2-06-4025/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-06-4025

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aivar Pellja Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juunil 2006.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-4025 Tsiviilasi OÜ X hagi T. K. , M. T. ja R. R. vastu ostu-müügilepingu ja käenduslepingu järgse võlgnevuse, summas 10 868 krooni, väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : OÜ X Hageja volitatud esindaja : A. P. /tl.11/ Kostja : T. K. )

M. T.

R. R. Menetlusvorm Kuna kostjad ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostjate kahjuks.

RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6, §113, §115 lg.1, §145, §158 ja §208 ning TsMS §162, §165 lg.3, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442,§444, §630 ja §632, kohus o t s u s t a s :

Rahuldada OÜ X hagi T. K. , M. T. ja R. R. vastu täies ulatuses.

Välja mõista T. K. (is.kood xxxxxxxxxxx), M. T. (is.kood xxxxxxxxxxx) ja R. R. (is.kood xxxxxxxxxxx) solidaarselt ostumüügilepingu ja käenduslepingu järgne võlgnevus kogusummas kümme tuhat kaheksasada kuuskümmend kaheksa (10 868) krooni, sealhulgas : kauba eest võlguolev summa kaheksa tuhat kolmkümmend

2 (5)

(8030) krooni, viivis summas kuussada nelikümmend kaheksa (648) krooni ja leppetrahv summas kaks tuhat ükssada üheksakümmend

(2190) krooni OÜ X (reg.kood xxxxxxxxxx; a/k xxxxxxxxxxx) kasuks.

Menetluskulud jätta täies mahus kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (12.06.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et hageja ja kostja T. K. vahel 02.11.2004.a. sõlmitud ostu-müügilepingu nr.xxxxxxxxxx alusel müüs hageja kostjale pesumasina LG, õhupuhastaja „Snaige ja autoraadio „Pioneer“ kokku hinnaga 9487 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja asja ostuhinna ja intressid järelmaksuna tasuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena – alates 02.11.2004.a. iga kuu 02.kuupäevaks 730 krooni. Ostu-müügilepingust tulenevate ostja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti hageja ja kostjate R. R. ja M. T. vahel käendusleping, millega kostjad võtsid endale kohustuse täita ostu-müügilepingust tulenevad ostja kohustused juhul, kui viimane jätab need täitmata. Hageja kinnitab, et kostjad pole lepinguid nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale tasumata

3 (5) graafikujärgsed osamaksed kogusummas 8030 krooni. Hageja märgib, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostjate poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid kostjad võlgnevust ei tasunud, mistõttu hageja oli sunnitud lepingu erakorraliselt üles ütlema. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt seisuga 22.02.2006.a. kauba eest võlguolev summa 8030 krooni, viivis summas 648 krooni ja leppetrahv summas 2190; s.o. kokku 10 868 krooni. Menetluskuludena palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluse käik 27.02.2006.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.17-18,19-21/. Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

Kohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.5-6/ on tõendatud, et hageja ja kostja

T. K. vahel 02.11.2004.a. sõlmitud ostu-müügilepingu nr.xxxxxxxxxx alusel müüs hageja kostjale pesumasina LG, õhupuhastaja „Snaige ja autoraadio „Pioneer“ kokku hinnaga 9487 krooni; ostu-müügilepingust tulenevate ostja (T. K. ) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 02.11.1994.a. hageja ja kostjate M. T. ja R. R. vahel käendusleping, millega kostjad M. T. ja R. R. võtsid endale kohustuse täita ostumüügilepingust tulenevad ostja kohustused, juhul, kui viimane jätab need täitmata /tl.7/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul ost-müük ja käendus) puudutavad õigusnormid.

Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) VÕS §208 lg.1 sätestab ostja kohustuse tasuda müüjale asja ostuhind. VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Ostu-müügileping sätestab ostja (kostja) kohustuse tasuda asja ostuhind ja intressid järelmaksuna maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena – alates

4 (5) 02.11.2004.a. iga kuu 02.kuupäevaks 730 krooni /tl.5/. Asja materjalidega /tl.4,5/ on tõendatud, et kostja ei ole lepingut täitnud nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale saadud kauba eest veel 10 868 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kauba eest võlguoleva summa tasumist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 5.3.) /tl.6/ on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,025% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades seisuga 22.02.2006.a. viivise suuruseks 648 krooni /tl.4/. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §158 lg.1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu punkt 6.4 annab lepingu erakorralise ülesütlemise korral lepingu punktides 6.3.1.-6.3.5. toodud alustel, hagejale õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi kuni kolme kuu osamakse ulatuses. Hageja on leppetrahvi arvutamisel lähtunud eelnimetatud korrast ja tingimustest, nõudes kostjatelt leppetrahvina 2190 krooni väljamõistmist. VÕS-i regulatsioon (§101 lg.2) võimaldab kahju, viivise ja leppetrahvi nõude samaaegset esitamist. Seega on hageja õigustatud nõudma leppetrahvi summas 2190 krooni tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahjude hüvitamist ja viivise tasumist. Seega hageja õigustatud nõudma kauba eest võlguoleva summa 8030 krooni, viivise summas

648 krooni ja leppetrahvi summas 2190 krooni, tasumist.

Käendus VÕS §142 lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega /tl.7/ on tõendatud, et ostu-müügilepingust tulenevate ostja (T. K. ) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 02.11.2004.a. hageja ja kostjate M. T. ja R. R. vahel käendusleping, millega kostjad võtsid endale kohustuse täita ostumüügilepingust tulenevad ostja kohustused, juhul, kui viimane jätab need täitmata. Asja menetluses on tuvastatud, et käendaja põhivõlgniku lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Seega on kostjad M. T. ja R. R. kohustust rikkunud. VÕS §145 lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punkt 1.1. /tl.7/ sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja piiritletud vastutust. Seega on hageja õigustatud nõudma käendajast kostja suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kauba eest võlguolev summa 8030 krooni, viivis summas 648 krooni ja leppetrahv summas 2190 krooni.

Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

5 (5) TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda ning kulude väljamõistmise, sealhulgas ka riigi kasuks, lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Kohtuotsuse täitmine TsMS § 467 lg. 1 II lause kohaselt tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega tuleb antud juhul tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks, kuna kohus lahendas asja tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg. 1 alusel.

A.Pellja kohtunik 12.06.2006.a.