2-05-14491/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-14491

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Arne Kolnes Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

08. juuni 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-14491 (endine nr 2/109-7108/05) Tsiviilasi M.J`i hagi F-E.R`a vastu

400 000,00 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.J Hageja lepinguline esindaja S.J Kostja F-E.R Asja läbivaatamine

01. juuni 2006.a, korraldaval kohtuistungil RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista F-E.R`alt 400 000,00 (nelisada tuhat) krooni M.J kasuks.

Kohtukulude jaotus

3. Kohtukulud jätta F-E.R`a kanda.

4. Välja mõista F-E.R`alt kohtukulud 21 000,00 (kakskümmend üks tuhat) krooni M.J`i kasuks.

5. Välja mõista F-E.R`alt asja läbivaatamise kulud 185,10 (ükssada kaheksakümmend viis krooni ja 10 senti) krooni riigituludesse ning kanda see. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuasja number ja see, et makse teostatakse asja läbivaatamise kulude katteks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded kostja vastu esitas M.J hagi F-E.R`a vastu 400 000,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja.a esimese laenulepingu, millega hageja laenas kostjale 50 000,00 krooni. Kostja kohustus võla tagastama.a. Kuna kostja ei tagastanud võlga kokkulepitud tähtajaks.a, on hageja arvestanud võlgnevuselt lepingus kokkulepitud kõrgendatud intressi 15% kuus alates laenusaamise päevast, s.o.a kuni hagi esitamiseni kohtule. Esimesest laenulepingust tulenev kostja võlgnevus on hageja ees: põhivõlg 50 000,00 krooni+viivis

810 000,00 krooni=860 000,00 krooni. sõlmisid hageja ja kostja teise laenulepingu, millega hageja laenas kostjale 150 000,00 krooni. Kostja kohustus võla tagastama.a. Intressi kohustus kostja tasuma 2% kuus võla üldsummast. Kuna kostja ei tasunud hagejale oma võlga, on hageja arvestanud võlgnevuselt lepingu järgi kõrgendatud intressi 15% kuus alates laenu saamise päevast. kuni hagi esitamiseni kohtule. Teisest laenulepingust tulenev kostja võlgnevus on hageja ees: põhivõlg 150 000,00 krooni+viivis 2 430 000,00 krooni=2 580 000,00 krooni. Toimides heas tahtes, vähendab hageja intresse kokku 200 000,00 kroonini. Vaatamata hageja meeldetuletustele ei ole kostja oma võlgnevust hagejale tasunud. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista

400 000,00 krooni (põhivõlg 200 000,00 krooni ja intress 200 000,00 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 21 000,00 krooni).

Menetluse käik Kostjale on kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja korraldavale kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse.

Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 üksnes otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad.

Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002.a, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. TsK § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 400 000,00 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 21 000,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv), kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 185,10 krooni.

Arne Kolnes Kohtunik