3-05-1317/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-05-1317 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2006, Tartu Haldusasja number 3-05-1317 Haldusasi AS E. kaebus PRIA peadirektori kt 6. oktoobri 2005 käskkirja nr 1-3.12/1464 ja 25. novembri 2005 vaideotsuse nr 11- 22/20 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21. märtsi 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS E. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

24. mai 2006 Menetlusosalised Apellant AS E. (registrikood XXXXXXXX), esindaja advokaat Karl Kask Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Anne Lepik RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 21. märtsi 2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 8. juunist 2006.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS E. esitas 28.03.2005 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) investeeringutoetuse avalduse nr 0105650010, milles taotles 1 950 000 krooni suurust toetust sigala/söödaköögi rekonstrueerimiseks ja

396 990 krooni suurust toetust sõnnikulaoturite ostmiseks. 06.04.2005 viis PRIA läbi investeeringuobjekti eelkontrolli, mille raames ei tehtud AS-le E. ühtegi märkust. Pärast eelkontrolli läbiviimist pikendas PRIA kahel korral otsuse tegemise tähtaega, kuid ei informeerinud AS E. sellest, et avaldus ei vasta nõuetele ja PRIA kavatseb avalduse rahuldamata jätta. 06.10.2005 käskkirjaga nr 1-3.12/1464 jättis PRIA avalduse rahuldamata põhjusel, et tulenevalt Konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 2 lg 3 saab AS E. ja OÜ P.P. käsitleda ühe ettevõtjana, mistõttu nende poolt esitatud taotluste maht ületab põllumajandusministri 14.04.2004 määruse nr 36 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.1 „Investeeringud põllumajandustootmisse“ tingimused (edaspidi Määrus nr 36) § 7 lg 9 ühe ettevõtja kohta sätestatud piirmäära. AS E. käskkirjaga ei nõustunud ja esitas vaide, mille PRIA jättis 25.11.2005 vaideotsusega nr 11-22/20 rahuldamata. AS E. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus PRIA peadirektori kt 06.10.2005 käskkirja nr 1-3.12/1464 ja 25.11.2005 vaideotsuse nr 11-22/20 tühistada ning kohustada PRIA-t AS E. 28.03.2005 avaldust nr 0105650010 uuesti läbi vaatama. Kaebuse kohaselt ei ole alust käsitleda AS E. ja OÜ P.P. ühe ettevõtjana. Ettevõtja mõistele KonkS § 2-s lg 1 ja 3 antud määratlus on kasutatav ainult konkurentsiõiguses. Väljaspool konkurentsiseaduse reguleerimisala tuleb ettevõtja mõiste sisustamisel lähtuda äriseadustikus kui üldnormis sätestatust. PRIA on rikkunud haldusmenetluse üldpõhimõtteid.

2. PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata. Käesoleval juhul taotlevad kaks kontserni kuuluvat ettevõtjat toetust ühe ja sama objekti mõtteliste osade rekonstrueerimiseks – toetuse saab OÜ P.P. puhul sisuliselt ikkagi AS E. kui OÜ P.P. 100% omanik ja lisaks saaks sama sigala rekonstrueerimiseks maksimummääras toetust ka veel AS E. taotlejana ise läbi kasutusvalduse lepingu. Sigala tervikuna on OÜ P.P. omandis, seega saaks toetuse kahekordses maksimummääras tegelikult kontsern läbi emaja tütarettevõtja, järelikult konkurentsiseadusest lähtuvalt üks ettevõtja ehk üks taotleja Määruse nr 36 mõttes. Mõlema taotluse rahuldamise korral oleks põhjendamatu eelis majandustegevuse arendamiseks antud kontsernile, millega rikutaks taotlejate võrdse kohtlemise printsiipi. Vastustaja ei ole rikkunud haldusmenetluse üldpõhimõtteid.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 21.03.2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on õige vastustaja seisukoht, et taotlejate näol on tegemist ühte kontserni kuuluvate ettevõtjatega ja neid saab lugeda üheks ettevõtjaks KonkS § 2 lg 3 mõistes. Ühte kontserni kuuluvad kaks ettevõtjat taotlevad kokku 4 693 890 krooni toetust ühe ja sama objekti mõtteliste osade rekonstrueerimiseks, seega on loodud olukord, kus sisuliselt üks taotleja (kontsern) saab võimaluse läbi äsja sõlmitud kasutusvalduse lepingu taotleda ühele investeeringuobjektile toetust kahekordses maksimummääras, ületades Määruse nr 36 § 7 lg 9 lubatud piirmäärasid (ühe ettevõtja kohta 2 346 990 krooni kalendriaastas) ja rikkudes taotlejate võrdse kohtlemise printsiipi.

