3-05-687/1 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-05-687 (endine nr 3-369/05) Otsuse kuupäev

9. juuni 2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi

T. A. OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 20.07.2005.a. otsuse nr 12-5/274 ja 21.07.2005.a. otsuse nr 12-4/1055 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

16. mai 2006 Istungil osalenud isikud

T. A. esindajad K. K., R. P. ja adv Kalju Kutsar ning Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse esindajad Anne Palusoo ja Jaanek Lips. Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 20. juuli 2005.a. maksuotsuse nr 12-5/274 tühistamise nõudes osaliselt.

2. Tühistada Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 20. juuli 2005.a. maksuotsus nr 12-5/274 osas, millega on määratud riigieelarvesse tasumisele käibemaks summas 352 800 krooni (serveritarkvara soetamine A. F. OÜ-lt 2005.a. aprillis). Muus osas jääb maksuotsus kehtima.

3. Lõpetada menetlus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 21. juuli 2005.a. otsuse nr 12- 4/1055 tühistamise nõudes seoses kaebusest loobumisega.

4. Mõista Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuselt kaebuse esitaja kasuks välja kohtukulu ( tasutud riigilõiv) summas 2435 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend viis) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus kontrollis T. A. OÜ sisendkäibemaksu arvestamise õigsust maksustamisperioodidel august 2004 – veebruar 2005 ja aprill 2005. Kontrolli tulemusena tuvastas maksuhaldur, et T. A. OÜ on kontrollitud perioodil deklareerinud enam sisendkäibemaksu ning 20. juuli 2005.a. maksuotsusega nr 12-5/274 kohustas Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus T. A. OÜ-d tasuma riigi eelarvesse 438 300 krooni.

02. juulil 2005.a. esitas T. A. OÜ käibemaksu tagastusnõude summas 420 491 krooni. 21. juuli 2005.a. otsusega nr 12-4/1055 jättis Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus T. A. OÜ- le tagastamata 352 800 krooni, kuna vastavalt maksuhalduri poolt 20. juulil 2005 tehtud maksuotsusele nr 12-5/274 kuulub tagastusnõude aluseks olev 2005. aasta aprillikuu sisendkäibemaks summas 352 800 krooni tasumisele riigieelarvesse.

T. A. OÜ esitas 20 juuli 2005.a. maksuotsuse nr 12-5/274 ja 21. juuli 2005.a. maksuotsuse nr 12- 4/1055 peale Tartu Halduskohtule kaebused.

22. novembri 2005.a. kohtumäärusega liitis halduskohus maksuhalduri taotlusel T. A. OÜ kaebused ühte menetlusse.

Kohtuistungil 16. mail 2006.a. loobus kaebuse esitaja Lõuna maksuja tollikeskuse 21. juuli 2005.a. maksuotsuse nr 12-4/1055 tühistamiseks esitatud kaebusest seoses sellega, et OÜ A. F. poolt 15. juulil 2005.a. T. A. OÜ-le koostatud kreeditarve tõttu on vaidlus käibemaksu tagastusnõude üle muutunud ainetuks.

Kaebuse taotlus ja põhjendused

T. A. OÜ taotles tühistada täies ulatuses Lõuna maksuja tollikeskuse 20.07.2005 maksuotsus nr 12- 5/274.

Kaebuse esitaja leidis, et maksuhaldur on ebaõigesti jõudnud seisukohale, et kaebuse esitaja poolt renditud sõiduautosid Jaguar ja Hummer ei ole kasutatud ettevõtte majandustegevuseks. Samuti on ebaõige vaidlustatud maksuotsuses tehtud järeldus, et serveritarkvara IC-40 ei ole müüdud ning majandustehingut pole toimunud.

Maksuhaldur ei ole oma otsuses selgitanud, miks on jäetud tähelepanuta kaebuse esitaja esindaja Ahto Kiili selgitused sõiduautode kasutamise kohta. A.K. on väga üksikasjalikult ning selgelt maksuhaldurile põhjendanud, miks sõiduautod on rentinud T. A. OÜ, kuid nende peamiseks kasutajaks on R. P..

