3-05-1121/9 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2006. a Tartu Haldusasja number 3-05-1121 Haldusasi E.T. kaebus Karksi Vallavalitsuse 26. septembri 2005 korralduse nr 413 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.02.2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus E.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

23. mai 2006. a Menetlusosalised Apellant E.T. , esindaja advokaat Marko Paabumets Vastustaja Karksi Vallavalitsus Kolmas isik H.O. RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 21.02.2006 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 10.03.1993 otsusega nr 9-1735 on A.T. , kes on 04.11.1993 loovutanud maa tagastamise nõudeõiguse E.T. le, tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks P. vallas asuva endise kinnistu nr 333 XXX-XX talu 81,87 ha maa suhtes. E.T. on 20.10.1994 esitanud P. Vallavalitsusele avalduse XXX talu maa 81,87 ha vanades piirides tagastamiseks.

P. Vallavalitsuse 20.03.1996 korraldusega nr 88 tagastati E.T. ele põlluja metsamajanduslikuks otstarbeks ligikaudu 83,1 ha kinnistust nr 333 XXX-XX , mille pindala oli 81,87 ha, kusjuures korralduse kohaselt on vahe endise kinnistusraamatu pinna ja tagastatava pinna vahel 1,23 ha (1,5%), mis on lubatud MaaRS § 6 lg 1 alusel. Viljandi Maakohtu 28.06.1996 kinnistamisotsusega on E.T. e nimele kinnistatud 83,1 ha maad.

Karksi Vallavalitsuse 26.09.2005 korraldusega nr 413 korraldati maa ostueesõigusega erastamine H.O. Karksi vallas XXX külas kuuluvate hoonete juurde, maaüksuse suurus on kokku 10,43 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, maaüksuse nimi XXX .

E.T. palus halduskohtul Karksi Vallavalitsuse 26.09.2005 korralduse nr 413 tühistada.

Kaebuse kohaselt jäi kaebajale tagastamata XXX talu metsamaid kinnistu idapiiril 0,7 ha, mis on käesoleval ajal antud naaberkinnistutele, ning lõunapiiril 0,8 ha, mida pole veel naabritele (katastriüksus XXX ja riigimaa) kinnistatud. Tagastatud XXX talu ja endise talu piir on erinevad. Kuivõrd ostueesõigusega erastatav maa ei kuulu erastamisele põhjusel, et tegemist on õigusvastaselt võõrandatud varaga, mis kuulub ORAS § 12 lg 1 alusel tagastamisele õigustatud subjektile, s.o E.T. ile, on tegemist ebaseadusliku korraldusega, mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi.

2. Karksi Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Maakonnakomisjoni otsuse alusel on õigusvastaselt võõrandatud XXX-XX talumaa suurus 81,87 ha, tagastatud on 83,1 ha, seega on kaebaja saanud omandisse 1,23 ha maad rohkem. XXX maaüksuse piiriprotokollile on kaebaja 21.03.1996 alla kirjutanud, sealt selgub, et 14.03.1996 on talle piirid looduses kätte näidatud ja vaidlusi pole esitatud. XXX maaüksuse tagastamisega seotud õigusakte ei ole kaebaja tähtaegselt vaidlustanud ja on kinnistu piiridega nõustunud. XXX maaüksuse tagastamine toimus võimalikult endistes piirides, arvestades looduslikke tingimusi ja maakorraldusnõudeid. Kohati on väljutud endistest piiridest, seda eeskätt põllumaa kõlviku formeerimisel, ja arvestatud piirile jäävaid kanaleid-kraave. Kaebaja tellitud maamõõtja R.L. hinnangut XXX maaüksuse piiride ja pindalade suhtes ei saa lugeda erapooletuks. H.O. kuuluvate hoonete juurde maa erastamise korralduse välja andmise ajal olid kõik XXX maaüksusega piirnevad maad vormistatud omandisse või jäetud riigi reservi ning maakorralduslikult oli õige kogu maa erastada H.O. .