KonkS § 2 lg 3 kohaselt loetakse üheks ettevõtjaks samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, kui nende vahel puudub konkurents. OÜ P.P. äriprojekti kohaselt kasvatab OÜ P.P. AS-st E. ostetud põrsaid ja müüb need AS-le E. lepinguliste nuumseakasvatajate jaoks. 2004. a on OÜ P.P. ostnud ja müünud oma kaupa ning osutanud teenuseid AS-le R.L. kui AS E. emaettevõttele, samuti OÜ-le L.S. , mis on AS E. poolt 2004. a müüdud tütarettevõte, seega on kõik tehingud toimunud kontsernisiseselt ning järelikult on vastustaja väide, et AS E. ja OÜ P.P. vahel puudub konkurents, õige.

PRIA tegi 26.06.2005 järelepärimise Euroopa Komisjoni Põllumajanduse Peadirektorile, paludes vastust küsimusele, kas sellisel moel abi andmine on lubatav ja, kas see ei riku ühenduse finantshuve. Ka kohtule esitatud järelepärimise vastuses on märgitud, et asjassepuutuvas küsimuses seab SAPARD-i programm Eestile teatud kvantitatiivsed piirangud, eriti toetuse ülempiiri ühe taotleja kohta. Selle sätte eesmärk on vältida toetuse kontsentreerumist vaid üksikutesse kätesse ning samuti vältida toetussaajatel saamast liigse riigiabi tõttu suurt konkurentsieelist.

Oluline pole mitte ainult toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid ka majanduslik vaatepunkt. Kui juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, eriti kui otsuseid võtab vastu sama füüsiline isik, siis võib järeldada, et majanduslikult on tegemist ühe ja sama üksusega. Samale probleemile on SAPARD-i auditite käigus tähelepanu juhtinud ka rahandusministeerium. Eesti riikliku arengukava aastateks 2004-2006 kohaselt rakendatakse meedet 3.1 Nõukogu määruse nr 1257/1999 alusel, see on riigiabi. Nõukogu määruse nr 1257/1999 art 51 lg 1 kohaselt kohaldatakse liikmesriikide poolt maaelu arengu toetusmeetmetele antava abi suhtes asutamislepingu artikleid 87-89 kui selles jaotises ei ole sätestatud teisiti.

Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid ja õiguslikud alused on sätestatud konkurentsiseaduses. KonkrS § 2 lg 1 defineerib ettevõtja ja lg 3 täpsustab, millistel tingimustel saab lugeda ettevõtjaid üheks ettevõtjaks. KonkS § 30 lg 1 kohaselt loetakse riigiabiks Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi EÜ AL) art 87 lg 1 sätestatud abi. EÜ AL art 87 lg 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Antud juhul oleks abi andmise näol loodud põhjendamatu konkurentsieelis kontsernile kui ettevõtjate ühendusele, olenemata sellest, et äriseadustik ei defineeri kontserni kui ettevõtjat, kuid äriseadustik ei käsitle ettevõtjaid ka riigiabi andmise kontekstis.

Kohtus ei leidnud tuvastamist, et PRIA oleks rikkunud haldusmenetluse üldpõhimõtteid – kaalutlusõiguse, asjakohase teabe saamise õiguse, uurimispõhimõtte, põhjendamiskohustuse ja seaduslikkuse põhimõtet. Nii käskkirjast kui vaideotsusest nähtub AS E. taotluse mitterahuldamise põhjus. Kaebaja taotles lauda rekonstrueerimiseks 1 950 000 krooni ja sõnnikulaoturite ostmiseks

