2-06-6062/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Eesistuja Malle Seppik, liikmed Reet Allikvere ja Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-6062 Tsiviilasi M.H. OÜ taotlus kostja isiku kindlaks-tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17. aprilli 2006. a. määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.H. OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja M.H. OÜ (registrikood *, asukoht , Viimsi, Harjumaa); seaduslik esindaja M.P. Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 17. aprilli 2006. a. määrus, millega kohus keeldus menetlusse võtmast taotlust kostja kindlakstegemiseks.

2. Määruse peale võib M.H. OÜ määruskaebusega kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

20. märtsil 2006. a. esitas M.H. OÜ Harju Maakohtule taotluse, milles palus teha kindlaks sidevahendi nr. +372 5347* kasutaja andmed. Taotlust põhjendades märkis taotleja, et teenuse osutamise läbi osundatud sidevahendi kasutajale on taotleja sidevahendi kasutajaga lepingulistes suhetes. Hagi esitamine kohtusse on aga välistatud, sest nimetatud telefoninumber on salastatud ja taotlejal ei ole võimalik täita tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lõikes 2 ja §-s 363 sätestatud nõudeid.

Esimese astme kohtu määrus

17. aprilli 2006. a. määrusega keeldus Harju Maakohus M.H. OÜ taotlust menetlusse võtmast. TsMS § 371 lg. 1 punkti 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 475 lõikes 1 on hagita asjade loetelu ja lõike 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Esitatud avalduse näol ei ole tegemist hagiasjaga ega ka hagita asjaga.

Määruskaebus Määruskaebuses palub M.H. OÜ tühistada Harju Maakohtu 17. aprilli 2006. a. määruse ja võtta tema taotlus sidevahendi kasutaja kindlakstegemiseks menetlusse. Kaebuse kohaselt on taotleja põhitegevuseks avariiliste või tehniliste riketega mootorsõidukite pukseerimine. Teenuse osutamise lepingud sõlmitakse sidevahendi abil. Seega on taotleja sidevahendi kasutajaga lepingulistes suhetes vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 2. peatüki

4. jaos sätestatule. Hagejal on kostjast teada vaid tema sidevahendi number, sidevahendi number kostjaks olla ei saa. Ka ei saa selle numbri alusel määrata kohtualluvust, mille kohaselt oleks võimalik esitada taotlusi jmt. Hagejal puudub võimalus täita TsMS § 338 lõikes 2 ja §-s 363 sätestatud nõudeid hagiavaldusele. Hagejal puuduvad võimalused kostja kindlakstegemiseks. Seetõttu on vajalik kostja kindlaks teha eeltõendusmenetluses.

Menetluse edasine käik

22. mail 2006. a. võttis Harju Maakohus määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuses on taotleja leidnud, et kostja kindlakstegemine on võimalik eeltõendamismenetluses. Eeltõendamismenetlus tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks on reguleeritud TsMS 26. peatükis. TsMS § 244 lõigetes 1 – 3 ja 5 sätestatu kohaselt on eeltõendamismenetluse eesmärgiks eelkõige tõendite tagamine ja kogumine. Sama paragrahvi lõikes 3 on loetletud asjaolud, mille tuvastamine eeltõendamismenetluses enne menetluse alustamist on võimalik. Kostja kindlakstegemine niisuguste asjaolude hulka ei kuulu. Seega ei ole avaldus kostja kindlakstegemiseks käsitletav taotlusena tõendite kogumiseks eeltõendamismenetluses vastavalt TsMS 26. peatükis sätestatule. Ka taotleja ise ei ole määruskaebuses tuginenud ühelegi TsMS sättele, mis võimaldaks kostja kindlakstegemist eeltõendamismenetluses.

Reet Allikvere

Kai Kullerkupp

Malle Seppik