimistööde alustamisega. Seetõttu majutatigi reisijad hotelli

Sharm Club, kus pakutavate teenuste ulatus ja kvaliteet on samaväärsed.

Kuna reisikorraldaja vastutab reisi kirjeldusele vastavuse eest, siis vastas hotell Sharm Club

hotelli Club Reef kirjeldusele täielikult ning mõlemad hotellid kuuluvad samasse kategooriasse.

Samuti kuuluvad mõlemad hotellid ühele ja samale omanikule ning asuvad ühel maa-alal,

moodustades ühtse kompleksi. Kompleksis pakutavad lisateenused (basseinid, spordiväljakud,

internet, jne) on ühiseks kasutamiseks. Neid võivad kasutada nii Club Reef kui ka Sharm Club

külastajad.

Vaatamata sellele, et reisikorraldaja poolt osutatud teenus vastas kirjeldusele, rahuldas kostja

reisija korduvaid nõudmisi ja majutas teda veel kaks korda ümber, kusjuures kõik

ümbermajutused olid korraldatud reisijate vastutusel. Kolimisele ei kulunud mitte 3 esimest

puhkusepäeva vaid kõigest 3 tundi ööpäevas. Samuti ei ole kostjale selge, mille poolest ei

rahuldanud hagejat hotell Sonesta Club, kirjalik pretensioon selle hotelliga rahulolematuse kohta

puudub, mis on pakettreisilepingu p 6.1 reisijapoolne rikkumine. Reisikorraldaja ja reisija vahel

sõlmitud pakettreisilepingu p 3.2.2 kohaselt juhul, kui reisikorraldaja ei saa lepinglastelt tellitud

arvu kohti kindlaksmääratud hotellis, on reisikorraldajal õigus majutada reisija teise hotelli, mis

kuulub reisija tellimuses näidatud hotelliga vähemalt samasse kategooriasse.

Järelikult ei ole nõuetele vastav majutus pakettreisilepingu rikkumine vaid on lepingu kohane

täitmine. OÜ E Reisitingimuste p 10.2.3 kohaselt puuduseks reisikorralduses ei või pidada

hotelli vahetumist vahetult enne väljasõitu või reisi ajal, kui põhjuseks on hotellide

ülebroneerimine, mis ei ole tingitud reisikorraldajast. Antud juhul oligi tellitud hotell asendatud

samaväärse hotelliga koheselt reisijate saabumisel. Seega olid reisikorraldaja kohustused

täidetud vastavalt lepingule ja seadusele. Rikkumist aset ei leidnud ja kui rikkumist ei olnud siis

ei võinud tekkida sellest ka kahju.

Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ja välja mõista hagejalt 8260 krooni õigusabikulude

katteks.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, tunnistajad, uurinud esitatud

dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt

põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 866 lg 1 kohaselt pakettreisilepinguga kohustub üks isik

(reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste

kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Tõendamist on leidnud, et

pooled sõlmisid pakettreisilepingu VÕS § 866 lg 1 tähenduses reisimiseks Sharm el Sheiki koos

majutusega hotellis Club Reef.

VÕS § 875 lg 1 kohaselt peab reisija lepingu rikkumisest teatama reisiteenuse vahetule osutajale

ning reisikorraldajale või vahendajale. Reisikorraldaja peab rikkumise kõrvaldamiseks võtma

oma kulul tarvitusele mõistlikud abinõud. Reisija võib anda reisikorraldajale rikkumise

kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. See ei välista ega piira reisija õigust vähendada reisitasu.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui reisikorraldaja ei võta abinõusid tarvitusele reisija poolt

selleks määratud mõistliku tähtaja jooksul, võib reisija ise abinõud tarvitusele võtta ja nõuda

reisikorraldajalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et hageja teatas kostjale 04.12.2004.a., et

majutus ei vasta lepingus kokkulepitud tingimustele ning palus kostjal rikkumine kõrvaldada.

Kohus on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 875 piisab suulisest teavitusest, mida hageja ka tegi.

VÕS § 877 lg 1 alusel vastutab reisikorraldaja lepingu täitmise eest reisija ees, sõltumata sellest,

kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine.

Hageja seletusega ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et hotellid Sharm Club ja

Sonesta Club ei vastanud lepingutingimustele. Kohtuistungil on tunnistaja Ülle Tamme ütlustega

(tl 116) tõendamist leidnud, et Sharm Club ei vastanud pakettreisilepingus kirjeldatud

tingimustele. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tuba halvas seisus, rõske ja niiske, merevaade

puudus, tuba oli kulunud, puudus föön ja hotell oli inimtühi. Ka järgmisena pakutud hotell

Sonesta Club ei vastanud tingimustele: tubadel puudusid aknad ja rõdu oli pisike, kus vaade

avanes ehitusplatsile. Sonesta Club oli merest kaugel ja jala randa minna oli võimatu. Järgmisena

viidi reisijad Sherton Resort & Villas, mis vastas lõpuks lepingutingimustele.

