2-05-18520/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Arne Kolnes Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

08. juuni 2006. a, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-05-18520 Tsiviilasi AShagi D.Jvastu 2733,30 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ASHageja lepingulised esindajad L.L, R.F Kostja D.J Kohtuistungi toimumise aeg

25. mai 2006. a. Kohtuistungil osalejad Hageja lepinguline esindaja R.F RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada. 2.Välja mõista D.Jpõhivõlgnevus 2615,59 krooni ja viivis (viivisintressid) 117,71 krooni, kokku summas 2733,30 krooni ASkasuks.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta D.Jkanda.

4. Välja mõista D.Jmenetluskulu 416,65 krooni ASkasuks.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda …arveldusarvele … (arve nr …) või … (arve nr …) märkides viitenumbriks ….

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS, jõustunud 01.01.2006. a) § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

…. a korraldaval kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Samuti palus hageja esindaja hageja menetluskulud välja mõista kostjalt.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus tagaseljaotsuse hageja kasuks tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning viidatud nõue kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Puuduvad TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2733,30 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 136,65 krooni, mis on 5 % hagi rahuldatud osast. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 416,65 krooni.

Arne Kolnes Kohtunik