2-05-18169/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

2-05-18169

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2006. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-05-18169 Tsiviilasi M. K. hagi T. K. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. K. (IK…; elukoht: …) Hageja esindaja: L. K. (IK…) Kostja: T. K. (IK…; elukoht: …) Kohtuistungi toimumise aeg 01. juuni 2006. a

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista T.K. elatis poja M. K. kasuks igakuise elatusrahana alates 13. oktoobrist 2005. a kuni 31. detsembrini 2005. a 1 345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni ning alates 01. jaanuarist 2006. a 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuni M. K. õpingute lõpetamiseni Keskkoolis 2005/2006 õppeaastal, kooli lõpetamise aeg on 22. juunil 2006. a.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2

I Asjaolud

1. M. K. on T. K. poeg.

2. M. K. on sündinud ... a, …. a sai ta 18-aastaseks. M. K. õpib … Keskkooli 12-ndas klassis ning lõpetab kooli 2005/2006 õppeaastal (22.06.2006. a).

3. Kuni M. K. 18-aastaseks saamiseni maksis T. K. elatist 1997. aasta kohtuotsuse alusel, igakuise elatusraha suurus oli 350 krooni.

II Hagiavaldus ja põhjendused

4. M. K. esitas 13.10.2005. a kohtule hagi T. K. vastu elatise nõudes summas 1 345 krooni (elatise miinimumsumma 2005. aastal).

5. Hagiavalduse põhjenduse kohaselt on elatis vajalik seoses õpingutega keskkoolis ning kostja vabatahtlikult materiaalselt ei toeta.

III Kostja vastus

6. Kirjalikus vastuses hagile (t lk 8-11) tunnistas kostja hagi osaliselt.

7. Vastuse kohaselt ei ole kostjal võimalik hagejale elatusraha 1 345 krooni kuus maksta, sest kostja on pensionär, saab vanaduspensioni, ühtlasi on kostja invaliid. Kostja pensioni suurus on 2 421 krooni, millest arvestatakse maha võlgnevus 225 krooni. Kostjale jääb puhtalt kätte 2 196 krooni, millest kostjal kulub igal kuul küttepuude ostuks 350 krooni, telefonikulud 140 krooni, elektrile 65 krooni ja ravimitele 80 krooni. Lisakulud on kostjal seoses kõrvalise tööjõu kasutamisega. Kostjale jääb pensionist elamiseks 1 560 krooni. Kostja leiab, et ta on võimeline maksma elatist alates 01.12.2005. a kuni 01.06.2006. a 350 krooni.

IV Kohtuistung

8. Kohtuistungil hageja esindaja taotles elatise väljamõistmist alates elatisehagi kohtule esitamisest, alates 01.01.2006. a taotles esindaja elatise väljamõistmist miinimumsummas 1 500 krooni. Esindaja selgitas, et kostja ei toeta poega materiaalselt, viimast korda maksis elatist 2005. aasta augustis 350 krooni. Hageja esindaja (hageja ema) selgitas, et saab sotsiaaltoetust 750 krooni ja lapsetoetust 600 krooni. Materiaalselt aitavad ka vanemad pojad.

3 9. Kostja tunnistas elatise nõuet summas 350 krooni. Kostja selgitas, et saab vanaduspensioni 2 676 krooni ning elamiseks jääb vähe raha. Kostja peab talu. 2005. aasta suvest ei ole kostja poega materiaalselt toetanud.

V Kohtu põhjendused

10. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.

11. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

12. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1) ja last, kes saab täisealiseks kuid jätkab õpinguid gümnaasiumis (PkS § 61 lg 2). Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 lg 2 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et kostja maksis hagejale elatist viimati 2005. aasta augustis.

13. Alates 14. maist 2004. a on elatise miinimumsumma pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära e. 1 240 krooni (2004. a), 2005. a oli elatise miinimumsumma 1 345 krooni ja alates 01.01.2006. a 1 500 krooni.

14. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

15. Kostja leiab, et tema varaline olukord ei võimalda maksta elatist lapsele miinimummääras. Kohus kostjaga ei nõustu. Elatise maksmine lõpeb 2006. aasta juunis, mistõttu elatise maksmine lühikese perioodi eest (ca 8 kuud) ei saa olla kostja jaoks liialt koormav. Kostja hagejat vabatahtlikult materiaalselt ei toeta. Arvestada tuleks ka seda, et kooli lõpetamine on seotud vältimatute ühekordsete suuremate kulutustega.

16. Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

17. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud.

18. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis.

4

19. Kohus arvestab sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

20. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest (13.10.2005. a, PkS § 70 lg 1).

Kohtunik