2-06-2016/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-2016

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juunil 2006. a kell 11.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-06-2016 Tsiviilasi OÜhagiavaldus OÜvastu võlgnevuse 5 000 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ sead esindaja M.T Kostja: OÜ. Kohtuistungi toimumise aeg

22. mai 2006. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi mitte rahuldada. Kohtukulude jaotus

2. Välja mõista OÜasja läbivaatamiskulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu) täies ulatuses Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue

Kohtule 31.01.2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tööettevõtulepingu, mille alusel teostas hageja ehitustöid aadressil Tallinnas. Tööde maht oli 10 000 krooni, millest kostja poolt on tasumata 5 000 krooni.

Kostja vastus Kohtule 27.02.2005. a esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja sõlmisid 06.06.2005. a ehituse töövõtulepingu ehitusja remonttööde teostamiseks hoones Raudtee 48a Tallinnas. Vastavalt lepingule kohustus töövõtja teostama töid kolmes etapis kokku 45 680 krooni eest. Tellija pidi vastavalt lepingu p 5.2. maksma tasu tehtud töö eest.

OÜ Tulivesi esitas 20.07.2005. a arve nr 1 summale 5 000 krooni. Nimetatud summast 3 200 krooni on 50% I etapi tasust, 1 500 krooni on 50% II etapi töö, põranda soojustamine penoplastiga + valu+ põrandaküte (lisa 3 punkt 6) eest maksmisele kuuluvast tasust ning 300 krooni on 100% kokkulepitud lisatöö eest (tamburi valu koos soojustusega). Arvel märgitud summast 5 000 krooni arvestati maha ettemaksuna tasutud 3 000 krooni ning vahesumma 2 000 krooni tasuti 20.07.2005. a sularahas kassast, väljamineku order nr 9. Seega oli tellija tasunud töövõtja palvel töövõtjale enam, kui lepingu alusel tellija oleks kohustatud tasuma, sest 50% II etapi tasust on töövõtjal õigus saada alles peale II etapi lõpetamist.

Töövõtja ei ole pärast 20.07.2005. a töid jätkanud, samuti ei ole ta teatanud tööde mittejätkamise põhjustest ega ole ka avaldanud soovi lepingu lõpetamiseks. Teostatud töid ei ole tellijale nõuetekohase aktiga üle antud. Vastavalt Lepingu p 6.4. on tellijal õigus katkestada finantseerimine, kui pole tagatud ehituse kvaliteet või ei peeta kinni tähtaegadest.

Kohtuistung Kohtuistungil 22.05.2006. a jääb hageja haginõude juurde. Tööde maksumus on 10 000 krooni, välja on makstud 50%. Hageja ei ole nõus objekti lõpetama, kuna kostja ei ole andnud võimalust tööd jätkata. Hageja soovis, et toodaks materjal ja töölisi juurde. Kostja seda ei teinud.

Kostja hagi ei tunnista. Hageja on ilma põhjuseta loobunud lepingu täitmisest. Tööd on aktiga üle andmata. Kostja ei ole materjalide hankimisega viivitanud. Leping reguleerib täpselt, milliste tööde eest tasutakse. Kostja ei vaidlusta, et vastavalt lepingule on hagejal õigus 5 000 krooni saada. Alates 20.07.2005. a töid enam ei teostatud. Tellijal ei ole kohustust maksta teise etapi eest, sest teise etapi tööd on valmimata. Ühtegi tööd aktiga üle antud ei ole. Töövõtja on esitanud ühe arve summas 5 000 krooni. Kostja soovib, et hageja teeks lepingus määratud tööd lõpuni. Hageja nõue

5 000 krooni saamiseks ei ole praegu põhjendatud, tööd tuleb lõpetada.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 06.06.2005. a ehituse töövõtulepingu ehitusja remonttööde teostamiseks objektil Raudtee 48a Tallinnas. Vastavalt lepingule kohustus töövõtja teostama töid kolmes etapis kokku 45 680 krooni eest. Tellija pidi vastavalt lepingu p 5.2. ja lisa 4 maksma I etapi eest 6 400 krooni, II etapi eest 25 030 krooni ja III etapi eest 14 250 krooni.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seadusesätte mõtte on selles, et leping sõlmitakse töö tulemuse, mitte tööjõu oma käsutusse saamiseks.

Hageja väitel ei olnud sisuliselt tegemist töövõtuga, kuna ta allus täielikult tellija korraldustele. Tellija omakorda jättis objekti ettevalmistamata ja materjali objektile toomata, puudus korralik projekt. Kohus tutvunud töövõtulepinguga ja kuulanud ära poolte esindajate seletuse on jõudnud järeldusele, et tegemist oli töövõtuga. Töövõtja pidi tellijale etapiviisiliselt üle andma valmis töö. VÕS § 636 lg 1 kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

Hagiavalduse kohaselt võlgneb tellija hagejale 5 000 krooni. Kostja ei vaidlusta, et hagejal on õigus 5 000 krooni saada, kuid alles pärast töö üleandmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et valmis töö on üle andmata ja objekt ei ole lõpetatud. Kohus on seisukohal, et töövõtulepingu poolena on tellijal kohustus töö vastu võtta ja selle eest tasuda. Ülejäänud kohustused tulenevad töö vastuvõtmisest (töö ülevaatamine, vastuvõtmisega viivitamine). Töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

Kostja vastuväite kohaselt on tellija tasunud töövõtja palvel töövõtjale enam, kui lepingu alusel tellija oleks kohustatud tasuma, sest 50% II etapi tasust on töövõtjal õigus saada alles peale II etapi lõpetamist. Kohus nõustub kostja vastuväitega. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Hageja on objektilt lahkunud valmis tööd üle andmata ning pooleliolevaid töid lõpetamata. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 6.4. järgi on tellijal õigus katkestada finantseerimine, kui pole tagatud ehituse kvaliteet või ei peeta kinni tähtaegadest. Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole tekkinud 5 000 krooni tasumise kohustust, kuna valmis töö on üle andmata ja II ning III etapi tööd on lõpetamata.

Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 143 p 4 ja § 146 lg 1 p 3 ja § 173 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna menetluskulu täies ulatuses, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk hagejale ja kostjale hagimaterjalide ja kohtukutsete kättetoimetamise kulus.

Karin Sonntak Kohtunik