2-06-3957/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2006.a, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-06-3957 Kohtuasi Jelena Malašonok hagi Juri Malašonoki vastu kaasomandiõiguse tunnistamiseks ja kinnistusraamatusse tehtud kande muutmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

1. Keelduda Jelena Malašonoki hagi Juri Malašonoki vastu kaasomandiõiguse tunnistamiseks ja kinnistusraamatusse tehtud kande muutmiseks menetlusse võtmast.

2. Jätta rahuldamata Jelena Malašonoki hagi tagamise avaldus.

3. Menetlusabi taotlus jätta rahuldamata ja keelduda Jelena Malašonokile riigipoolse menetlusabi andmisest.

Tagastada esitatud hagiavaldus koos lisadega hagejale.

Edasikaebamise kord

Määrus hagi tagamata jätmise osas ei ole edasikaevatav. Määruse peale menetlusse võtmisest keeldumise ja menetlusabi andmisest keeldumise osas võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates.

Asjaolud

27.02.2006 esitas Jelena Malašonok hagiavalduse Juri Malašonoki vastu kaasomandiõiguse tunnistamiseks ja kinnistusraamatusse tehtud kande muutmiseks.

Kohus leidis, et hagiavaldus on esitatud puudustega ning 19.05.2006 määrusega andis hagejale aega kaks nädalat alates määruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks.. Kohus leidis, et hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 lg 1 ja 3 sätestatud nõuetele. Hagiavalduse nõue ei ole selge. Hageja palub tunnistada tema kaasomandiõigus ½ ulatuse korteriomandile maksumusega 300 000 krooni ning teha Kinnistusraamatusse kande korteriomandi suhtes muutmine – sisse kanda reas „omanik“ kaasomanikuna Jelena Malašonok. Hagiavalduse kohaselt 07.03.2002 esitas hageja kohtule hagiavalduse ühisvara, sealhulgas selle korteri, jagamise nõudes. Asja menetlemise ajal korter kanti kostja Juri Malašonoki kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse korteriomandina ja Juri Malašonok - ainuomanikuna. Kuna vaidlustav korter on muutunud kinnisasjaks, ei saanud kohus otsuse tegemise hetkel jagada antud korteriomandi abikaasade ühisvara jagamise hagi raames. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud Narva Linnakohtu otsuse ärakirja, millest nähtub, et nimetatud korteriomand on kostja lahusvara ja ei kuulu poolte ühisvara hulka. Seega ei ole selge hageja nõue tunnistada tema kaasomandiõigust korteriomandile, kuna see on tunnistatud kostja lahusvaraks ning on tema omandis.

Samuti kohus palus esitada arvamuse asja menetlemise kohta, kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil /TsMS § 363 lg 1 p 4/. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui hageja soovib menetluses kasutada tõlgi abi, tuli seda hagiavalduses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed.

Hagiavalduses palus hageja vabastada ta riigilõivu tasumisest antud hagiavalduse esitamisel seoses raske materiaalse olukorraga. Kohus selgitas, et TsMS § 180 lg 1 kohaselt kohus võib anda riigipoolse menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi saamiseks tuleb esitada menetlusabi taotluse vastavalt TsMS § 184, 185.

01.06.2006 hageja Jelena Malašonok selgitas kohtule esitatud kirjalikus vastuses oma nõuet järgmiselt: Narva Linnakohus jagas oma 21.12.2005 otsusega poolte ühisvara. Vaidlustatava korteri kohta ei ole kohus teinud otsust resolutiivosas. Kohus vaid konstateeris, et pärast abielu lahutust maa korteri all oli kinnistatud ja korteriomandi omanikuks on sisse kantud Kinnistusraamatusse Juri Malašonok. Sellepärast korteriomand oli välja arvatud abikaasade ühisvara kooseisust ja kohtunik soovitas pöörduda kohtusse eraldi hagiga selleks, et saab jagada korteriomand. Korter oli ostetud vallasvarana abielu kestel. Hageja ei ole süüdi selles, et tema hagi abikaasade vara jagamise nõude kohtus lahendamise ajal kostja teostas korteri kinnistamist. Seega korter, kui kohtuvaidluse ese, on muutunud kinnisasjaks ja loetakse formaalselt kostja varaks, hageja palub taastada tema rikutud omandiõigus. Koos kirjaga esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et tuleb keelduda Jelena Malašonoki hagi menetlusse võtmast. Kohtu arvamusel hageja ei ole hagiavalduses puudusi täielikult kõrvaldanud. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ning palub tunnistada tema kaasomandiõigust korteriomandile. Vastavalt asjaõigusseaduse § 70 lg 2 ühine omand jaguneb kaasomandiks ja ühisomandiks. Hageja õigus korterile on tekkinud abielusuhetest ning see oli poolte ühisomandis. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PKS § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Seega abikaasade vara suhtes kohaldatakse perekonnaseaduse sätteid. Seega ei saa kohus tunnistada tema kaasomandiõigust kuna perekonnaseadus seda ette ei näe. TsMS § 372 lg 2 kohaselt kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Kohtule esitatud kirjas hageja puudusi hagiavalduses täitelikult ei kõrvaldanud, nõuet ei täpsustanud, seega tuleb keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast.

Hagi tagamise avalduse lahendamine 05.06.2006 esitas Jelena Malašonok kohtule hagi tagamise taotluse, milles ta palub teha Kinnistusraamatusse võõrandamise keelumärk korteriomandile kuna kostja kavatseb korteriomandi müüa. TsMS § 377 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kuna kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, tuleb jätta hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Menetlusabi taotluse lahendamine Koos puuduste kõrvaldamise kirjaga esitas hageja menetlusabi taotluse, milles taotleb riigipoolset menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks tsiviilasjas.

TsMS § 181 lg 1 kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele. Kuna kohus keeldus Jelena Malašonoki hagi menetlusse võtmast, siis puudub alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ning kohus jätab menetlusabi taotluse rahuldamata.

Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes TsMS §-des § 182, 187, 191, 384 lg 1, 372 lg 2, 661 lg 1,2.

Kohtunik /allkiri/ Geete Lahi

ERROR: syntaxerror OFFENDING COMMAND: --nostringval-- STACK: /Title () /Subject (D:20060806110941) /ModDate () /Keywords (PDFCreator Version 0.8.0) /Creator (D:20060806110941) /CreationDate (anna.malinovska) /Author -mark-