Kui R. P. G. OÜ esindajana poleks puidukonsultatsioonilepingu raames saanud enda kasutusse ülalmainitud sõidukeid, siis oleks G. OÜ poolt osutatav teenus olnud igas kuus 150000 krooni (millele lisandub 18% käibemaks) võrra kallim, sest G. OÜ oleks pidanud ise neid sõidukeid rentima.

Täiesti arusaamatud on maksuhalduri väited selle kohta, et kui ettevõte ei tee kulutusi kütuse ostmiseks või päevarahade maksmiseks, siis on see tõend selle kohta, et renditud autosid pole ettevõtte majandustegevuses kasutatud. Kui ettevõttel napib käibekapitali ning ollakse alles arengufaasis aktiivse majandustegevuse käivitamiseks, siis on loomulik, et omanik tasub kulutusi omast taskust ning ei esita oma ettevõttele sellekohaseid arveid.

Lisaks on ka maksuhaldur ise leidnud, et autode peamine kasutaja on R. P.. Kuidas saaks siis T.

A. OÜ raamatupidamises olla kajastatud kulutused kütusele või teenindusele jms.

Mis puudutab serveritarkvara ostu, siis on täiesti meelevaldne maksuhalduri seisukoht, et T. A. OÜ-1 puudus huvi nii tarkvara sisu kui koguse osas. Kui üleandmise-vastuvõtmise aktil on inimliku vea tõttu DVD-ROM asemel kirjutatud CD-ROM, siis ei tähenda see, et pooled ei saaks nende kahe andmekandja erinevustest aru.

T. A. OÜ jaoks oli oluline, et tarkvara toimiks, mitte aga see, kuidas on vormistatud akt või milline on kuupäev töötavatel failidel. A. K. on maksuhaldurile selgitanud, et tegemist oli segadusega, mis tekkis firmasisesest info vahetamise puudulikkusest. Tõepoolest esitati maksuhaldurile ekslikult hiljem, 2005.a. juunis saadud DVD-ROMid, kuid et tegemist oli analoogse kaubaga aprillikuus saaduga, siis pole reaalset vahet, millised tarkvaraplaadid esitati.

Maksuhalduri seisukohad litsentsi ja kasutusjuhendi kohta tuleks jätta täieliku tähelepanuta, sest need ei oma maksustamise seisukohalt mitte mingisugust tähendust. Samuti ei ole maksuhaldur ekspert nimetatud asjaolude hindamiseks. Täiesti vale, põhjendamata ning paljasõnaline on maksuhalduri väide selle kohta, et tegemist on vabavaraga, mida ei tohi müüa. Kaebuse esitaja on selgitanud, et tegemist on open source tüüpi tarkvara, mille modifitseerimine ja müük on lubatud.

Asja kohtuliku arutamisel jäi kaebuse esitaja taotluse juurde tühistada tervikuna Lõuna maksuja tollikeskuse 21. juuli 2005. a.maksuotsus nr 12-5/274. DVD-de üleandmine aprillis toimus, kuid käesolevaks ajaks on see tehing annulleeritud 25. juulil 2005. a. OÜ A. F. poolt koostatud kreeditarvega. Käibedeklaratsiooni on vastavad parandused sisse viidud. Kaebuse esitaja leidis, et maksuotsus tuleb osas, mis puudutab serveritarkvara (DVD-de) müüki OÜ A. F. OÜ poolt T.

A. OÜ-le 2005.a. aprillis tühistada tuginedes MKS § 103 lg 1 p 2.

Maksuhalduri vastuväited

Vastustaja leidis, et T. A. OÜ kaebus Lõuna maksuja tollikeskuse 20.07.2005 maksuotsuse nr 12-5/274 peale on põhjendamatu ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vaidlustatud maksuotsus on piisavalt põhjendatud nii faktiliselt kui ka õiguslikult.