396 990 krooni, kokku 2 346 990 krooni, millest rohkem tal ei olekski Määruse nr 36 alusel olnud õigust taotleda ja midagi vähendada või muuta poleks taotluse puhul olnud võimalik. Kuna investeeringuobjektiks on ühe ja sama sigala rekonstrueerimine kontserni poolt, ei ole oluline, kas vähendada mõlema taotleja poolt objektile taotletud maksimumsummat või rahuldada ühe kontserniettevõtja avaldus sellele objektile toetuse saamiseks. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt puudus PRIA-l vajadus taotlejalt lisaandmete saamiseks, mistõttu otsustused tehti esitatud materjalidest lähtuvalt.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. AS E. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning AS E. kaebuse rahuldamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) kaebaja samastamine OÜ-ga P.P. KonkS § 2 lg 3 alusel ei ole seaduslik. Kaebaja ja OÜ P.P. organid, varad, kohustused ja tegevused (sh tegevused, millele toetust taotleti) on teineteisest selgelt eristatavad ja tegemist on kahe eraldiseisva juriidilise isikuga. Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata valdkonda reguleerivad erinormid: struktuuritoetuse seaduse ja Määruse nr 36. Struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) eelnõu seletuskirja punktis 2 on märgitud, et konkurentsiseaduse 6. peatükk (riigiabi) ei ole otsekohaldatav struktuuritoetuse regulatsioonina ning struktuuritoetuse seaduse eelnõu eesmärgiks on luua struktuuritoetuse eraldamise õiguslik raamistik; samuti on märgitud, et vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega (antud asjas Määrusega nr 36) kehtestatakse täpsemad taotluse esitamise ja menetlemise tingimused ning taotlusele ja taotlejatele esitatavad nõuded. Struktuuritoetuse seadus ja Määrus nr 36 ei anna õiguslikku alust käsitleda struktuuritoetust taotlevat emaja tütarettevõtjat ühe ettevõtjana. Samuti ei anna alust käsitleda emaja tütarettevõtjat ühe ettevõtjana Euroopa Liidu (EL) Nõukogu määrused nr 1257/1999 ja 1260/1999. Ajalehes Äripäev 10.04.2006 avaldatud PRIA peadirektori seisukohad on vastuolus kaebaja suhtes välja antud haldusaktide põhjendustega. Artiklis viitab peadirektor Euroopa Komisjoni poolt PRIA-le antud vastusele, mille kohaselt peab Eesti probleemsed küsimused lahendama siseriiklike õigusaktidega. STS ja Määrusega nr 36 on vastuolus kohtu põhjendus, et asja lahendamisel tuleb lähtuda investeeringuobjektist. Taotletud toetuse aastased maksimummäärad kehtivad ettevõtja (taotleja), mitte investeeringuobjekti kohta;

2) ebaõigesti on kohaldatud konkurentsiõiguse ja riigiabi norme. STS §-st 2 lg 1 ja Määrusest nr 36 ei nähtu, et tegemist oleks riigiabiga EÜ AL art 87 lg 1, Nõukogu määruse nr 1257/1999 art 51 lg 1 ja konkurentsiseaduse 6. peatüki (sh § 30 lg 1) tähenduses. STS § 2 lg 1 kohaselt on tegemist riigi poolt antava rahalise abiga, mida kaasrahastatakse EL struktuurifondidest. Seega ei anta seda abi üksnes liikmesriigi poolt või liikmesriigi ressurssidest. Isegi kui tegemist on riigiabiga, ei anna see alust väita, et abi on lubamatu, ühisturuga kokkusobimatu ja liikmesriikide vahelist kaubandust kahjustav. Vastustajal ei ole pädevust otsustada, et meetme 3.1 raames antav toetus on riigiabi EÜ AL art 87 lg 1 tähenduses ja see toetus ei sobi kokku ühisturuga. Komisjoni otsustuspädevusele selles küsimuses viitavad lisaks KonkS §-d 34 lg 1 ja 54 lg 1. Seetõttu ei ole õiguslikult korrektne lahendus, mille kohaselt meede 3.1 ise on EÜ AL art 87 lg 1 kooskõlas ja komisjoni poolt aktsepteeritud, kuid selle meetme alusel antav üksiktoetus rikub EÜ AL art 87 lg 1 ning ei ole kooskõlas EL ja siseriiklike konkurentsireeglitega. Kui siseriiklikul kohtul tekib kahtlus, et selline toetus on ühisturuga kokkusobimatu ja liikmesriikide vahelist kaubandust kahjustav, peaks kohus pöörduma uurimispõhimõtte kohaselt ise selles küsimuses komisjoni poole. Isegi, kui asja lahendamisel oleks kohane lähtuda EÜ AL artiklist 87 lg 1, siis vaidlustatud haldusaktide ja kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu, et art 87 lg 1 järgi nõutavad tingimused oleksid antud juhul täidetud. Siseriiklikult loetakse KonkS § 2 lg 3 kohaselt üheks ettevõtjaks samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid, kui nende ettevõtjate vahel puudub konkurents.

