2-05-12357/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 07.06.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-12357 (endine nr 2/29-20853/05) Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht Jõe 3 10151 TALLINN) hagi N.S (vastu 1245,83 krooni saamiseks

Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista N.Slt 260,49 (kakssada kuuskümmend krooni 49 senti) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks.

Menetluskulude jaotus Välja mõista N.Slt menetluskulu 60 (kuuskümmend) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Välja mõista N.Slt menetluskulu 64,30 krooni riigituludesse ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr.10220034800017 SEB Eesti Ühispangas,viitenumber 2800049777 .Selgituses märkida kohtumaja ,kohtuotsuse number ja nõude liigina „ kohtukulu“.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Asjaolud ja hageja nõue

29.06.2005 esitas OÜ Aktiva Finants hagi N.S vastu 1245,83 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS Tele2 Eesti ja kostja vahel 12.12.2000.a. sõlmitud Q GSM lepingust nr 10097461, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 05.05.2002.a on kostja põhivõlgnevus AS Tele2 Eesti ees summas 775,52 krooni. Vastavalt üldtingimustele pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid arvestab 0,15 %. Viivise periood on hageja andmetel 1138 päeva (alates 05.05.2002-16.06.2005). 20.04.2005.a. loovutas AS Tele2 Eesti nõude kostja vastu koos kõigi kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 775,52 krooni, viivise summas 470,31 krooni, riigilõivu summas 105 krooni ja õigusabikulu katteks 62,29 krooni.

Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused

TsMs § 405 lg.1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 24.03.2006.a. määras kohus antud hagi menetlemise lihtsustatud korras. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja avalduste, dokumentide ja poolte ärakuulamise taotluste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks.

Hageja esitas nõude aluseks olevate arvete väljatrükid ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 11.12.2000.a. sõlmitud Q GSM leping nr.10097461. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest, lepingu lõpetamise teatisest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 775,52 krooni ja viivise 1138 päeva eest summas 470,31 krooni.

TsMS § 5 lg.1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg.2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Tele2 Eesti AS saldo kinnitusest ja võlateatisest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla koosseisu ka leppetrahvi summas 500 krooni, kusjuures hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. Samuti on leppetrahvilt arvestatud ka viivist.

TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda.

Hageja loeb lepingu lõppenuks märtsist 2002 a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 238,33 krooni (nov. - dets. 109,10 krooni, dets. – jaan. 80,62 krooni, jaan. - veeb. 48,61 krooni). Kostja on ettemaksuna tasunud 11.12.2000.a 343,00 krooni (s.h. liitumistasu summas 99 krooni, kuumaksu summas 45 krooni ja telefon Motorola TA 180 eest 199 krooni). Hageja nõue viiviste saamiseks 470,31 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks olevad mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, millel väidetavalt viiviste ja leppetrahvi nõue põhinevad, kehtestati 04.10.2001 – 01.12.2002, seega ei saa olla lepingu osaks. Samuti puudub mistahes kinnitus, et nimetatud tingimused oleksid kostjale teatavaks tehtud või kostja nendega nõustunud. TsK § 174 tulenevalt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ega lepingu tingimuste ühepoolne muutmine lubatud. Arvestades eeltoodut jätab kohus väidetavalt viiviste, leppetrahvi ja teenuse peatamise tasu arvestamise aluseks olnud, kohtule esitatud mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste väljatrüki, millele on kehtivusajaks peale kirjutatud 04.10.2001-01-12.2002, tõendina tähelepanuta. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 22,16 krooni ulatuses (3 % 238,33 kroonilt x 3,1 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 260,49 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 krooni. TsMS § 46 p.2,§ 52 p.5, §54 lg.4 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 64,30 krooni. TsMS § 61 lg1. p.1 sätestab, et poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 10 krooni.

Mare Kõlvart Kohtunik