Sõiduautode rentimisega seotud kulud

Maksuotsuses on maksuhaldur faktilise asjaoluna välja toonud, et maksuhaldurile teadaolevalt ostab OÜ T. A. OÜ-lt G. (juhatuse liige on A. P., kes on R. P.ga perekondlikes sidemetes, kuna on viimase vend) konsultatsiooni teenust (leping 02.08.2004) igakuuliselt alates augustikuust 2004. a. ühe aasta jooksul, mis seisneb turu-uuringutes puidutöötlemise vallas Venemaal, sealhulgas äripartnerite otsimisel, äriplaanide koostamisel. T. A. OÜ kontrollimise käigus esitas

T. A. OÜ maksuhaldurile memosid, mis sisaldavad andmeid kohtumiste kohta T. A. OÜ ja OÜ

G. vahel, millistest nähtub, et 02.08.2004 sõlmitud lepingu täitmist tagab G. OÜ nimel R. P.. Samuti nähtub G. OÜ seletusest 15.10.2004, et informatsiooni hankimisega ja sidemete loomisega Venemaal tegeleb G. OÜ omanik R. P.. Sama kinnitab ka T. A. OÜ oma 05.05.2005 vastuses LõMTK 19.04.2005 korraldusele.

Maksuhaldur on sellega maksuotsuses põhjendanud seisukohta, et G. OÜ kaudu on kaetud turuuuringutega seotud kulutused, sealhulgas ka autode kasutamise kulud, mis viitab sellele, et T. A. OÜ-l puudus vajadus teha väljamakseid autode rentimiseks. Oluline on nimetatud rendimaksetelt sisendkäibemaksu arvestamise osas arvestada ka asjaoluga, et T. A. OÜ ei ole nimetatud rendimaksete eest OÜ-le G. tasunud.

Maksuotsuses on märgitud, et A. K. poolt esitatud argumendid selle kohta, et sõiduautosid kasutati T. A. OÜ ettevõtluses, pole leidnud vajalikku tõendamist ja on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Kaebuse esitaja ei ole esitanud asjakohaseid tõendeid selle kohta, et sõiduautosid Hummer ja Jaguar on ka reaalselt kasutatud T. A. OÜ majandustegevuses – puuduvad tõendid selle kohta, et T. A. OÜ oleks teinud kulutusi sõidukitele kütte ostmiseks, samuti väidetavate väljasõitudega seoses A. K. päevarahade või muude kulutuste maksmise kohta. A. K. seletus on jäänud paljasõnaliseks, kuna sõidukite tegeliku kasutamise kohta maksukohustuslase ettevõtluses puuduvad asjakohased dokumendid ning viited raamatupidamises. Viited puidu konsultatsioonilepingu saamise seosele sõiduautode kasutamisõiguse andmisega R. P.le on A. K. kirjalikes selgitustes vaid paljasõnalised, nimetatud tingimus pole leidnud kajastamist konsultatsioonilepingus.

Nimetatud põhjustel ei lugenud maksuhaldur A. K. selgitust rendikulude osas piisavaks nende aktsepteerimiseks T. A. OÜ majandustegevusega seotud kuluna.

Renditud sõiduautode rendimaksumust arvestades, samuti arvestades seda, et renditud on kaks sõiduautot - Hummer ja Jaguar, milliseid oma hinnaklassilt võib lugeda luksuslik-toreduslike sõiduautode hulka – ei ole võimalik usaldusväärselt arvestada kaebuse esitaja väidetega selle kohta, et ettevõttel napib käibekapitali, ollakse arengufaasis, ning seetõttu on loomulik, et omanik tasub kulutusi omast taskust ja ei esita oma ettevõttele sellekohaseid arveid. Kui äriühing on arengufaasis ja ei suuda tasuda autode sõidukude (bensiin, päevarahad jms) eest ja omanik maksab nende eest omast taskust, on ilmne, et Hummeri ja Jaguari rendimaksete kajastamine majandustegevuse kuluna on maksuhaldurile ebaveenev, eriti maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolusid arvestades.

Tarkvara väidetav soetamine

Vastustaja leidis, et maksuotsuses on õigesti hinnatud serveritarkvara väidetavat müügitehingut ning tehtud maksuõiguslik järeldus selle kohta, et tegelikkuses 28.04.2005 tarkvara soetamine 400-l andmekandjal T. A. OÜ poolt ei ole leidnud vajalikku tõendamist.

Kui pidada õigeks kaebuses esitatud väidet selle kohta, et maksuhaldurile esitati ekslikult hiljem, 2005. a juunis saadud DVD-ROM-id, siis on fakt, et maksuhaldurile ei esitatud tutvumiseks väidetavalt soetatud kaupa. Nimetatud asjaolu kogumis teiste tuvastatud asjaoludega viitavad üheselt sellele, et tegelikkuses 28.04.2005 kaebuse esitaja tarkvara ei soetanud.

Maksuhaldur jäi täielikult maksuotsuses esitatud argumentide, tõendite ja järelduste juurde ning oli seisukohal, et 25. juulil 2005.a. koostatud kreeditarve ei saa olla maksuotsuse tühistamise aluseks.

Kohtu otsus ja põhjendused

1. Seoses kaebusest loobumisega lõpetab kohus menetluse Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 21. juuli 2005.a. otsuse nr 12-4/1055 tühistamise nõudes.

2. Kohus rahuldab T. A. OÜ kaebuse Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 20. juuli 2005.a. maksuotsuse nr 12-5/274 tühistamise nõudes osaliselt. Kohus tühistab vaidlustatud maksuotsuse osas, mis puudutab käibemaksu määramist serveritarkvara IC 10.40 ostu-müügi tehingult (21.04.2005.a. A. F. OÜ-ga sõlmitud ostu-müügileping).

3. Käesolevas asjas vaidlustatud 20. juuli 2005.a. maksuotsusega nr 12-5/274 määras Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus maksustamisperioodide september 2004 kuni veebruar 2005 ning aprill 2005 eest tasumisele käibemaksu kokku 438 300 krooni. Maksuotsuse kohaselt arvestas T. A. OÜ eelnimetatud perioodil alusetult sisendkäibemaksu hulka sõiduautode Jaguar S Type V 6 ja Hummer H2 6.0 V 8 Vortec rendi kulud summas 85 500 krooni ning serveri tarkvara IC 10.40 soetamisel tasutud käibemaksu summas 352 800 krooni.

4. Maksu määramise õigusliku alusena on märgitud maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p

3 ning käibemaksuseaduse (KMS) vastavad sätted. Maksuhaldur oli seisukohal, et T. A. OÜ on rikkunud KMS § -s 24 sätestatud registreeritud maksukohustuslase kohustust arvutada tasumisele kuuluv käibemaksusumma KMS § -s 29 sätestatud korras.

5. MKS § 92 lg 1 p 3 kohaselt määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast maksusummast.

KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil sama seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37sätestatud nõuete kohase arve alusel.

Seega sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg-s 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg-s 1 sätestatud tingimustel on oluline, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, et kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele.

Sõiduautode Hummer ja Jaguar rendimaksetelt sisendkäibemaksu arvestamine

6. Maksuotsuses on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et sõiduautosid Jaguar ja Hummer ei kasutatud T. A. majandustegevuses ja seega pole rendimaksed autode kasutamise eest seotud T.

A. ettevõtlusega. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-st 1 tulenevalt puudus seega alus arvestada nimetatud kulusid sisendkäibemaksu hulka.

7. Maksuotsuses tehtud järeldusele, et renditud sõiduautosid Jaguar ja Hummer ei kasutanud T.

T. OÜ maksustatava käibe tarbeks ja neid ei kasutatud äriühingu ettevõtluses, jõudis maksuhaldur tuginedes järgmistele maksumenetluses tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele:

1) Sõiduautosid Hummer ja Jaguar kasutab R. P., kes ei ole T. A. OÜ töötaja, omanik ega juhatuse liige. R. P. kasutab sõiduautosid vastavalt 26.08.2004.a. sõlmitud esinduslepingule ( tl 66-68). Esinduslepingu kohaselt esindab R. P. T. A. OÜ-d Vene Föderatsiooni territooriumil, teostades esindatavaga kooskõlastatud toiminguid.

Maksuhaldur oli seisukohal, et T. A. OÜ ei ole tõendanud, et R. P. oleks nimetatud esinduslepingu alusel tegutsenud T. A. OÜ iseseisva majandustegevuse ehk ettevõtluse käigus.

2) Vaatamata Lõuna maksuja tollikeskuse korduvatele korraldustele ei esitanud T. A. OÜ maksuhaldurile tõendina esitanud väidetava 02.08.2004.a. konsultatsioonilepingu resultaati, kuigi A. K. seletuse kohaselt on teenus üle antud lõpliku paketina 08.04.2005.

