2-04-237/1 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

07. juuni 2006, Narva Kohtuasja number 2-04-237 (kuni 01.01.2006 nr 2-257/04) Kohtuasi S A hagi M A vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja S A /isikukood xxx, elukoht xxx/ Kostja M A /isikukood xxx, elukoht xxx/ Kohtuistungi toimumise aeg

17. mai 2006 Istungil osalenud isikud Hageja S A

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Muuta Narva Linnakohtu 24.07.1997.a otsusega nr 2-1124 väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista M A (isikukood xxx) elatis tütre A A (sünd xxx) ülalpidamiseks igakuuliselt alates 16.03.2004.a 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni S A (isikukood xxx) kasuks.

3. Välja mõista M A riigilõiv 1400 krooni riigituludesse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates järgmistele arvetele: Rahandusministeeriumi /registrikood 70000349/ arvele nr 221023778606 Hansapangas või arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber mõlema konto puhul 2900072136. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu Kohtule esitatud hagiavalduse (tl 1-2) kohaselt poolte abielust sündis 02.03.1992.a. tütar A, kes elab koos hagejaga. Narva Linnakohtu 24.07.1997.a. otsusega (tsiviilasi nr 2-1124) on kostjalt välja mõistetud elatis 350 krooni kuus. Otsuse tegemise hetkest on lapse vajadused tunduvalt suurenenud. Tütar õpib Kesklinna Gümnaasiumis, viiendas klassis. Osa õpikuid on hageja sunnitud ostma, mille peale kulub umbes 600 krooni aastas. Olulisi kulutusi nõuavad samuti teiste koolitarvete ja ranitsa soetamine. Need kulutused moodustavad umbes 1000- 1400 krooni aastas. Riiete, jalatsite ja pesu soetamisele kulub iga aasta umbes 6000-8000 krooni. Tütre tervise tugevdamiseks on soovitatud ujumist. Kuutasu basseini külastamise eest

2 moodustab 50 krooni. Hügieenivahenditele kulu igakuiselt vähemalt 150 krooni. Kulutused kultuuriüritustele moodustavad 100 krooni kuus. Seega kulub tütre ülalpidamiseks vähemalt 3000 krooni kuus. Alates 1997.a saab hageja kostjalt igakuiselt 350 krooni elatist, mida on ilmselgelt vähe 12 aastase lapse normaalseks ülalpidamiseks. Kostja ei aidanud hagejat isegi siis, kui laps sattus 2000.a. avariisse, mille tulemusena oli tal vasaku puusaliigese luumurd ning ajupõrutus. Hageja palk pärast vastavate maksude kinnipidamist moodustab umbes 2000 krooni kuus. Alates 01.01.2004.a on lapsetoetuse suuruseks 300 krooni kuus (enne oli 150 krooni). Korteri hooldustasu on umbes 800 krooni kuus. Mõlemad vanemad on kohustatud kasvatama oma lapsi ning hoolitsema nende eest, nende kohustused laste suhtes on võrdsed. Kostja ei tegele tütre kasvatamisega. Tema poolt makstavast elatusrahast ei jätku lapse vajadusteks. Hageja, põhistades oma nõudeid perekonnaseaduse /PkS/ § 49, 50 lg 1, 61 lg 2,3, palub välja mõista kostjalt elatusraha tütre A A ülalpidamiseks 1500 krooni igakuiselt alates hagiavalduse esitamise päevast.

II Kostja vastus Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus Iirimaa pädeva asutuse kaudu kostjale hagimaterjalid ning kohtukutse, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 01.02.2006.a. Kostja, kellele Iirimaa kompetentne asutus andis üle 12.09.2005.a hagimaterjalid koos vastuse nõude ning kohtukutse asja arutamise aja ja koha kohta, kohtule ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile ilmumata jätmisel võib kohus asja arutada kostja osavõtuta.

III Kohtuistung Kohtuistungile 17.05.2006.a kostja ei ilmunud, kohtuistungile mitteilmumise põhjusest ei teatanud. Kohtuistungi toimumise ajast on kostja teadlik. Kohtuistungil hageja taotles asja sisuliselt lahendamist. Hageja jäi oma nõude juurde, paludes suurendada väljamõistetud elatist ja välja mõista M A elatis 1500 krooni kuus alates 16.03.2004.a.

IV Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

Asja materjalidest nähtub, et 24.07.1997.a Narva Linnakohtu otsusega vähendati M A 20.03.1995.a otsusega väljamõistetud elatise suurust ning mõisteti kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks 350 krooni kuus kuni poolte varalise seisundi muutumiseni või lapse täisealiseks saamiseni.

PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Hageja nõudeks on suurendada väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista hageja kasuks nende ühise tütre A ülalpidamiseks elatis 1500 krooni kuus alates hagiavalduse esitamise päevast.

3 PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Võttes arvesse seadusega ettenähtud elatise miinimummäära tõusu ja asjaolu, et hageja arvates ei ole enam piisav kui kostja maksab praeguse elukalliduse juures lapse ülalpidamiseks 350 krooni kuus, siis kohus leiab, et on põhjendatud suurendada kostjalt väljamõistetud elatise summat.

Kohus leiab, et hageja on kohtule veenvalt põhjendanud lapse vajadusteks kuluvaid summasid ning kohtu arvates on hageja näidatud kulutused lapsele, 3000 krooni kuus, mõistlikud arvestades lapse vajadusi. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid kostjalt elatise väljamõistmise alla PkS §

61 lg 4 sätestatud suuruse.

Seega tuleb suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista igakuuliselt elatis 1500 krooni alates elatisehagi esitamisest (PkS § 70). Kohus arvestab ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel elatist, maksab elatiselt tulumaksu.

V Menetluskulud Hageja esitas kohtule hagi 16.03.2004.a., seega 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006.a. kehtinud TsMS sätted. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Kooskõlas enne 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 64 lg 1, riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse 1400 krooni.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik