2-05-18281/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-18281 Otsuse tegemise aeg ja koht

07. juuni 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg

01. juuni 2006. a Kohtuasi

Z. R. hagi S. G. vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja: Kostja:

Z. R. (IK…; elukoht: …)

S. G. (IK…; elukoht: …)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 23.09.2002. a kohtuotsuse (tsiviilasi nr …) alusel väljamõistetud elatise suurust ning välja mõista kostjalt S. G. hageja Z. R. kasuks elatis alates 17.10.2005. a igakuise elatusrahana 1 345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni alaealise poja P. G.(IK…) ülalpidamiseks kuni P. G.täisealisuseni s.o… ning

1 345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni alaealise tütre A. G.(IK …) ülalpidamiseks kuni A. G. täisealisuseni s.o…või kuni vanema varalise seisu või laste vajaduste muutumiseni;

Otsus elatiste väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu

1. 17.10.2005. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Kohtla-Järve Linnakohtu 23.09.2002. a otsusega kostjalt hageja kasuks alaealiste laste (… sündinud poja P. ja … a sündinud tütre A.) ülalpidamiseks välja mõistetud elatis kummagi lapse ülalpidamiseks a´ 462,50 krooni. Hageja palub kohtul hagiavalduses muuta elatise suurust ja kostjalt välja mõista elatisraha mõlemale lapsele igakuise summana 1 345 krooni (elatise miinimumsumma 2005. aastal).

II Kostja vastus

2. Kostja oma 26.10.2005. a kirjalikus vastuses tunnistas hagi osaliselt ning oli nõus maksma elatist summas 1 000 krooni. Kostja vastuse kohaselt pole tal võimalik maksta suuremat elatist, kuna tal puudub töökoht, maksab õppelaenu ja kommunaalteenuste eest.

III Kohtuistung

3. Hageja jäi nõude juurde ja taotles, et kohus muudaks elatise suurust ja mõistaks kostjalt välja elatise kummalegi lapsele summas 1 345 krooni, kuna väljamõistetud 462,50 krooni pole ühele lapsele piisav elatusraha. Hageja ei soovinud, vaatamata sellele, et elatisraha miinimumsumma alates 01.01.2006. a suurenes summani 1 500 krooni, elatise suurendamist

1 500 kroonini. Hageja väidete kohaselt kostja töötab.

4. Kostja ei vaielnud hagile vastu, kuid selgitas kohtule, et tema sissetulek ei võimalda elatist rohkem maksta kui kummalegi lapsele 1 000 krooni. Kostja ametlikult ei tööta, kuid teenib ühes kuus keskmiselt 2 500-3 000 krooni.

IV Kohtu põhjendused

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.

6. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

7. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

8. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2).

9. PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

10. Hageja taotleb hagis elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (PkS §

61 lg 4), mis alates 01.01.2005. a on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2005. aastal oli kuupalga alammäär on 2 690 krooni, millest ½ on 1 345 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Hageja ei nõua alates 01.01.2006. a elatist summas 1 500 krooni ühe lapse kohta, vaid soovib elatist 2005. a kehtinud miinimumis.

11. Kostja on töövõimeline, mistõttu ta on suuteline oma lastele ülalpidamist kindlustama. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, mis oleksid aluseks elatise väljamõistmiseks alla miinimumsuuruse PkS § 61 lg 6 alusel. Kostja väitis kohtus, et ei lähe ametlikult tööle seetõttu, et ei suuda leida hästi tasustatavat töökohta. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lastele. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem isiklikust mugavusest või muudest isiklikest põhjustest tulenevalt ei pea vajalikuks töötada.

12. Hageja väide, et 462,50 krooni lapse ülalpidamiseks pole piisav elatusraha, on õige. Kohus arvestab ka sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

13. Elatis kuulub suurendamisele alates elatisehagi esitamisest s.o 17.10.2005. a PkS § 70 lg 1 alusel.

Kohtunik