Seega on maksuhalduri arvates T. A. OÜ viited väidetava konsultatsiooniteenuse reaalsele soetamisele paljasõnalised. Isegi juhul, kui ka konsultatsiooniteenust oleks T. A. OÜ-le reaalselt osutatud, ei tõendaks ainuüksi konsultatsiooniteenuse soetamine äriplaani väljatöötamiseks T. A. OÜ majandustegevust ja ettevõtlust. Majandustegevus on planeeritud ja püsiv isiku tegevus, mille eesmärgiks on kauba või teenuse võõrandamine tasu eest. Tegutsemist ettevõtluse käigus ei tõenda usaldusväärselt üksnes äriühingu esindajate selgitused äriplaani väljatöötamise ostmise kohta ja võimaliku tulevase äritegevuse kohta, kuna ettevõtlus eeldab toimivat eesmärgipärast iseseisvat majandustegevust, mille eelduseks on äriplaani olemasolu.

3) Äriregistri elektroonilise andmebaasi andmetest nähtub, et T. A. OÜ on asutatud 26.02.2002. Majandusaasta aruannete kohaselt ei omanud T. A. OÜ majandustegevust 2002. a ja 2003. a. 2004. aasta kohta on juhatuse liige K. K. selgitanud, et 2004. a. ostis

T. A. OÜ konsultatsiooni teenust G. OÜ-lt liimpuidu ja saematerjali ostmiseks, tootmiseks ja turustamiseks suunal Vene Föderatsioon - Eesti Vabariik - Lääne-Euroopa, et sellest 2005. a. tulusid saada. Seoses sellega olid firmal 2004. a. ainult kulutused, tulusid veel ei saadud. Palgatööjõudu 2004. a. firmas ei kasutatud. Ettevõtte tööd juhib juhataja, kellele 2004. a. töötasu ei makstud.

Maksuhaldur oli seisukohal, et eelnimetatud andmed kinnitavad asjaolu, et iseseisvat majandustegevust, ettevõtlust ja käivet ettevõtluse käigus äriühingul ei olnud. Ka kontrollitaval perioodil 2005.a. puudus T. A. OÜ-1 ettevõtlus, iseseisev majandustegevus ja ka äriplaan

4) T. A. OÜ ja OÜ G. vahel 02.08.2004.a. sõlmitud konsultatsioonilepingu kohaselt ostab

T. A. OÜ G. OÜ-lt igakuuliselt alates augustikuust 2004. a ühe aasta jooksul konsultatsiooni teenust, mis seisneb turu-uuringutes puidutöötlemise vallas Venemaal, sealhulgas äripartnerite otsimisel, äriplaanide koostamisel ( tl 72-73). Kontrollimise käigus esitas maksukohustuslane maksuhaldurile ka memosid, milles üldiselt on märgitud kohtumiste toimumine T. A. OÜ ja OÜ G. vahel. Memodest nähtub, et 02.08.2004 lepingu täitmist tagab G. OÜ nimel R. P. (OÜ G. juhatuse liige), kes on memodele G. OÜ seadusliku esindajana alla kirjutanud. G. OÜ 15.11.2004 seletusest nähtub, et informatsiooni hankimisega ja sidemete loomisega Venemaal tegeleb G. OÜ omanik R. P.. Sama kinnitab ka T. A. OÜ 05.05.2005 vastuses Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 19.04.2005 korraldusele. 02.08.2004 turu-uuringu lepingu kohaselt katab nimetatud teenusega seotud kulutused T. A. OÜ. Seega on T. A. OÜ sisuliselt kohustunud tasuma kõigi liimpuidu konsultatsioonilepinguga seotud kulude eest, sisuliselt ka R. P. sõidukulude eest.

Maksuhaldur oli seisukohal, et sõiduki rendikulude veelkordne kajastamine eraldi rendilepingus ja kulude teistkordne näitamine sisuliselt sama tegevuse kulude eest on majanduslikult põhjendamatu, maksuhaldurile selle reaalses toimumises ebaveenev ning poolte seotust arvestades tehtud riigilt sisendkäibemaksu tagasisaamise nõude esitamiseks.

