2-05-10856/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-10856

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 05. juuni 2006. a, kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-10856 Tsiviilasi OÜhagi E.Pvastu 4575,44 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ hageja lepingulised esindajad S.E, K.T; kostja E.P Kohtuistungi toimumise aeg 10. mail 2006. a. Kohtuistungil osalejad Hageja lepinguline esindaja Külliki Tammik

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista E.Ppõhivõlgnevus 1787,72 krooni ja viivis 2287,72 krooni, kokku summas 4075,44 krooni OÜkasuks.

Menetluskulude jaotus 3. Välja mõista E.Pmenetluskulu 823,77 krooni OÜkasuks. 4 Välja mõista E.Pmenetluskulu 100,50 krooni riigituludesse ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbriks 2800049777 ja selgitusse kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ning nõude liigina „kohtukulu“. 5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

2 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415). Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), märkides viitenumbriks 3100057358.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus kutsus kostja kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS, jõustunud 01.01.2006. a) § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002. a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1.juulist 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoole õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002. a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Nimetatud seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002. a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Pooltevaheline vaidlus seostub kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenusega, s.o kestvuslepinguga, eeldades kuni 01.07.2002. a kehtinud seaduste (eelkõige TsK vastavate sätete) kohaldamist. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingule või selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Sama seaduse § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud ning § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist.

10.05.2006. a toimunud kohtuistungil selgus, et põhivõla hulka kuulub leppetrahv, mille suurus on 500 krooni, kusjuures hagiavalduses leppetrahvile kui nõude aluseks olevale asjaolule ei viidata. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Sellest tulenevalt ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse viis, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda.

3 TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus tagaseljaotsuse hageja kasuks tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Leppetrahvi varjatud esitamisel ei ole nõude rahuldamine nimetatud alusel võimalik.

Hagiavalduse kohaselt oli kostjal kohustus Q GSM-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimuste VII peatükitükist tulenevalt maksega viivitamise korral talle osutatud teenuste eest viivist tasuda. Viivist on hageja soovinud 2287,72 krooni ulatuses tulenevalt pooltevahelisest lepingust välja mõista. TsMS § 413 lg 1 järgi loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning viidatud nõue kuulub rahuldamisele.

Eeltoodu põhjal jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et põhivõlg 1787,72 krooni ning viivis 2287,72 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. Puuduvad TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. TsMS § 60 lg 1 teise lause kohaselt kui kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni ja tasu õigusabi eest summas 203,77 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osast ning väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena 823,77 krooni.

TsMS § 52 p 5 (kuni 31.12.2005. a kehtinud) kohaselt on asja läbivaatamisekulud postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. Tulenevalt TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse postikuluna 100,50 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.

Epp Haabsaar Kohtunik