Kaubaturu küsimus on jäetud asja lahendamise vältel tähelepanuta, mistõttu KonkS § 2 lg 3 kohaldamine on ka seetõttu ebaõige. Lisaks ei ole PRIA oma põhimäärusest tulenevalt pädev analüüsima konkurentsiolukorda ja kohaldama konkurentsiõigust reguleerivaid norme. Kui haldusakt on antud pädevust ületades, siis saab seda käsitleda ka tühise haldusaktina HMS § 63 lg 2 p 3 alusel;

3) kohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohus ei ole põhjendanud otsust asjakohaste motiivide ja tõenditega. Analüüsides KonkS § 2 lg 3 kohaldamist, on kohus rajanud otsuse vaid OÜ P.P. investeeringutoetuse äriprojektile, millel ei ole tähtsust käesoleva asja lahendamisel. Otsusest ega haldusaktidest ei nähtu, et PRIA ja kohus oleksid tähelepanu pööranud nendele dokumentidele, mida kaebaja PRIA-le esitas. Samuti ei saa nimetatud äriprojektist teha järeldust, et kaebaja ja OÜ P.P. vahel puudub konkurents ning et nad tegutsevad KonkS § 3 mõttes samal kaubaturul. SAPARD-i programmiga seotud küsimused ei ole asjassepuutuvad, sest tegemist ei ole selle programmi raames taotletava toetusega. Seetõttu ei ole kohane ka kohtu viide komisjoni ametniku Paul Webbi poolt PRIA-le antud (mitteametlikule) vastusele. Uurimata ja tuvastamata on jäetud konkurentsiõiguse normide kohaldamiseks vajalikud eeldused ja tingimused. Uurimisprintsiipi on rikkunud nii vastustaja kui halduskohus. Kohus on üllatuslikult kaebajale ette heitnud kasutusvalduse seadmist sigala ½ mõttelisele osale. Kuna vaidlust reguleerivate õigusaktide alusel ei saa asuda seisukohale, et kasutusvalduse leping annab aluse kaebaja avalduse rahuldamata jätmiseks, siis ei ole kasutusvalduse küsimuse sidumine vaidluse lahendamisega õige. Lisaks ei ole käskkirjas viidatud sellele, et avaldus jääb rahuldamata kasutusvalduse lepingu tõttu. Kui PRIA leidis, et kasutuvalduse seadmine on problemaatiline ja selle tulemusena jääb avaldus rahuldamata, pidanuks ta kaebajat sellest haldusmenetluse kestel teavitama ning võimaldama tal oma käitumist (sh esitatud avaldust) muuta. Asjas ei ole tõendeid, et PRIA oleks täitnud HMS § 36 sätestatud selgitamiskohustust ja taganud kaebajale HMS § 40 järgi nõutava ärakuulamisõiguse, sh konkurentsiõiguse ja kasutusvalduse seadmise küsimustes. Kohus on PRIA rikkumised vaikivalt heaks kiitnud. KonkS § 2 lg 3 kohaldamise osas on haldusaktid nõuetekohasel viisil motiveerimata ning kaebajal puudub võimalus kaitsta end konkurentsiõiguslikes (sh kaubaturuga seotud) küsimustes. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kohtu seisukoht, et PRIA ei ole rikkunud kaebaja avalduse menetlemisel haldusmenetluse üldpõhimõtteid.

5. PRIA taotleb kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväited:

1) välistades isikutevahelise seose ja kontsernipõhimõtte, tekib küsimus, miks kaebaja taotleb toetust ja investeerib võõrale äriühingule kuuluvasse hoonesse. Võib väita, et kirjeldatud juhul saab kaudselt, läbi tema omandis oleva objekti, toetuse OÜ P.P. kahekordses lubatud maksimummääras. Kaebaja kui OÜ P.P. 100%-line omanik soovib investeerida kontsernile kuuluvasse ettevõttesse, kuna investeering jääb kontsernile; laut, millele toetust taotletakse, on oluline lüli kaebaja lepingulise seakasvatussüsteemi sealiha tootmise ahelas;

2) STS ega ka Määrus nr 36 ei kehtesta kontserni kui taotleja osas erisusi, kuid nimetatud õigusaktid ei ütle ka seda, kas toetust võib taotleda ainult omanik või saab seda teha ka kasutuslepingute alusel, samuti seda, millistest õigusaktidest tuleb lähtuda mõistete defineerimisel. Struktuuritoetuse seaduses ei ole ka viitenormi äriseadustiku kohaldamisele;

