3-05-1108/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1 3-05-1108

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 9.juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1108 Haldusasi S.Z.´i kaebus Kaitseressursside Ameti 27.10.2005 otsuse nr 9-4.3/2825 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 25.mai 2006 Menetlusosalised Kaebaja S.Z. Vastustaja Kaitseressursside Amet, esindaja Teele Tomingas RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, so 09.06.2006. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. (HKMS § 31). Apellatsiooniteade ja apellatsioonkaebus peavad eelmärgitud tähtaja jooksul jõudma kohtusse.

ASJAOLUD

S.Z. valis 2001.aastal ajateenistusekohustuse täitmisele asumise ajaks 01.09.2004. 2004.aastal esitas S.Z. Kirde Riigikaitse Osakonnale uue avalduse, milles palus ajateenistuskohustuse täitmisele asumise aega lükata edasi veel ühe aasta võrra, kuni 2005.a. septembrikuuni. 09.09.2005 tehti otsused S.Z.´i kaitseväeteenistuskõlblikuks tunnistamise ja alates 10.10.2005 ajateenistusse kutsumise kohta. 23.09.2005 esitas S.Z. avalduse, milles palus ennast vabastada ajateenistuskohustuse täitmisest kuni 31.07.2008 seoses bakalaureuse kraadi omandamisega Inglise Vene Ülikoolis. 27.10.2005 otsusega nr 9-4.3/2825 jäeti kaebaja avaldus ajapikenduse saamiseks seoses

2 õppimisega rahuldamata. Kaevatava otsuse kohaselt on kaebaja 2001.a. realiseerinud temale kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 51 lg-st 3 tuleneva õiguse valida ajateenistusse kutsumise aeg temale sobival ajal hiljemalt kolme aasta jooksul, arvates õppeasutusse vastuvõtmisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub kaevatava haldusakti tühistada. Kaebuse kohaselt õpib kaebaja Inglismaal Anglia Ruskin University kõrgkoolis kuni 31.08.2008. Kaebaja on kulutanud õppimisvõimaluse saamiseks palju moraalseid ja materiaalseid vahendeid. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 37 kohaselt on igaühel õigus haridusele. Kaevatava haldusaktiga rikutakse kaebaja põhiseaduslikku õigust haridusele. Kaebuse esitaja leiab, et peale õpingute lõpetamist tekib tal võimalus ja aeg sõjakohustuse ja KVTS § 3 lg 1 nõuete täitmiseks.

Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja valis 2001.aastal kehtinud KVTS § 51 lg 3 alusel ajateenistuskohustuse täitmise ajaks 01.09.2004. Tema avaldusele oli lisatud Kohtla-Järve Polütehnikumi tõend, milles kinnitati, et isik õpib polütehnikumis ja tema õpingute lõpetamise aeg on 01.07.2004. Vastustaja leiab, et sellega on kaebaja oma õiguse, valida ajateenistusse asumise aeg, realiseerinud. Kehtiva KVTS § 55 lg 1 kohaselt on kutsealusel õigus ajapikendusele kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15.septembrini. PS § 124 lg 1 sätestab Eesti kodaniku kohustuse osa võtta riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. KVTS § 3 lg 1 näeb ette meessoost Eesti kodanikule kohustuse teenida kaitseväes. Seega ei ole rikutud kaebaja põhiseaduslikku õigust haridusele ega seadusest tulenevat õigust valida ajateenistusse asumise aeg.

KOHTU PÕHJENDUSED

27.10.2005 otsusega nr 9-4.3/2825 jäeti kaebaja avaldus ajapikenduse saamiseks, seoses õppimisega, rahuldamata. Kaebaja leiab, et viidatud haldusakt rikub temale põhiseadusest tulenevat õigust haridusele.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Nimetatud normi kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Pooltel puudub vaidlus haldusakti andja pädevuse ja haldusakti andmisel menetlus- ja vorminõuete järgimise üle. Kaebaja on sisuliselt vaidlustanud seda, kas KVTS ei piira õigusvastaselt põhiõigust haridusele.

