2-05-16132/6 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuni 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-16132 Tsiviilasi AS P. (pankrotis) hagi OÜ M. vastu 366 635 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.03.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ M. apellatsioonkaebus Menetluse liik kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja AS P. (pankrotis), esindaja pankrotihaldur O.E. Apellant OÜ M., seaduslik esindaja A.L.

Resolutsioon

1. Jätta Harju Maakohtu 22.03.2006 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.10.2004 püsikliendi lepingu nr P-04/259, mille alusel hageja müüs kostjale kaupu ja osutas teenuseid ning mille eest kostja kohustus tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Ajavahemikus 22.10.2004- 25.02.2005 müüs hageja kostjale kaupu ja teenuseid 366 635 krooni eest. Käesolevaks ajaks on saabunud kõikide arvete maksetähtaeg. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja kaupade ja teenuste eest tasunud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võla 366 635 krooni.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole saanud hageja esitatud arvetes näidatud kaupa, mistõttu ei ole tal tekkinud kohustust selle kauba eest tasuda. Viidatud püsikliendi leping ei ole kostjale siduv, kuna M.K.a nimelisele isikule ei ole kunagi kostja esindamiseks juhatuse liikme poolt volitusi antud. Lepingu p 7.7 kohaselt pidanuks müüja toimetama kauba kohale müüja transpordivahendiga, järelikult pidanuks müüja kontrollima ostja esindaja volitusi. Nimetatud nõude järgimata jätmise korral vastutab kauba kaotsimineku eest müüja.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

3. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 202 702,60 krooni. Pooltevahelist lepingulist suhet tõendab 18.10.2004 sõlmitud püsikliendi leping nr P-04/259. Kostja eest ja nimel on lepingu sõlminud M.K., kellele on kostja poolt väljastatud volitus viimase nimel hankijaja töövõtulepingute sõlmimiseks tähtajaga 10.08-10.12.2004. Seega on ümber lükatud kostja väide, et M.K.a nimelisele isikule ei ole kunagi kostja esindamiseks juhatuse liikme poolt volitusi antud. Kuna M.K.al olid volitused kostja esindamiseks, tuleb nimetatud püsikliendi lepingut pidada kostjale siduvaks.

4. Asja materjali kohaselt on arved kauba ja osutatud teenuste summas 202 702,60 krooni (arved nr 40110010, 40110011, 40110122, 40110192, 40120476, 5010101, 5010242, 5010256, 5010337, 5010341, 5010344) vastu võtnud ilmselt kõnealusele lepingule allakirjutanud isik, so M.K., kes on lepingu p 4.1 järgi isikuks, kellel on õigus kaupa kätte saada. Eeltoodust tulenevalt luges kohus tuvastatuks asjaolu, et hageja on kostjale üle andnud kaupa ja osutanud teenuseid püsikliendi lepingu nr P-04/259 alusel summas 202 702,60. Püsikliendi lepingu p-st 5 tulenevalt on kostja võtnud muuhulgas kohustuse tasuda saadud kauba ja teenuse eest. Kuivõrd tõendamist leidis asjaolu, et kostjale on üle antud kaupu ja osutatud teenuseid summas 202 702,60 krooni, siis on põhjendatud selle osas hagi rahuldada.

5. Tähelepanuta tuleb jätta kreeditarved nr 40110222 ja 40110224, mille järgi kostjal kohustusi summas 14 331,14 krooni hageja ees ei tekkinud. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata, sest millegagi pole tõendatud, et müüja oleks kostjale (kostja poolt volitatud isikule) kauba üle andnud ja teenuseid osutanud.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

6. OÜ M. palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

7. Hageja kasutas protsessuaalseid õigusi pahauskselt. Peale hagiavaldusele vastuväidete esitamist esitas kostja Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonnale avalduse kriminaalasja algatamiseks M.K.a suhtes kelmuse tunnustel. M.K., esitades hagejale enda poolt võltsitud volituse tehingute teostamiseks ja kauba vastuvõtmiseks kostja nimel, viis hageja eksitusse enda isiku ja volituste suhtes ja sai hagejalt enese valdusesse kauba kohtuotsuses toodud arvete alusel, milliseid arveid kostjale ei edastatud ja omastas arvete alusel saadud kauba. Koheselt, kui hagejale selgus, et temale tekitatud kahju suurus ja isik, kelle vastu nõue tuleks esitada, võib selguda üksnes kriminaalmenetluse käigus, võttis hageja esindaja ühendust kostjaga ning tegi ettepaneku lahendada asi kokkuleppel, eeldusel, et kostja tunnistaks hagi osaliselt. Kohus tugines kolmanda isiku poolt võltsitud dokumentaalsetele tõenditele, mistõttu ei saa kohtuotsus olla seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kuna arvetel pole isiku eesja perekonnanime välja kirjutatud, siis jääb arusaamatuks, kes nimetatud arved kostja nimel allkirjastas.