Tunnistaja Marina Vijar ütluste kohaselt (tl 135) ei ole Sharm Club internetti, Club Reefis on.

Hotellis Sonesta Club nägi ta tube kus polnud rõdu ja aknad olid tõesti väikesed. Tunnistaja JM

andis ütlusi selle kohta (tl 132), et hotellis Club Reef puudus föön.

Pakettreisilepingu p 3.2.2 järgi on koraldajal õigus majutada teise hotelli juhul, kui korraldaja ei

saa lepinglaselt tellitud arvu kohta kindlaksmääratud hotellis. Seega ei saa teise hotelli

paigutamise aluseks olla renoveerimistööd. Samuti on kostja viide pakettreisilepingu p 10.2.3

asjakohatu, kuna antud juhul oli hotellis Club Reef tegemist renoveerimistöödega mitte

ülebroneerimisega. Seega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud pakettreisilepingut.

VÕS § 877 lg 2 kohaselt käesoleva seaduse §-des 876 sätestatu ei välista ega piira reisija

nõudeõigust talle lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Sama lõike 2. lause

sätestab, et muu hulgas võib reisija nõuda mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist

kasutult kulutatud puhkuseaja eest.

Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

kohaselt on lepingu rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 115 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

väljaarvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 128 lg 2 järgi varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Hageja poolt kostjalt pakettreisi ostmisel oli planeeritava puhkuse kestuseks 7 päeva, hageja

kaotas puhkusest 3 puhkusepäeva, sest suurem osa päevast möödus reisikorraldajaga

vaidlemisele ning erinevatesse hotellidesse sisse- ja väljakolimistele. Kostja majutas hageja

lepingutingimustele vastavasse hotelli alles kolmanda reisipäeva õhtuks. Seega jäi hagejal

kasutamata puhkus ajavahemikus 4.12.2004.a. – 06.12.2004.a. Ka tunnistaja Ülle Tamme (tl

116) ütluste kohaselt õnnestus puhata vaid 4 päeva.

Eeltoodust tulnevalt on põhjendatud varalise kahju 10 544 krooni väljamõistmine kostjalt.

Hageja poolt tasutud 7-päevase puhkuse hind oli 8265 krooni, mis teeb ühe puhkusepäeva

hinnaks 1180 krooni. Seega on 3 puhkusepäeva hind 3540 krooni. Samuti on põhjendatud 7004

krooni välja mõistmine kostjalt, kuna sellist väljaminekut ei oleks hageja pidanud kandma, kui

kostja oleks täitnud oma lepingujärgseid kohustusi. Hagejat hotelli Sheraton Sharm Hotel, Resort

& Villas ei majutatud, kuna ta keeldus andmast allkirja kostja suhtes pretensioonide puudumise

kohta. Sheraton Sharm Hotel, Resort & Villas poolt 06.12.2004.a väljastatud arvega (tl 69-70)

on tõendatud, et hageja tasus majutuse ja toitlustamise eest nimetatud hotellis 3701,16 EGP, mis

on 7004 krooni. Kuna hageja oli sunnitud tasuma ise 07.12.-10.12.2004.a. majutuse ning

toitlustamise eest täiendavalt 7004 krooni juba eelnevalt tasutud 8265 kroonile, siis sellega on

hagejale tekkinud kostja poolt lepingu rikkumisega seoses kahju kokku summas 10 544 krooni.

VÕS § 128 lg 5 järgi mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist

valu ja kannatusi.

Mittevaralise kahjuna palub hageja kostjalt välja mõista 10 000 krooni. Kohus leiab, et

mittevaraline kahju kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et mittevaraline kahju

peab jääma mõistlikkuse piiridesse, ning antud juhul on hageja kasutult kulutatud puhkuseaja

eest mõistlikuks hüvituseks 5000 krooni, s.o pool hagejale tekitatud varalisest kahjust. Kohus

nõustub hageja väitega, et hageja ülejäänud puhkus ei olnud stressi tõttu täisväärtuslik.

Tõendamist on leidnud, et hageja sai kolida lepingujärgse hotelliga samaväärsesse hotelli

puhkuse kolmanda päeva õhtuks. Hageja pidi ise vahetult tegelema endale majutuskoha

otsimisega, mis tekitas hagejale palju hingelist läbielamist. Nimetatud asjaolud tõttu ei olnud

hageja ülejäänud puhkus täisväärtuslik.

Kohtukulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3

tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse

menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt

poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati

osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Kuna kohus

rahuldas hagist 75,6 %, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõivu katteks 1323

krooni.

TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja

vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul

kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud

osast kostjale. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud õigusabi kulude katteks

777,20 krooni.

Maie Seppo

kohtunik