2-05-22291/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

08. juuni 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-22291/125 (endine nr 2/125-26975/05) Tsiviilasi AS hagi EV vastu 72 733 krooni nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 11.05.2006 kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS hageja lepinguline esindaja O-JL

kostja EVRP kostja esindaja prokuröri abi I-IM

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi.

Välja mõista EV 72 733 (seitsekümmend kaks tuhat seitsesada kolmkümmend kolm krooni) AS-i kasuks.

Välja mõista EV viivis summas 21 370,83 (kakskümmend üks tuhat kolmsada seitsekümmend krooni 83 senti) AS-i kasuks.

Välja mõista EV viivis osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates .a. (18,43 krooni päev, s.o 0,025 % põhinõudest) AS-i kasuks.

Menetluskulude jaotus Välja mõista EV kohtukulu kokku summas 4750 (neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni AS-i.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv jõustunud määrades.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue .a pöördus FIE avaldusega hageja poole seoses .a toimunud veeavariiga, mille käigus tekkisid kahjustused Optika esimese korruse ruumides aadressil . Nimetatud ruumid on kindlustatud hageja juures, kusjuures kindlustatud on FIE optikakaupluse interjöör, inventar, seadmed ja kaubad ning valitud kindlustusriskideks on tulerisk, veerisk ja klaasikindlustus. Hageja avas veeavarii fakti kohta kahjutoimiku nr , mille alusel on kindlustusvõtjale, FIE välja makstud kindlustushüvitis summas

72 733 krooni, s.o kahju 75 733 krooni lahutada lepingujärgne omavastutus 3000 krooni. Hageja sõnul on vastavalt nimetatud kahjutoimiku materjalidele veeavarii põhjustajaks korteri nr 4 omanik, kelle korteris külmus lõhki korterisisene veetrassi toru, mille tagajärjel sattus vesi hoone alumise korruse ruumidesse. Korteriomand aadressil kuulub Viljandi Maakohtu Kinnistusameti andmetel Riigiprokuratuurile. Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 492 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja kostjale pretensiooni nõudega summas

72 733 krooni, millele kostja saatis vastuseks kirja palvega täpsustada veekahjustuse remonditööde hinnapakkumist, kuna kostja arvates oli hinnapakkumises märgitud värvija pahtlikulu liiga suur, arvestades ruumide, seinte ja lagede pindala. Samuti palus kostja esitada OÜ valvesüsteemi remondi hinnapakkumise koostaja allkirjaga. Hageja kontrollis OÜ koostatud hinnapakkumist ning avastas, et suure ruumi seina pindala on hinnapakkumises valesti märgitud – õige pindala on 51,6 ruutmeetrit, esialgses hinnapakkumises oli hageja sõnul pindalaks märgitud 15,6 ruutmeetrit.

Hageja palus OÜ-l esitada täpsustatud hinnapakkumine, kus oleks remonditavate pindade pindalad õiged. Samuti palus hageja OÜ-l esitada allkirjastatud hinnapakkumine. Koopiad parandatud hinnapakkumistest saatis hageja kostjale koos kaaskirjaga, kus selgitas, et värvide ja pahtli kulunormid on võetud vastavate materjalide pakenditelt. Oma vastuses on kostja hageja sõnul jätnud tähelepanuta hinnapakkumise paranduse suure ruumi seina pindala suuruses. Hageja korduvale pretensioonile vastab kostja, et hageja pole täitnud kostja palvet täpsustada remonditööde hinnapakkumisi ning seetõttu pole kostja nõuet tasuma asunud.

Hageja leiab, et selline kostja vastus on põhjendamatu, kuna kõik võimalikud puudused hinnapakkumises on likvideeritud. Kuivõrd pooled ei suutnud juhtumit lahendada kohtuväliselt pöördus hageja hagiavaldusega kohtu poole. Juhindudes eeltoodust ja võlaõigusseaduse §-st 492 lg 1, 1043, 1045 lg 1 p 5 ja TsMS §-st 60 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 72 733 krooni ning riigilõiv summas 4750 krooni. .a esitas hageja vastuse kostja vastuväidetele ning viivise nõude. Hageja sõnul on kostja võtnud omaks asjaolu, et .a toimus asuvas majas veeavarii, mille käigus said kannatada FIE kasutuses olevad ruumid, inventar jne.