2001.aastal kehtinud KVTS § 51 lg 3 kohaselt kutsealune, kes oli asunud omandama kõrgharidust kutseõppeasutuses, riiklikult akrediteeritud õppekava alusel rakenduskõrgkooli või ülikooli statsionaarses õppevormis, kutsuti ajateenistusse temale sobival ajal hiljemalt kolme aasta jooksul, arvates õppeasutusse vastuvõtmisest. Pärast õppeasutusse vastuvõtmist

3 teatas kutsealune kirjalikult hiljemalt 15. septembriks riigikaitseosakonnale aja, millal ta soovib asuda ajateenistuskohustuse täitmisele. Kaebaja valis ajateenistusse asumise ajaks 01.09.2004, millise asjaolu üle pooltel vaidlus puudub. Kuna kaebaja on realiseerinud KVTS-st tuleneva õiguse valida ajateenistusse asumise aega seoses kõrghariduse omandamisega, ei ole sellise õiguse kasutamine viidatud seadusest tulenevalt teistkordselt enam võimalik.

Samuti puudub pooltel vaidlus selles, et kaebaja 2004.a. esitatud avalduse alusel lükati tema ajateenistusse asumise aega edasi kuni 2005.a. septembrini seoses õppimise ja töötamisega Suurbritannias ning ajateenistusse pidi S.Z. asuma 10.10.2005. 23.09.2005 esitas kaebaja uue avalduse ajapikenduse saamiseks. KVTS 2.jaotis käsitleb ajateenistusse kutsumiseks ajapikenduse andmist. Kaebaja 23.09.2005 avalduse esitamise ja kuni käesoleva ajani kehtiva KVTS § 55 lg 1 alusel on kutsealusel õigus ajapikendusele kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15.septembrini. Kuna kaebaja taotlus ajapikenduse saamiseks ei ole esitatud vahetult peale keskhariduse omandamist, ei ole kaebaja puhul alust ka viidatud sätte kohaldamiseks.

PS § 124 lg-st 1 tulenevalt on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Seega kehtestab viidatud norm Eesti kodaniku üldise põhiseadusliku kohustuse. PS § 124 lg 1 alusel reguleerib riigikaitse aluseid ja korda kaitseväeteenistuse seadus, mille § 3 lg 1 kohaselt on meessoost Eesti kodanik kohustatud teenima kaitseväes – täitma kaitseväekohustust. PS § 37 lg 1 esimene lause hõlmab muuhulgas ka õigust kõrgharidusele, mis on sätestatud igaüheõigusena. Asjaolu, et PS § 37 lg 1 esimene lause annab õiguse haridusele, ei võta aga kaebajalt põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmist. Kaitseväeteenistuse seaduse eelkäsitletud normid võimaldavad isikul realiseerida õigust haridusele ning kaebaja ei ole kohtule väitnud ega tõendanud, et kaitseväeteenistuse kohustuse täitmine toob tema puhul kaasa põhiseadusest tuleneva õiguse realiseerimise võimatuse. Kaebaja pidi Suurbritannias teistkordse kõrghariduse omandamiseks õpingute alustamisel arvestama täitmata kaitseväe kohustusega ning asjaoluga, et seadus talle ajapikenduse taotlemiseks enam võimalusi ette ei näe. Seetõttu vastustab kaebaja ise õpingute katkestamise vajadusest tingitud tagajärgede eest. Kaebaja ei ole samas väitnud, et õpingute jätkamine peale kaitseväekohustuse täitmist oleks võimatu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust pidada KVTS käsitletud norme õigust haridusele ebaproportsionaalselt piiravateks. Seega ei ole alust tuvastada kaevatavast haldusaktist tulenevat kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ning kaebus jääb HKMS § 26 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahuldamata.

Kristina Maimann kohtunik