3. H.O. leidis, et vaidlustatud korraldus on seadusega kooskõlas. P. Vallavalitsuse 20.03.1996 korraldusest nähtub, et XXX kinnistu pindala oli endiseaegse kinnistusraamatu järgi 81,87 ha. Tagastamise käigus tehtud maamõõduvea tõttu on selle pindala 1,23 ha võrra suurenenud, olles praegu 83,1 ha. Seega ei saa olla usutav maamõõtja R.L. uurimus, kus ta väidab, et on saanud nimetatud maatüki pindalaks 84,13 ha.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 21.02.2006 otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse kohaselt puudub kaebuse rahuldamiseks alus kaebaja subjektiivsete õiguste riive näol. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane, kuna on antud pädeva haldusorgani poolt, haldusakti andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on õigusega kooskõlas. Tegemist on proportsionaalse kaalutlusvigadeta vorminõuetele vastava aktiga, mille tühistamiseks puudub igasugune alus. Korraldus ei ole vastuolus ORAS § 12 lg 1. Omandireformi aluste seadusest ei tulene kaebaja õigust omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kuna vara on talle juba tagastatud MaaRS § 6 lg 1 sätestatud mahus ja korras. H.O. a omandis ei ole omandireformi objektiks olevat vara. Taolist vara ei anta tema omandisse ka vaidlusaluse korraldusega. Kaebaja suhtes on omandireform lõppenud temale maa tagastamise ja kinnistamisega 1996. a. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust maa teistkordsele või täiendavale tagastamisele H.O. ostueesõigusega erastatava maa arvelt, kuna H.O. al on MaaRS § 22 lg 1 alusel õigus nimetatud maa ostueesõigusega erastamisele hoonete omanikuna. Kaebaja ja kolmanda isiku maad piirnevad ainult XXX maaüksuse plaanil tähistatud 16 ja 17 piirimärkide vahel, seega 137 m ulatuses. Kohtuistungil selgitatuna võib piir olla seal kaebaja kahjuks nihkes ca 20 m ulatuses. Seega saab vaidlusalune korraldus olla kaebajaga puutumuses ainult ca 0,27 ha ulatuses, mis jääb vaieldamatult MaaRS § 6 lg 1 sätestatud 8- protsendilise lubatud erinevuse sisse. Kuna kaebaja poolt tõstatatud muud probleemid XXX talu piiridega ei saa olla puutumuses vallavalitsuse 26.09.2005 korraldusega nr 413, siis jättis kohus need väited tähelepanuta.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. E.T. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tema kaebus rahuldatakse.

Apellatsioonkaebuse kohaselt oli maamõõtja R.L. 08.11.2005 XXX talu piiride ja pindalade uurimuse kohaselt endise talu üldpindalaks 84,13 ha ning käesoleval hetkel on kõnealuse maa üldpindalaks 81,54 ha, mitte 83,1 ha nagu nähtub 20.03.1996 korraldusest. Seega on 1996. a ekslikult lähtutud andmetest, et tagastatava maa suuruseks oli 81,87 ha. Oma 20.10.1994 avalduses soovis kaebaja õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist vanades piirides. Sellest tulenevalt oleks tulnud tagastada vähemalt 84,13 ha suurune maa-ala. Kaebajale tagastamisele kuuluva maa ning reaalselt tagastatud maa pindala vaheks on 2,59 ha (84,13 ha – 81,54 ha) ning seega on ka tema subjektiivseid õigusi riivatud. Kuna kaebaja soovis õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist vanades piirides, ei ole omandireform kaebaja suhtes veel lõppenud, kuna kaebajal on endiselt õigus 2,59 ha maa tagastamisele tulenevalt ORAS § 11 lg 1. Maamõõtja R.L. uurimuse kohaselt on XXX lõunapiiril talu endistest piiridest tagastamata 0,8 ha metsamaad, mida pole veel naabritele (XXX kü ja riigimaa) kinnistatud. Vaidlustatud korraldusega otsustati erastada kõnealune maa ostueesõigusega H.O. . Seega on kohus ORAS § 12 lg 1 vääralt tõlgendanud, nimetatud maa H.O. erastamisega antakse maa viimase omandisse ning muutub võimatuks õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine kaebajale.

MaaRS § 22 lg 1 säte on antud juhul asjakohatu. Vastavalt MaaRS § 20 lg 1 kuulub erastamisele maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Seega esimesena tuleks tagastada kaebajale temale tagastada tulnud maa ning alles seejärel saab alustada maa erastamist H.O. .

Vastavalt MaaRS § 6 lg 1 tagastatakse maa endistes piirides, kui maareformi seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Puuduvad alused kaebajale väiksema pindalaga maa tagastamiseks, kuna maa endised piirid oli võimalik kindlaks teha maa tagastamise ajal (ja on võimalik ka täna kindlaks teha) ning ei esine ka mingeid piire muutva sisuga kokkuleppeid piirinaabrite vahel. Samuti ei esine MaaRS § 6 lg 4 sätestatud aluseid, mis õigustaksid maa osalist tagastamist. Ei maa tagastamisel 1996. a ega ka täna ei esine mingeid maakorraldusseaduse §

5 sätestatud asjaolusid, mis õigustaksid kaebajale pindalalt väiksema maa tagastamist, seega ei ole +/-8 protsendi piiresse jääv eksimus antud juhul määrav. Uurimuses toob maamõõtja R.L. välja talu piirid ja pindala nii 1867. a kui ka käesoleval hetkel katastripiires. Uurimusega on tõendatud, et kokku jäi XXX idapiiril tagastamata 0,7 ha metsamaad, mis on antud naaberkinnistutele, ning lõunapiiril 0,8 ha. Viimast ei ole veel naabritele (XXX kü ja riigimaa) kinnistatud ning seega on seda võimalik veel kaebajale tagastada. Lisaks on kaebaja maa hulka arvatud ka 1,06 ha pindalaga riigitee.