Samuti ei vaidlusta kostja hageja sõnul ka asjaolu, et kahjukannatajale on tekkinud hagiavalduses väidetud kahju ning et varakindlustuse hüvitise maksmise järel kahjukannatajale, läks kahjunõue vastavalt VÕS §-i 492 lg 1 alusel üle hüvitise maksnud kindlustusseltsile. Hageja leiab, et poolte vahel puudub vaidlus toimunud sündmuse (veeavarii) ja kannatanule tekkinud kahju, k.a. selle suurus üle. Kostja vastuväitele kohtuväliste läbirääkimiste osas leiab hageja, et kohtuvälistel läbirääkimistel tuleb võlgnikule anda mõistlik aeg kahju hüvitamiseks.

Hageja esitas esmase pretensiooni .a ning oli hilisemalt kostjaga korduvalt ühenduses. Samuti esitas hageja kõik vajalikud materjalid. Hagi esitas hageja , millest tulenevalt leiab hageja, et võlgnik pole käitunud mõistlikult, kui ta ei tasunud võlga mitme aasta jooksul. Kostja tõstatatud küsimusele võimaliku kaasomandi üle leiab hageja, et regressnõude esitamise seisukohast lähtuvalt pole sisulist vahet kas purunenud torustik oli korteriomandi reaalosa esemeks või oli tegemist kaasomandi esemega viidates korteriomandiseaduse §-ile 11 lg 1 p 1, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Hageja leiab, et mõlema variandi puhul vastutab seega antud juhul kostja, kuna kahju tekke põhjuseks oli asjaolu, et kostja ei täitnud enda kui korteriomaniku elementaarkohustusi hoiduda tegevusest, mis tekitab teistele isikutele kahju. Kostja jättis jaanuari kuus korteri kütmata, kuigi on ilmselge, et selline käitumine võib südatalvel kaasa tuua veetorustiku külmumise. Hageja leiab, et kosja oli minimaalselt hooletu VÕS § 104 lg 3 mõttes, kuid arvestades Eesti klimaatilisi tingimusi, isegi raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 mõttes. Hageja sõnul on vahetuks kahju tekke põhjuseks kostja käitumine ning vastutust teistele korteriomanikele panna ei saa.

Hageja juhib tähelepanu ka MA elamu juhataja AT kirjale, mille kohaselt kostjat hoiatati korteriomandi võõrandamisnõude esitamisest tulenevalt sellest, et kostja korteri hooldamata ja kütmata jätmisega seoses külmus lõhki korterit läbiv veetorustik ja ujutas üle alumisel korrusel asuvad FIE kuuluvad ruumid. Hageja esitas ka kostjale viivise nõude vastavalt VÕS §-ile 113 lg 1 ning §-ile 82 lg 7. VÕS § 113 lg

1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS §-i 94 kohaselt on juhul, kui kohustuselt tuleb tasuda vastavalt seadusele või lepingule intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Enne 1. juulit 2005 oli viimane intressimäär 2%. Hageja arvestas viivitamise perioodil ( - ) intressimääraks 9% aastas ehk 0,0246575% päevas. Hageja hüvitas kostja poolt tekitatud kahju , mistõttu on kostja kohustatud tasuma viivist alates nimetatud kuupäevast. Alates on viivise suuruseks ühe päeva eest 0,0253424% võlgnetavalt summalt. Hageja nõuab kohtuistungil esitatud nõude täpsustuses ajavahemiku – eest viivist summas 21 370,83 krooni ning alates .a. kuni kostja poolt kohustuse täitmiseni iga päeva eest täiendavalt 18,43 krooni. kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning luges hagi põhjendatuks. Hageja palub välja mõista põhivõla 72 733 krooni, viivise summas 21 370,83 krooni, lisaks täiendavalt viivis 18,43 krooni päeva eest alates kuni kostja poolt kohustuse täitmiseni ning tasutud riigilõivu 4750 krooni.

Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul pole vaidlust hagejaga selles, et toimus asuvas majas veeavarii, mille käigus said kannatada FIE kasutuses olevad ruumid, inventar jne. Kostja ei vaidlusta ka asjaolu, et kahjukannatajale on tekkinud hagiavalduses väidetud kahju ning et varakindlustuse hüvitise maksmise järel kahjukannatajale läks kahju nõue vastavalt VÕS §-ile 492 lg

1 üle hüvitise maksnud kindlustusseltsile. Kostja ei nõustu, et kahju on tekitatud vaid Riigiprokuratuuri tegevusetuse või tegevuse tõttu ja süül, mis ei nähtu ka hageja poolt esitatud hagist ning sellega koos esitatud dokumentaalsetest tõenditest. Kostja leiab, et kohtuvälised läbirääkimised sumbusid hageja süül, kuna hageja pole vastanud kostja aasta kirjale ega pole üritanud leida ka muid viise tekkinud vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja leiab, et pole kahju tekitamist sellisel kujul omaks võtnud ning hageja peab tõendama vastavalt VÕS §-ile 1043, et kahju tekkimise ja kostja tegevuse või tegevusetuse vahel on piisav põhjuslik seos. Kostja on seisukohal, et hagile lisatud tõendmaterjalid kajastavad vaid kahju tekkimist ja hüvitamist kahjukannatajale, ent ei võimalda kuidagi siduda tekkinud kahju objektiivsete tõendite alusel kostja tegevuse või tegevusetusega ja teha seega järeldust, et kahju on põhjustanud kostja õigusvastane tegevus või tegevusetus. Kostja leiab, et hageja pole tõendanud, kas veeavarii põhjustas ainult torude külmumine ning kas korterisisese veetoru all on mõeldud vastavalt korteriomandiseaduse § 2 mõttes korteri reaalosa hulka kuuluvat veetoru või on tegemist korteriomanike ühisomandisse kuuluva varaga. Kostja on seisukohal, et maja veevärgi näol on suure tõenäosusega tegemist kogu maja korteriomanike kaasomandiga, mille korrashoiu eest vastutavad kõik kaasomanikud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. .a toimunud kohtuistungil jäi kostja oma vastuse juurde.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, ära kuulanud poolte seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

Vaidlust poolte vahel selles ei ole, et .a toimus veeavarii, mille käigus tekkisid kahjustused esimese korruse ruumides aadressil . Vaidlust pole ka asjaolu üle, et kahjukannatajale on tekkinud hagiavalduses märgitud kahju ning et kahjunõue läks vastavalt VÕS §-ile 492 lg 1 üle hüvitise maksnud kindlustusseltsile.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tegevusel või tegevusetusel on põhjuslik seos veeavariiga ning kas tegemist on kahjuga, mille eest vastutab vaid kostja ja mitte kõik maja korteriomandite omanikud. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Vastavalt VÕS §-ile 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Vastavalt VÕS §-ile 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Regressnõude puhul pole sisulist vahet kas purunenud torustik oli korteriomandi reaalosa esemeks või oli tegemist kaasomandi esemega. Vastavalt korteriomandiseaduse § 11 lg-le 1 p 1 on
korteriomanik kohustatud
hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Kahju tekke põhjuseks oli asjaolu, et kostja ei täitnud korteriomaniku kohustust hoiduda tegevusest, mis tekitab teistele isikutele kahju. Kostja on käitunud hooletult VÕS § 104 lg 3 mõttes, jättes südatalvel korteri kütmata. Asjaolule, et korter oli kütmata, kostja vastu ei vaidle. Vahetuks kahju tekke põhjuseks oli kostja käitumine. MA AT´i kirjast nähtub, et kostja on korteri hooldamata ja kütmata jätmise tõttu põhjustanud oma tegevusetusega korterit läbiva veetorustiku lõhkemise, mille tõttu ujutas üle hoone alumisel korrusel asuvad FIE kuuluvad ruumid.

Kirjast nähtub ka, et kostjale on korduvalt meeldetuletatud, et kostja tagaks korteris ilmastikuolusid arvestava vastava temperatuuri ning vajadusel tagaks korterisse sissepääsu. Nimetatud meeldetuletused on kostja jätnud tähelepanuta, mistõttu pole kohustuse rikkumine vabandatav. VÕS § 113 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja kohustus arve mittetähtaegsel tasumisel maksma hagejale viivist, milleks on perioodil (2003- 2005) 9% aastas ehk 0,0246575% päevas. Alates on viivise suuruseks ühe päeva eest 0,0253424% võlgnetavalt summalt. Hageja nõuab ajavahemiku – eest viivist summas 21 370,83 krooni ning alates .a. kuni kostja poolt kohustuse täitmiseni iga päeva eest täiendavalt 18,43 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue ka viiviste osas on põhjendatud. Mitme aasta jooksul pole kostja võlgnevust tasunud. Võlgnevuse tasumisega oleks kostja saanud viiviste tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Hageja on andnud kostjale mõistliku aja kahju hüvitamiseks. Vastavalt hagimaterjalidele on esitatud esmane pretensioon ning sellele järgnevad läbirääkimised pole tulemusi andnud. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 72 733 krooni ning viivis

21 370,83 krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates .a. (18,43 krooni päev, s.o 0,025 % põhinõudest).

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st

3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 4750 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse.

Lukiina Vismann Kohtunik