2-05-14640/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-05-14640

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

8. juuni 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-14640 Tsiviilasi AS Korel Sys (pankrotis) hagi X vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Korel Sys (pankrotis) (RK 10314225, asukoht Altnurga küla Puurmani vald Jõgevamaa), esindaja pankrotihaldur Olev Kuklase, AB Kuklase & Partnerid, Jüri 26 65609 Võru; kostja X esindaja adv Andres Veski, AB Sirje Must, Õpetaja 9 51003 Tartu Kohtuistungi toimumise aeg 19. mai 2006 Protokollija kohtuistungisekretär Helen Looga RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Korel Sys (pankrotis) hagi X vastu. Tunnistada kehtetuks AS Korel Sys poolt X 05.08.2004 29 564 krooni, 26.08.2004 29 564 krooni, 10.09.2004 29 564 krooni ja 21.09.2004 20 240 krooni teostatud rahalise kohustuse täitmised. Välja mõista X AS Korel Sys (pankrotis) pankrotivarasse kehtetute tehingute alusel saadud 108 932 krooni. Sisse nõuda X riigilõiv 5750 (viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse. Anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kood 401 või 221023778606 Hansapangas kood 767 mõlematel viitenumber 2900072699 selgitusega riigilõiv Tartu Maakohtu kohtuasjade toimingutelt) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kostja suhtes kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulutati Jõgeva Maakohtu 29.12.2004 otsusega välja AS Korel Sys pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Olev Kuklase. Pankrotimenetluses olemasolevatest materjalidest nähtuvalt on ajavahemikus 05.08.2004 kuni 21.09.2004 AS Korel Sys poolt makstud X töötasu: 05.08.2004 29 564 krooni (juuni 2004. a töötasu, order nr 8); 26.08.2004 29 564 krooni (juuli 2004. a töötasu, order nr 14); 10.09.2004 29 564 krooni (august 2004. a töötasu, order nr 20); 21.09.2004 20 240 krooni (september 2004. a töötasu, order nr 26). Kokku on viidatud perioodil – sisuliselt 2 kuu jooksul – AS Korel Sys poolt makstud X töötasu 108 932 krooni. Pankrotihaldur leiab, et eeltoodud rahaliste ülekannetega kahjustati AS Korel Sys (pankrotis) võlausaldajate huve ning vähendati oluliselt võlausaldajate võimalust saada oma nõue rahuldatud pankrotivara arvelt. AS Korel Sys (pankrotis) juhatuse liikmetelt saadud andmetele tuginedes on AS-l Korel Sys (pankrotis) erinevate võlausaldajate ees rahalisi kohustusi kokku summas 2 230 619,65 krooni. Vaidlustatud rahaliste kohustuste täitmisega on ilmselgelt eelistatud kostjat kui üht võlausaldajat – juhatuse liiget ja töötajat - teistele võlausaldajatele ning kahjustatud ühtlasi võlausaldajate huve, kuna kostjale kui võlgniku lähikondsele täideti rahalised kohustused kogusummas 108 932 krooni olukorras, kus äriühingul eksisteerisid makseraskused ning ei suudetud täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Neil asjaoludel nõuab AS Korel Sys (pankrotis) hagis X vastu PankrS §-de 109 lg 1; 110 lg 2, 3; 113 lg 1 p 2; 117 lg 2 p 1, 2; 118; 119 lg 1 alusel tunnistada kehtetuks AS Korel Sys poolt kostjale teostatud rahalise kohustuse täitmised: 05.08.2004 29 564 krooni, 26.08.2004 29 564 krooni, 10.09.2004 29 564 krooni ja 21.09.2004 20 240 krooni ning kostjalt välja mõista kehtetute tehingute alusel saadud 108 932 krooni.

Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile ja kohtuistungil (tl 31-32, 51-53) hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt: 1. Asjas ei ole tõendatud, et palga väljamaksmisega kostjale kahjustati võlausaldajate huve või eelistati üht võlausaldajat teisele ning vähendati oluliselt võlausaldajate võimalust saada oma nõue rahuldatud pankrotivara arvelt; Palka maksti välja ka teistele töötajatele, mis näitab, et seda kohustust täideti tavapärases majandustegevuses toimuva väljamaksena. Lisaks on palga väljamaksmise perioodil tasutud ka teisi kohustusi. 2. Palga maksmine vastavalt töölepingule ei ole ebatavaline või erakorraline kohustuse täitmine, mis on PankrS § 113 lg 1 p 2 kohaldamise eelduseks; Selle kohustuse täitmise kohustus tuleneb otseselt seadusest – TLS § 49 lg 1 p 2. Palga maksmise kohustust täideti tähtaegselt ja tavapärasel viisil. Isegi kui tööandjal on ajutine makseraskuste periood, ei saa eeldada pankroti väljakuulutamist ja jätta sellest tulenevalt täitmata seadusest tulenevad kohustused. 3. Asjas ei ole tõendatud, et palga maksmise kohustuse täitmise ajal oli võlgnik maksejõuetu või tal oleks esinenud isegi ajutisi makseraskusi.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et X on saanud AS-lt Korel Sys 05.08.2004 29 564 krooni (juuni 2004. a töötasu, order nr 8); 26.08.2004 29 564 krooni (juuli 2004. a töötasu, order nr 14); 10.09.2004 29 564 krooni (august 2004. a töötasu, order nr 20); 21.09.2004 20 240 krooni (september 2004. a töötasu, order nr 26), kokku 108 932 krooni.

3 Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et vaidlustatud rahalise kohustuse täitmised kostjale on toimunud kolme kuu jooksul enne võlgniku pankrotimenetluse algatamist, s.o 20.10.2004, ja kostja on PankrS § 117 lg 2 p 1 mõttes käsitletav võlgniku lähikondsena. Viidatud vaidlustamata asjaolud on tõendatud ka hageja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega (tl 8, 13-14, 24-25). PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tagasivõidetavate summade maksmise alusena on viidatud kostja töötasule, mistõttu summade väljamaksmine kostjale on käsitletav AS Korel Sys poolt rahalise kohustuse täitmisena. PankrS § 113 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. PankrS § 110 lg 3 kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankrS § 117 lg 2 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik. Kuna X on AS Korel Sys (pankrotis) juhatuse liige, on tema puhul tegemist võlgniku lähikondsega PankrS § 117 lg 2 p 1 tähenduses ning ühtlasi tuleb eeldada tema teadlikkust võlausaldajate huvide kahjustamisest. ÄS § 306 lg 2 kohaselt on juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kostjal, võlgniku juhatuse liikmena, lasus kohustus olla kursis äriühingu majandusliku olukorraga, vastasel juhul ei täitnud kostja oma kohustusi nõuetekohaselt. 01.11.1997 sõlmitud töölepingust (tl 11-12) nähtub, et p 8 kohaselt on kostja igakuiseks töötasuks 1300 krooni. Vastavalt töölepingu lisale nr 4, jõustunud 01.01.2004, on muudetud töölepingu punkti 8 ning on määratud kostja igakuise töötasu suuruseks 40 000 krooni. Samas nähtub AS Korel Sys konto väljavõttest (tl 21-23), et kuni 05.08.2004 on kostjale makstud töötasu alljärgnevalt: 02.01.2004 – 1687,42 krooni (2003. a detsembri töötasu); 10.02.2004 1922 krooni (2004. a jaanuari töötasu); 10.03.2004 1922 krooni (2004. a veebruari töötasu). Töölepingu p 6 kohaselt makstakse töötasu iga kuu 10. kuupäeval töötaja pangakontole. Võrreldes aasta alguses makstud töötasude suurust (s.o pärast töölepingu muutmist kostjaga) ja töötaja pangakontole ülekandmist vahetult enne pankroti väljakuulutamist talle teostatud väljamaksetega sularahas, ei ole kohtu arvates tagasivõidetavate rahaliste kohustuste täitmise näol tegemist tavapärase töötajale töölepingu järgi makstava tasuga nagu väidab vastu kostja. Kostja ei ole osanud kohtule selgitada töötasu ootamatut suurendamist ega selle maksmisviisi muutmist. Hageja poolt kostjale teostatud rahalise kohustuse täitmine ei olnud kooskõlas ka ettevõtte majandusliku olukorraga pankrotimenetluse algatamise eelselt. Nähtuvalt halduri esitatud ettekandest (tl 15-20) ei suudetud tasude väljamaksmise ajal enam täita võlausaldajatele ajatatud maksegraafikuid, võlgnevus ulatus üle 2 miljoni krooni, samal ajal kui ettevõtte varasid oli 145 000 krooni väärtuses. Vaidlustatud maksetega tekitati olukord, kus teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei jagunud rahalisi vahendeid kui PankrS sätete ja mõtte kohaselt peaks võlgniku olemasolevate vahendite jagamine toimuma vastavalt PankrS-s sätestatud ulatusele ja printsiipidele. Kohus leiab, et tagasivõidetavate rahaliste kohustuste täitmisega eelistati ilmselgelt üht võlausaldajat – juhatuse liiget – teistele võlausaldajatele, millega ühtlasi kahjustati võlausaldajate huve, kuna kostjale kui võlgniku lähikondsele täideti rahalised kohustused kogusummas 108 932 krooni olukorras, kus äriühingul eksisteerisid makseraskused ning ei suudetud täita oma kohustusi teiste võlausaldajate ees. PankrS § 119 lg 1 kohaselt on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks. AS Korel Sys poolt X 05.08.2004, 26.08.2004, 10.09.2004 ja 21.09.2004 toimunud rahalise kohustuse täitmised tuleb tunnistada kehtetuks ning kostjalt hageja kasuks kehtetute tehingute alusel saadud 108 932 krooni välja mõista. Kohus, rahuldades pankrotihalduri hagi ja tunnistades kostjale töölepingu alusel makstud töötasude kehtetust PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel, ei pea vajalikuks

4 täiendavalt analüüsida kostja kui juhatuse liikmega sõlmitud töölepingu võimalikku kehtetust muudel alustel. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 64 lg 1 alusel kostjalt välja riigilõivu 5750 krooni riigituludesse (hagi hinnalt 108 932 krooni). Kostja õigusabikulu jätab kohus kostja enda kanda.

Kohtunik