Vastus apellatsioonkaebusele

8. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

9. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, mis annaks TsMS § 656 lg 1 järgi aluse kohtuotsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks uueks arutamiseks esimese astme kohtule, nagu kostja soovib. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

10. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Maakohus tuvastas, et hageja on kostjale üle andnud kaupa ja osutanud teenuseid püsikliendi lepingu nr P-04/259 alusel summas 202 702,60 krooni, kuid jätnud täitmata lepingu p-st 5 tuleneva kohustuse tasuda saadud kauba ja osutatud teenuse eest. Maakohus põhjendas otsuses, millistele tõenditele ta oma järeldused rajas. Õige ei ole apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus jätnud tuvastamata, kes arved kostja nimel allkirjastas. Kohus tuvastas, et arved võttis ilmselt vastu kostja volitatud esindaja M.K., kes oli lepingu p 4.1 järgi isikuks, kellel oli õigus kaupa kätte saada. Apellatsioonkaebuses toodu ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi esimese astme kohus.

11. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kohus tuginenud otsust tehes võltsitud dokumentaalsetele tõenditele, mistõttu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. 16.09.2005 kohtule saadetud kirjalikus vastuses hagiavaldusele väitis kostja, et tema juhatuse liige ei ole andnud M.K.ale volitust enda esindamiseks (t/lk 57). Volikirja võltsituse kohta kostja avaldust kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 189 järgi kohtule ei teinud. Kostja ei ilmunud vaatamata kohtukutsele 08.03.2006 kohtuistungile, kus tal oleks samuti olnud võimalik vaidlustada dokumendi ehtsust alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 277 järgi. Paljasõnaline on kostja väide, et tegemist on kuriteoga saadud tõendiga, mille vastuvõtmisest oleks kohus pidanud TsMS § 238 lg 3 p 1 järgi keelduma. Kohtul puudus alus nimetatud tõendi vastuvõtmisest keeldumiseks ja otsuse tegemisel arvestamata jätmiseks. TsMS § 272 lg 3 sätestab, et esitatud dokumendi õigsust eeldatakse. Kuna kostja esimese astme kohtus dokumendi võltsitusele ei tuginenud, arvestas kohus otsust tehes muu hulgas õigesti kostja juhatuse esimehe A.L. poolt M.K.a nimele välja antud volikirja, millega viimasele anti õigus sõlmida kostja nimel lepinguid (t/lk 65). Kostja ei ole põhjendanud, mis põhjusel ta esitas väite dokumendi võltsituse kohta alles apellatsioonkaebuses (TsMS § 652 lg 4). Kuna kostja esimese astme kohtus sellele asjaolule ei tuginenud, ei anna ringkonnakohus lähtuvalt TsMS § 652 lg-tes 1 ja 3 sätestatust hinnangut volikirja ehtsusele.

12. Kohtuotsuse tühistamiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuse väide selle kohta, nagu oleks kostja esitanud pärast hagiavaldusele kirjaliku vastuse saatmist Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonnale avalduse kriminaalasja algatamiseks M.K.a suhtes kelmuse tunnustel. Milliseid järeldusi peaks ringkonnakohus väidetavast avalduse esitamisest tegema, apellatsioonkaebusest ei selgu.

13. Asja materjalist ei järeldu, et hageja oleks kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt. Hageja poolt kohtuväliselt tehtud ettepanek asja kokkuleppel lahendamiseks ei ole tõlgendatav menetlusosalise kohustuste rikkumisena, nagu kostja leiab.

14. Tulenevalt TsMS § 652 lg-s 4 sätestatust jätab ringkonnakohus tähelepanuta 06.06.2006 kostja poolt kohtule saadetud Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna teatise, kuna kostja ei ole selle tõendi esitamise lubatavust millegagi põhjendanud.

Ü. Jänes U. Loonurm A. Tänav