5) T. A. OÜ ei ole teinud mingeid autode ülalpidamisega seotud kulusid, mis viitab otseselt asjaolule, et sõiduautosid ei kasutatud T. A. OÜ ettevõtluses. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et T. A. OÜ oleks teinud kulutusi kütusele, sõiduki kindlustusele, remondile, rehvide vahetusele, tagavaraosade ostmisele jms. Sõiduautode kasutamise lepingute p-dest 4.1 ja 4.2 nähtuvalt oli aga T. A. OÜ kohustatud kandma kõik sõidukite remondi ja hooldusega seotud kulud. Ka sõidupäevikut sõiduautode kasutamise kohta ei ole T. A. OÜ pidanud.

Nimetatud asjaolu viitab maksuhalduri arvates otseselt sellele, et T. A. OÜ-1 puudub ülevaade sõiduki kasutamisest ning sisuliselt pole sõidukid kasutatavad äriühingu ettevõtluses.

Asjaolule, et rendilepingud ei ole sõlmitud sõidukite ettevõtluses kasutamiseks ning et lepingud on vaid näilised ja koostatud eesmärgiga riigilt rendilepingujärgsete arvete alusel sisendkäibemaksu tagasisaamiseks, viitab ka lepingute lähem võrdlus. 01.02.2005 seisuga on samal päeval sõiduauto Hummer kasutamiseks sõlminud rendilepingu TSC Autoülevaatus OÜ OÜ-ga G. rendimaksega 15 899.92 krooni kuus ja koheselt, samal kuupäeval 01.02.2005, on OÜ

G. (juhatuse liige ja omanik R. P.) Hummeri edasi rentinud T. A. OÜ-le, juba rendimaksega 80

000 krooni kuus.

6) Sõidukit Hummer H2 6.0 V8 Vortec (reg.märk 87 ZFS, väljalaskeaasta 2004) kasutas R.

P. eraviisiliselt, samuti tema lapsed H. P ja K. P.. Nähtuvalt Lõuna Politseiprefektuuri poolt saadetud väärteomaterjalidest on väärteoasjades nr 223005000382, 260205002490 tuvastatud R. P. alaealise poja H. P. poolt Hummer reg märgiga 87 ZFS juhtimine. Samuti on nimetatud sõidukijuhtimine Lõuna Politseiprefektuuri 16.02.2005 kiirmenetluse otsusega 113207981 tuvastatud R. P. tütre K. P. poolt.

7) T. A. OÜ volitatud esindaja A. K. selgitused selle kohta, et sõidukeid Hummer ja Jaguar on kasutanud ka A. K. (T. A. osanik TSC Terminal OÜ kaudu), sõites äriühingu majandustegevusega seotud kohtumistele Tallinnasse, Riiga, Jõhvi jm, on paljasõnalised ega selgita ega tõenda selliste väidetavate kohtumiste seost T. A. OÜ ettevõtlusega. Ainuüksi suulised seletused ja vormistatud memod ei tõenda, et äriühingul on sisuline ettevõtlus ning et sõiduautod on ettevõtluses kasutatavad.

8) Sõiduauto Jaguar kasutamise puhul on otseselt tegu tehinguga seotud isikute vahel - mõlemad äriühingud, nii T. A. OÜ kui ka TSC Terminal OÜ on K. K.'i kontrolli all. K.

K. on T. A. OÜ juhatuse liige kui ka sisuline omanik (T. A. OÜ osanik on T. T. OÜ, kelle juhatuse liige ja osanik on samuti K. K.). Leping sõiduauto Jaguar kasutamiseks on mõlema lepingupoole nimel, nii T. A. OÜ kui T. T. OÜ nimel alla kirjutanud üks ja sama isik - K. K..

Asjaolu, et T. A. OÜ ei ole esitanud mingeid tõendeid sõidukite reaalse kasutamise kohta oma ettevõtluses, samuti pole teinud sõiduki ülalpidamisele ja hooldusele kulutusi ning et tegelikult kasutas sõiduautosid maksuhaldurile tõendamata asjaoludel R. P., viitab rendisuhete näilisusele. Lepingujärgset väidetavat maksekohustust ei ole T. A. OÜ täitnud. Rendiarveid esitati maksuhaldurile vaid sisendkäibemaksu riigilt tagasisaamise eesmärgil.

