2-05-148/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tallinna Linnakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2005.a. Tallinn Tsiviilasja number 2/228-361/05 Tsiviilasi OS`i hagi JS`i vastu elatisraha saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OS (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja Dmitri Izotov Kostja JS (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 24. august 2005.a Istungil osalenud isikud Hageja OS RESOLUTSIOON Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Mõista välja JS`ilt elatusraha 1475 (üks tuhat nelisada seitsekümmend viis) krooni kuus OS`i kasuks poeg AS`i (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 18.01.2005.a kuni AS`i täisealiseks saamiseni XXX.a.

Mõista välja JS`ilt elatusraha 1345.- (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis ) krooni kuus OS`i kasuks tütar AS`i (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 18.01.2005.a kuni AS`i täisealiseks saamiseni XXX.a.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Kohtukulude jaotus Välja mõista JS`ilt riigilõiv 2450,00 (kaks tuhat nelisada viiskümmend) krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 Aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank või arveldusarvele nr 221023778606 Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber 2900072592). Välja mõista JS`ilt kohtukuluna postikulu 62,50 krooni (kuuskümmend kaks krooni ja viiskümmend senti) Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 Aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank, viitenumber 2800049764. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus kohtuotsuse peale edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud

2 kohtu kaudu, teatades 10 päeva jooksul kohtule kirjalikult apellatsioonkaebuse esitamisest ning esitades 20 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast motiveeritud apellatsioonkaebuse. Kostjal on õigus 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest esitada Tallinna Linnakohtule kaja menetluse taastamiseks.

Esitatud asjaolud 18.01.2005.a. Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte vabaabielust sündinud XXX.a poeg AS ning XXX.a tütar AS. Kostja on senini hagejale maksnud laste ülalpidamiseks vabatahtlikult 1500 krooni kuus. Kostja poolt makstavast summast ei jätku laste ülalpidamiseks. Hageja arvestuste kohaselt kulub laste toitlustamiseks umbes 1700 krooni kuus, rõivaste ostmisele kulub keskmiselt 600 krooni, laste osa üürija kommunaalkuludest on 900 krooni. Tütar A käib lasteaias, mille eest hageja tasub 350 krooni. Poeg A õpib , kus õppemaks on 380 krooni kuus ning koolilõunad maksavad umbes 280 krooni kuus. Hageja kulutused laste mänguasjadele, koolitarvetele, hügieenitarvetele ja meelelahutusele on kuus 700 krooni. Seega moodustab igakuine kulu lastele 4900 krooni, millisest summast 1950 krooni kulutab hageja tütar Anna ülalpidamiseks ning 2950 krooni poeg Antoni ülalpidamiseks.

Hageja ei tööta, kuna õpib ning saab seetõttu ainult peretoetust 450 krooni. Laste ülalpidamisel aitab hagejat tema Ameerika Ühendriikides elav ema., kes igakuiselt saadab hagejale abiraha keskmiselt 500 USD ( 6300,00 krooni). Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise poeg A ülalpidamiseks summas 1475 krooni ning tütar A ülalpidamiseks 975 krooni.

Kostja vastuväited Kostja ei ole hagiavaldusele kirjalikke vastuväiteid esitanud.

Eelistungil Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kostja eelistungile ei ilmunud. Eelistungi toimumise ajast ja kohast on kostja teadlik, mitteilmumise seaduslikest takistustest kostja kohut ei teavitanud.

Kohtu põhjendused Kohus, olles ära kuulanud hageja seletuse ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 198 lg 2 kohaselt kui üks pool eelistungile ei ilmu, võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse, kui puuduvat poolt on hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks.

Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 1. jaanuarist 2005.a. on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni. Seega on lähtudes PKS § 61 lg. 4 sätestatust pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 1345,00 krooni. Alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha välja mõistmisel on tegemist avaliku huviga. Seetõttu ei saa ka tagaseljaotsusega alaealise lapse elatusraha välja mõista alla miinimummäära.

3 Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatusraha poeg A ülalpidamiseks summas 1475 krooni ja tütar A ülalpidamiseks 1345,00 krooni. krooni. Tulenevalt PKS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagiavaldus esitati kohtusse 18.01.2005.a.

TsMS 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Vastavalt RLS lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäärade kohaselt hagiavalduse esitamise eest tasutakse hagilt hinnaga kuni 35 000.- krooni riigilõivu 2450.- krooni. Seega kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 2450.- krooni

Tulenevalt TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 62,50 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse ning kohtukutsete ja hagejale saadetud kohtumääruse kättetoimetamise kulus.

Taimi Kollom Kohtunik