3) ei saa väita, et Äripäevas avaldatu oleks täies mahus ja täpselt asjaolusid kajastav ja, et esitatud infot oleks õigesti mõistetud. Mingeid muid Euroopa Komisjoni seisukohti ei ole PRIA-le saadetud, tegemist on juba varem kohtule esitatud Euroopa Komisjoni Põllumajanduse Peadirektoraadi mitteametliku seisukohaga. Kuna PRIA praktikas ei ole see ainus läbi kasutuslepingu toetuse taotlemine, siis pidas PRIA vajalikuks teha järelepärimine Euroopa Komisjoni Põllumajanduse Peadirektoraadile. PRIA ei seostanud esitatud küsimust SAPARD-i programmiga, vaid nõukogu määrustega nr 1260/1999 ja 1257/1999. RAK-i ja SAPARD-i põhimõtted on samased ja ei saa olla nii, et RAK aktsepteerib toetuse koondumist samade isikute kätte, aga SAPARD mitte. Vastuses märgitakse, et asjassepuutuvas küsimuses seab SAPARD-i programm Eestile teatud kvantitatiivsed piirangud, eriti toetuse ülempiiri ühe taotleja kohta. Selle sätte eesmärk on vältida toetuse kontsentreerumist vaid üksikutesse kätesse ning samuti vältida toetusesaajatel saamast liigse riigiabi tõttu suurt konkurentsieelist. Komisjon usub, et oluline pole mitte ainult toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid ka majanduslik vaatepunkt. Kui juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, eriti kui otsuseid võtab vastu sama füüsiline isik (OÜ P.P. puhul AS E. kui juriidiline isik, kuid seeläbi samad füüsilised isikud), siis võib järeldada, et majanduslikult on tegemist ühe ja sama üksusega;

4) toetuse määrad on taotlejapõhised, kuid käeoleva vaidluse raames ei saa mööda minna ka objektist, kuna loodud on olukord, kus üks taotleja – kontsern – saab võimaluse läbi äsja sõlmitud kasutusvalduse lepingu taotleda toetust kahekordses maksimummääras;

5) Nõukogu määruse nr 1260/1999 p 30 kohaselt peab fondide tegevus ja nende abil rahastatavad tegevused olema kooskõlas ühenduse konkurentsieeskirjadega. Eesti riikliku arengukava 2004-2006 lisa 6 "Riigiabi Eesti riiklikus arengukavas" lisa 6 p 3.1 alusel rakendatakse põllumajandustootmise investeeringutoetuse meedet määruse nr 1257/1999 alusel, seega on õiged kohtu viited määruse art 51 lg 1, EÜ AL art 87 lg 1 ja KonkS § 30 lg 1. Tegemist on riigipoolse soodustuse andmisega ettevõtjatele ja abi andmine ühele isikute grupile mitmekordses maksimummääras läbi erinevate juriidiliste isikute ei ole õigustatud;

6) OÜ P.P. äriprojekt omab tähtsust, kuna tegemist on kontserniga. OÜ P.P. ja AS E. kui emaja tütarettevõtja vahel on tihe seos. OÜ P.P. äriprojektist ja majandusaasta aruandest nähtuvad nii turustuskanalid kui lihatootmise skeem kontsernis, kahe ettevõtja omavaheline seotus läbi tootmistsükli. See on ka üheks tõendiks selle kohta, et nende vahel tegelikult puudub konkurents, mida niikuinii kontserniettevõtjate vahel olla ei saa. Apellant ei maini, millistele tema esitatud tõenditele tähelepanu ei pööratud;

7) kohus ei ole kaebajale "ette heitnud“ kasutusvalduse seadmist sigala mõttelisele osale, vaid seda on arvestatud kaebuse lahendamisel. Kasutusvalduse leping on lubatud, kui seda pole sõlmitud selleks, et lepingu abil viia ennast taotlejale esitatavate nõuetega vastavusse. Arusaamatuks jääb, kuidas oleks vastustaja pidanud kaebajal võimaldama oma käitumist muuta, kui kontsern on otsustanud teha investeeringu just sellele objektile, millele toetust taotleti. Kuna PRIA käsitles taotlejat ühe ettevõtjana, siis oli taotletav toetussumma lisa 1 p 1 või 6 nimetatud tegevuste kohta ületatud. Menetlustähtaegu oli PRIA sunnitud pikendama seoses Euroopa Komisjoni Põllumajanduse Peadirektoraadi vastuse viibimisega. Tõendite täiendav kogumine ei tähenda seda, et lõpptulemus oleks taotleja jaoks pidanud olema positiivne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