8. Arvestades tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning neid kogumis hinnates on maksuhaldur kohtu arvates jõudnud maksuotsuses põhjendatult järeldusele, et sõidukite rendiarvete alusel sisendkäibemaksu arvestamine ei ole õigustatud. T. A. OÜ on rikkunud kohustust arvutada tasumisele kuuluv käibemaksusumma KMS § -s 29 sätestatud korras. Maksuotsus on osas, millega määrati tasumisele käibemaks summas 85 000 krooni seaduslik ja põhjendatud.

Serveritarkvara soetamine

9. Maksuotsuses on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et kaebaja ei ole A. F. OÜ poolt 30.04.2005 väljastatud arvel märgitud kaupa (serveritarkvara IC 10.40 400 DVD-d) aprillis 2005 tegelikult soetanud. Kuigi maksuotsuses on jõutud järeldusele, et tehingut (käivet) tegelikult ei toimunud, on maksuhaldur määranud 20. juuli 2005.a. maksuotsusega tasumisele käibemaksu summas 352 800 krooni.

10. Vastustaja seletuse kohaselt määrati käibemaks tasumisele seoses sellega, et T. A. OÜ oli esitanud maksuhaldurile selle tehinguga seonduvalt käibemaksu tagastusnõude summas 352 800 krooni. Toimus üheaegselt kaks maksumenetlust - kontrolli ja tagastamismenetlus ning neid menetlusi tuleb käsitleda koos (tl 105 jj).

11. 21. juulil 2005.a. on Lõuna maksuja tollikeskus on vastu võtnud otsuse nr 12-4/1055, millega jäeti käibemaks summas 352 800 krooni tagastamata. Selle otsuse peale halduskohtule esitatud kaebusest loobumisega on kaebaja tagastusnõudest loobunud.

12. Kohtule on maksuhalduri poolt esitatud 25. juuli 2005.a. kuupäeva kandev A. F. OÜ kreeditarve (tl 102). Asja kohtulikul arutamisel on leidnud kinnitust, et see arve on koostatud 30. aprilli 2005 arve nr 12 ( tl 177) kohta. Seega on 30. aprilli 2005.a. arve nr 12 A. F. OÜ poolt tühistatud. Kaebuse esitaja esindajate seletuse kohaselt tühistas A. F. OÜ 30. aprilli 2005 arve nr

12 (esitas kreeditarve) seoses sellega, et aprillis 2005 üle antud serveritarkvara tagastati A. F. OÜ-le. 30. aprilli 2005.a. arvel märgitud summat ei ole kaebaja (ostja) A. F. OÜ-le (müüja) tasunud. Seega on tehingu pooled taastanud tehingu tegemisele eelnenud olukorra.

13. Kohus on seisukohal, et käibemaksu määramine summas 352 800 krooni seoses kaebaja ja

A. F. OÜ vahelise tehinguga (serveritarkvara IC 10.40 ostmüük 400 DVD-l 2004.a. aprillis) tuleb tühistada, kuna on taastatud 21.aprilli 2005.a. ostu-müügilepingule eelnenud olukord. Käibemaksu määramine (ning sellega seoses ka intressi arvestamise ja tasumise kohustus) ei ole sellises olukorras põhjendatud ja omandaks rahalise karistuse tunnused. Kohus peab antud juhtumil võimalikuks kohaldada MKS § 103 lg 1 p 2 ja tühistab Lõuna maksuja tollikeskuse

20. juuli 2005.a. maksuotsuse nr 12-5/274 osas, millega määratakse T. A. OÜ-le tasumisele käibemaks summas 352 800 krooni (serveritarkvara soetamine A. F. OÜ-lt aprillis 2005).

14. Vastavalt HKMS § 93 lg 3 jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebuse esitaja on tasunud 21. juuli 2005.a. maksuotsuse nr 12-5/274 tühistamiseks esitatud kaebuselt riigilõivu summas 5000 krooni (tl 26). Kohus on seisukohal, et antud juhul kuulub Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuselt kaebaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 2435 krooni arvestades seda, et kaebus jäi rahuldamata maksusumma 85 500 krooni osas ( 5000- 3% x 85 500).

Mai Saunanen kohtunik