6. Karksi Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt on kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastatud MaaRS § 6 lg

1 sätestatud mahus ja korras ning seega on kaebaja suhtes omandireform lõppenud temale maa tagastamise ja kinnistamisega 1996. a. Vastavalt MaaRS § 15 lg 4 kasutatakse maa omandiõiguse tõendamiseks 1938. a ja järgnevatel aastatel Katastri Ameti poolt koostatud "Maksualaste maaüksuste nimekirju". XXX-XX talumaa suuruse kindlaksmääramisel võeti aluseks Katastri Ameti maaüksuste nimekiri, mis oli koostatud 15.08.1938 ja täiendatud katastris sissekantud muudatustega kuni 15.09.1938, mille alusel on XXX-XX talumaa suurus 81,87 ha. Kaebajale on tagastatud 83,1 ha, seega on kaebaja saanud omandisse 1,23 ha maad rohkem ning kaebajal ei ole enam subjektiivset õigust maa tagastamisele. Maamõõtja R.L. uurimust ei saa võtta aluseks XXX talu maa-ala suuruse kindlaksmääramisel. XXX maaüksuse piiriprotokollile on kaebaja 21.03.1996 alla kirjutanud, sealt selgub, et 14.03.1996 on talle piirid looduses maamõõtja poolt kätte näidatud ja vaidlusi pole esitatud. XXX maaüksuse tagastamisega seotud õigusakte ei ole kaebaja tähtaegselt vaidlustanud ja on kinnistu piiridega nõustunud. Kui toimus XXX-XX talumaade tagastamine, olid XXX maaüksusega piirnevad maad mõõdistamata ja omandid vormistamata (v.a XXX ), seega oli kaebajal võimalus vaidlustada maa tagastamine, kui ta ei olnud nõus katastriüksuse plaanil märgitud piiridega. Kohus on leidnud õigesti, et omandireformi aluste seadusest ei tulene kaebaja õigust omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kuna vara on talle juba tagastatud. Samuti ei ole H.O. a omandis omandireformi objektiks olevat vara ja sellist vara ei anta tema omandisse ka vaidlusaluse korraldusega.

MaaRS § 22 lg 1 alusel on H.O. al õigus erastada temale kuuluvate hoonete juurde tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses. Vallavalitsus on 21.02.2005 väljastanud H.O. maaüksuse piiride kulgemise ettepaneku kogu vabaksjäänud maa erastamiseks. H.O. maa erastamise korralduse välja andmise ajal olid kõik XXX maaüksusega piirnevad maa vormistatud omandisse või jäetud riigi reservi ning maakorralduslikult oli õige kogu vaba maa erastada H.O. . Kohus on ära toonud, et kaebaja ja kolmanda isiku maad piirnevad ainult XXX maaüksuse plaanil tähistatud 16 ja 17 piirimärkide vahel, seega 137 m ulatuses, kinnistu piir võib olla kaebaja kahjuks nihkes ca 20 m ulatuses, mistõttu saab vaidlusalune korraldus olla kaebajaga puutumuses ainult ca 0,27 ha ulatuses, mis jääb vaieldamatult MaaRS § 6 lg 1 sätestatud 8-protsendilise lubatud erinevuse sisse.

7. H.O. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust Tartu Halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vaidlustatud halduskohtu otsus on õige ning ringkonnakohus nõustub selles esitatud põhjendustega, mistõttu ei korda käesolevas otsuses kooskõlas HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 halduskohtu põhjendusi.

9. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellandi väide, et kuna käesolevaks ajaks ei ole kogu tagastamisele kuuluv maa tagastatud, siis on tal õigus taotleda maa tagastamise menetluse uut alustamist tagastamata jäänud maa osas, ei ole õige. Käesolevaks ajaks on apellandile maa tagastamine lõppenud, tagastatud maa on kinnistatud ning apellant ei ole maa tagastamise protsessi ajal kaebusi ega taotlusi seoses maa suuruse ega piiride kulgemisega õigeaegselt esitanud. Apellandi viited maamõõtja R.L. uurimusele ei ole käesolevas asjas asjakohased. Apellandil oli õigus nimetatud vastuväited ja seisukohad esitada, kui toimus maa tagastamise protsess. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et apellant on kaotanud kaebeõiguse seoses talle tagastamata jäänud maaga ning kolmandale isikule maa erastamine ei riku kaebaja õigusi, kuna puudub kaebaja subjektiivsete õiguste riive. 10. Menetluskulude taotlusi ringkonnakohtule ei esitatud, seetõttu tuleb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi