2-05-117/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

Toimik nr 2-05-117 (2/287-413/05) K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 12.juuni 2006 Tallinnas. Tallinna Linnakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: AM avaldus A Mlt vanema õiguste äravõtmises A M hagi AM vastu vanema kande tühistamises Avaldaja/Kostja: AM (ik.: XXX; elukoht:, XXX); Esindaja:Jüri Asari (ÕB Invictus; XXX) Hageja/Puudutatud isik: A M (ik: XXX; elukoht: XXX); Esindaja vandeadvokaat Marina Leis (Viruvärava AB XXX) Avalikku huvi kaitsev asutus Tallinna linn (postiaadress: XXX) Esindaja Marit Pauk

Resolutsioon

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused.

Otsustused avalduses ja hagis 1. Rahuldada AM avaldus ja võtta A Mlt ära vanema õigused NT(ik XXX) suhtes. 2. Jätta A M hagi AM vastu vanema kande vaidlustamises rahuldamata ja lapse sünniakti isa kohta tehtud kanne muutmata. Otsustused kohtukuludes ja muudes asjaoludes 3. Kohtukulude osas 3.1. välja mõista hagejalt/puudutatud isikult A Mlt kostja/avaldaja AM kasuks õigusabikulud 2225 (kakstuhat kakssada kakskümmend viis) krooni; 3.2. välja mõista hagejalt/puudutatud isikult riigituludesse postikulu 69 (kuuskümmend üheksa) krooni ja 30 senti; 3.3. välja mõista kostjalt/avaldajalt riigituludesse postikulu 69 (kuuskümmend üheksa ) krooni ja 30 senti; 3.4. tasutud riigilõiv jätta poolte enda kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmise 4. Selgitada 4.1 kohtukulud riigieelarve tuludesse tasutakse rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2800049777); 4.2 saata jõustunud kohtuotsuse ärakiri Tallinna Perekonnaseisuametile;

2 4.3 kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2. Hageja/Puudutatud isiku põhjendused 2.1. Puudutatud isiku seisukoht avalduses Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Avaldaja ei ole täpsustanud millisele perekonnaseaduse (PkS) §53 sätestatud alusel avaldus põhineb. Puudutatud isik esitas avaldaja vastu hagiavalduse vanema kande tühistamiseks.

3. Kohtu põhjendused 3.1. Menetluse käik Tsiviilasjas on esitatud hagi vanema õiguste äravõtmiseks. Selle juurde on liidetud hagi vanema kande vaidlustamiseks Tallinna Linnakohtu 28.juuni 2005 määrusega 2/34-3100/05. Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus menetluseosalised on esitanud hagile kirjalikud vastused. Seejärel on toimunud kohtus eelistungid ja kohtuistung, millede tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Uue Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumisega on vanema õiguste äravõtmine hagita menetlus. TsMS §599 kohaselt tuleb kohtul ära kuuluta vähemalt seitsmeaastane piisava kaalutlusja otsustusvõimega laps. Sama paragrahvi lg3 kohaselt võib kohus lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kohus leiab, et arvestades vanema õiguse äravõtmise asjaolusid, ei oleks lapse ärakuulumine kooskõlas lapse huvidega. Tsiviilasjas on läbi viidud DNA ekspertiis (2/287-413/05; tl 42-44). Kompromissi pooled sõlmima ei nõustunud. Kohus oma 24. aprill 2006 määrusega käesolevas tsiviilasjas uuendas asja sisulise arutamise. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud AM avalduse rahuldamine. A M hagi tuleb jätta rahuldamata. 3.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused TsMS § 50 lg1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PkS§54 lg1 p1 kohasel ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus leiab, et taotlus vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud. Puudutatud isik on avaldanud eestkosteasutusele, et ta ei hakka osalema NT kasvatamises, samuti ei taha ta lapsega kohtuda. Kohtul puudub alus kahelda eestkosteasutuse arvamuses. Sama on puudutatud isik kohtuistungil ka kohtule öelnud. Kohus on seisukohal, et kui puudutatud isik ei soovi osaleda lapse kasvatamises ja ei soovi temaga kohtuda, siis on põhjendatud temalt vanema õiguste äravõtmine. Puudutatud isik ei soovi osaleda lapse kasvatamises ja tema eest hoolitseda ning puudub mõjuv põhjus selleks. Kohus ei loe mõjuvaks põhjuseks puudutatud isiku väidet, et laps pole tema oma. Pealegi on see väide ümber lükatud DNA ekspertiisiga. Samas märgib kohus, et tuvastamist ei ole leidnud asjaolu, et kostja oleks lapsele avaldanud halba mõju, kuivõrd isa ja poja kontaktid puuduvad. Asjaolu, et puudutatud isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei tähenda veel koheselt halva mõju avaldamist. Ka ei saa kriminaalkaristuste olemasolu olla vanema õiguste äravõtmise aluseks. Perekonnaseaduse §55 lg1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku

3 mõju. PkS §56 lg1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita.

PkS §39 lg1 kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. Sama paragrahvi lg2 kohaselt lapse sünniakti kantakse emana isik, kes on lapse sünnitanud, ja isana isik, kes on lapse emaga abielus, ükskõik kumma avalduse alusel. PkS §44 lg1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga nr 050376 17.november 2005 on tuvastatud 99,9996% protsendilise tõenäosusega, et A M on NT(M) isa. Kohtul puudub alus kahelda ekspertiisi paikapidavuses. Kuna ekspertiisiga on tuvastatud A M isadus, siis puudub ka alus tema hagi rahuldamiseks, kuna sünniaktis tehtud kanne pole ebaõige. 3.4. Kohtukulude arvestus Asjas on kohtukulu kokku 4758,6 krooni, mille koosseisus on: riigilõiv 2 x 60 krooni, õigusabikulud 4500 krooni ja postikulu 138,60 krooni. TsMS RakS §3 kohaselt enne uue TsMS jõustumist (1.jaanuar 2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS §60 lg12 kohaselt hagita asjas kannab kohtukulud avaldaja. Hageja hagi on jäetud rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine hagejalt kostja kasuks pooles ulatuses - 2225 krooni. Riigilõiv jätta poolte enda kanda. Postikulu jätta poolte kanda võrdsetes osades.

Jaanus Saaremõts

Kohtunik