21. märtsi 2006 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud kohtuotsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus selles osas on põhjendamatu. Apellatsioonkaebuses on väidetud, et AS E. ja OÜ P.P. samastamine KonkS § 2 lg 3 alusel ei ole seaduslik, sest nende organid, varad, kohustused ja tegevus on teineteisest selgelt eristatavad ja tegemist on kahe eraldiseisva juriidilise isikuga. Struktuuritoetuse seaduse ja Määruse nr 36 eesmärk on siiski taotleja põllumajandusega seotud investeeringute toetamine. Eesti riikliku arengukava aastateks 2004-2006 kohaselt rakendatakse meedet 3.1 Nõukogu määruse nr 1257/1999 alusel, see on riigiabi. Nõukogu määruse nr 1257/1999 art 51 lg 1 kohaselt kohaldatakse liikmesriikide maaelu arengu toetusmeetmetele antava abi suhtes asutamislepingu artikleid 87-89 kui selle jaotises ei ole sätestatud teisiti. Asutamislepingu art 87 lg 1 kohaselt kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega lähtuvalt asutamislepingu art 87 lg 1 riigiabi ei tohi kahjustada või ähvardada kahjustada konkurentsi ning seetõttu on PRIA õigesti lähtunud ettevõtja mõiste sisustamisel KonkS §-st 2. PRIA on õigesti toetunud KonkS § 2 lg 3, mille kohaselt võib lugeda üheks ettevõtjaks samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, kui nende ettevõtjate vahel puudub konkurents. AS R.L. on AS

E. emaettevõte ja OÜ P.P. ning OÜ K.S. on AS E. tütarettevõtted. Seega on AS E. ja OÜ P.P. puhul tegemist ettevõtetega KonkS § 2 lg 3 mõttes. Selleks, et oleks võimalik saada toetusi ühele objektile, mis muidu poleks olnud võimalik, sõlmiti 24. jaanuaril 2005 kasutusvalduse seadmise ja asjaõigusleping. Selle lepingu eesmärgiks on ringkonnakohtu arvates eeldatavalt soov saada kahekordne toetus sama objekti rekonstrueerimiseks ja selle tõttu kokku hoida oma rahalisi vahendeid, mis kuluvad selle objekti täielikuks rekonstrueerimiseks. Ringkonnakohus leiab, et puudub ka vaidlus selle üle, et mõlemad ettevõtted tegutsevad samal kaubaturul, kuna mõlemad tegelevad sealiha tootmisega. Selle momendi käsitlemata jätmine PRIA otsustes ja halduskohtu otsuses ei ole selline minetus, mis tingiks iseenesest kaasa otsuste tühistamise. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kohtul puudus alus viidata komisjoni ametniku

P. Webbi poolt antud mitteametlikule vastusele, kuna see on seotud SAPARD-i programmiga. Sisuliselt on tegemist EL poolt antavate analoogiliste toetustega. Seega on halduskohus õigesti toetunud ametniku selgitusele. Ringkonnakohus leiab, et PRIA poolt ei ole rikutud HMS § 40 sätteid. Tegemist on haldusorgani otsusega. HMS § 40 lg 3 p 2 alusel võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Pealegi on STS § 22 lg 1 ette nähtud otsuse vaidlustamiseks kord. Ka oli AS E. t informeeritud, et tema taotluse lahendamine oli edasi lükatud ja tal oli õigus ise pöörduda PRIA poole ja selgitada välja, millest on tingitud viivitus ning anda täiendavalt selgitusi ning nõuda enda ärakuulamist.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et PRIA käskkirjast ei nähtu, et selle andmisel on kaalutud kasutuslepingut. Kuna käskkirjas on kirjas, et taotlused antud meetme raames toetuse saamiseks ühe ja sama sigala eri osade rekonstrueerimiseks on esitanud OÜ P.P. ja AS E. , siis on PRIA sisuliselt vaaginud ka kasutuslepingu olemasolu oma otsuse tegemisel. Kõige eeltoodu alusel ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Olemasolevate tõendite ja asjaolude teisiti tõlgendamisel tekiks olukord, kus emafirma oma tütarfirmade kaudu esitaks taotlused ühe objekti investeeringute finantseerimiseks ja selle kaudu kindlasti saavutaks eelise teiste konkurentide ees. Selline talitlusviis aga ei vasta EL struktuurifondide kasutuselevõtu eesmärkidele.

Viivi Tomson Maili Lokk

Agu Timmi