2-06-6004/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 2-06-6004

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Ammer Otsuse tegemise aeg ja koht 09.juuni 2006, Jõhvi linnas Tsiviilasja number 2-06-6004

Tsiviilasi

T. B. hagi O. K. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T. B., isikukood X; elukoht X X) Kostja: O. K., isikukood X; elukoht X X)

Kohtuistungi toimumise aeg 05.juuni 2006 RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada ning O. K. alates 20.03.2006 sisse nõuda T. B. kasuks elatis alaealise poja A. K. (sündinud XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuni A. K. täisealisuseni, so kuni XXX või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud

T. B. ja O. K. kooselust sündis 21.02.1995 poeg A. K.. II Hagiavalduse sisu

2 Xesitas 20.03.2006 kohtule hagi O. K. vastu elatise nõudes alaealise poja ülalpidamiseks summas 1500 krooni kuus. Hagi põhjenduste kohaselt kostja ei toeta last materiaalselt viimased viis aastat ning laps on täielikult hageja ülalpidamisel.

III Kostja vastus

Kirjalikus vastuses hagile tunnistas kostja hagi, kuid märkis, et materiaalse olukorra tõttu pole ta suuteline maksma elatist hagis nõutud summas. Tal on veel kaks alaealist last D. (sündinud X) ja S. K. (sündinud X) ning et sündimas on veel üks laps. Tema on jäänud töötuks ning seetõttu on nõus elatist maksma summas 750 krooni kuus.

IV Kohtuistung Hageja selgitas, et kostja on töövõimeline, kuid alates lahkuminekust ei toeta tema last materiaalselt. On lubanud, et toetab last, kui saab jalad alla, kuid seda teinud ei ole.

Kostja selgitas, et viimane kuu aega ta ei tööta, kuid käesolevast nädalast saab uuesti tööle. On alati lapsele raha andnud, kui viimane on küsinud. Peale A. on temal veel kaks alaealist last, kes kolisid emaga Moldaaviasse ning käesoleval ajal on tema elukaaslane viiendat kuud rase, seega on sündimas veel üks laps. Tõendeid veel laste olemasolu kohta peale A. K., kostja kohtule ei esitanud. Kostja on seisukohal, et ei ole suuteline lapsele elatist miinimumsummas (1500 krooni) maksma.

V Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PKS § 60 lg 1). Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vastavalt PKS § 50 lg 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PKS § 61 lg 2).

Hageja taotleb elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (PKS § 61 lg 4), mis alates 01.01.2005 on pool (½) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleval ajal kuupalga alammäär on 3000 krooni, millest ½ on 1500 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel

3 (PKS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

Kostja leiab, et tema varaline olukord ei võimalda maksta elatist lastele miinimummääras. Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kostja esitas kohtule rahakaardid, mille kohaselt tema on teinud raha ülekandeid S. K. 27.12.2004 summas 1002 krooni; 21.01.2006 summas 1700 krooni; 01.02.2006 summas 1002 krooni; 08.03.2006 summas 1850 krooni; 06.04.2006 summas 1900 krooni; 04.05.2006 summas 1001 krooni ja 29.05.2006 summas 1001 krooni. Rahakaartidelt aga ei nähtu maksete selgitust, mistõttu neid ülekandeid ei saa üheselt tõlgendada elatise maksmisena lastele.

Kohus arvestab sellega, et laste kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures lapsed elavad. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud.

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PKS §§ 50 ja 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida sedavõrd tasustatav töö, et oleks võimalik katta enda ja lapse kulutused.

Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kohus on seisukohal, et kostja on töövõimeline ning seega suuteline täitma miinimumulatuses oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Elatis kuulub PKS § 70 sätete kohaselt väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest, so alates 20.03.2006.

VI Kohtukulude jaotus

18. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse 1000 krooni kooskõlas TsMS § 164 lg 3.

Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Anu Ammer Kohtunik