2-05-3871/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-05-3871

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2006.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-3871 Tsiviilasi I.L. hagi V.L.`i vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I.L. (isikukood xxx, elukoht xxx Kostja V.L. (isikukood xxx, elukoht xxxx Kohtuistungi toimumise aeg 30. mai 2006. a. Istungil osalenud isikud Hageja I.L. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Muuta Tallinna Linnakohtu 22. 09. 2000. a. kohtumäärust nr 2/4/28-1035/1999 alates 27. 06. 2005. a. seoses käesoleva määrusega elatisesumma suurendamisega 1.700 kroonini kuus ja lugeda elatise kokkuleppe tekstis elatise summaks 1.700 krooni kuus. Seega maksab V.L. tütarde AL (sünd xxx. a.) ja A L (sünd xxx. a.) ülalpidamiseks elatusraha 1.700 (üks tuhat seitsesada) krooni kuus, s.o kokku igakuiselt 3.400 krooni alates elatisehagi esitamisest 27. 06. 2005. a. kuni A L täisealiseks saamiseni xxx. a. ja sealt edasi igakuiselt 1.700 (üks tuhat seitsesada) krooni kuni A L täisealiseks saamiseni xxx. a. 3. Kohtuotsus kuulub elatise suurendamise osas viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Välja mõista V.L.`ilt kohtukuluna riigilõiv summas 2.100 krooni riigituludesse. Edasikaebamise kord

Tsiviilasi nr 2-05-3871

2(3) Hagejal ei ole õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 1.050 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD

I.L. (edaspidi „hageja“) esitas 27. 06. 2005. a. Harju Maakohtule hagi V.L.`i (edaspidi „kostja“) vastu alaealiste laste A.L. (sünd xxx. a.) ja A.L. (sünd xxx. a.) ülalpidamiseks elatusraha suurendamiseks iga lapse kohta 1.700 kroonini kuus.

Hagiavaldus koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega on kostjale 23. 02. 2006. a isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul temale hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud. 18. 04. 2006. a. on kostja samuti isiklikult allkirja vastu kätte saanud kohtukutse, ilmuda 30. 05. 2006. a. kl 10.00 määratud kohtuistungile. Nimetatud kuupäeval kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut ka enda mitteilmumise põhjustest. Kostjat on TsMS § 410 kohaselt hoiatatud istungilt puudumise tagajärgedest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 410 kohaselt võib kohus juhul kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile teha kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. 30. 05. 2006. a. määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest. Mitteilmumise tagajärgedest oli kostjat teavitatud. Kohale ilmunud hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lastele elatise nõude esitanud vanema kasuks.

PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu- palga alammäära. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel muuta elatise suurust, lähtudes seejuures vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisest.

Vastavalt PkS §-le 70 mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest.

Poolte kooselust on sündinud tütred A.L. (sünd xxx. a.) ja A.L. (sünd xxx a.). Tallinna Linnakohtu 22. 09. 2000. a. määruse nr 2/4/28-1035/1999 järgi kohustus kostja maksma

Tsiviilasi nr 2-05-3871

3(3) hagejale igakuist elatisraha oma tütarde ülalpidamiseks, kummalegi tütrele 630 krooni. Pooled elavad eraldi, lapsed elavad hagejaga, kostja lapsi materiaalselt ei toeta. Hagiavalduse kohaselt on hageja netosissetulek keskmiselt 3.708 krooni. Peale Tallinna Linnakohtu poolt 22. 09. 2000. a. välja mõistetud elatist summas 630 krooni, on elu kallinenud ja laste vajadused suurenenud. Võttes arvesse elatusraha miinimumi, peab hageja põhjendatuks kostjalt elatise väljamõistmist kummagi lapse ülalpidamiseks 1.700 krooni kuus.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista tütarde A.L. ja A.L. ülalpidamiseks elatusraha kummagi lapse kohta 1.700 krooni kuus, kokku igakuiselt 3.400 krooni alates elatisehagi esitamisest 27. 06. 2005. a. kuni A.L. täisealiseks saamiseni 04. 10. 2005. a. ja sealt edasi 1.700 krooni kuus kuni A.L. täisealiseks saamiseni 09. 03. 2009. a

Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Vastavalt kuni 31. 12. 2005.a kehtinud TsMS § 47 lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse elatise hagi hind aasta elatusraha suurusega. Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist 2 alaealise lapse ülalpidamiseks, 1.700 krooni kuus iga lapse kohta, s.o kokku 3.400 krooni kuus. Tütar A.L. sai täisealiseks 04. 10. 2005. a. Seega kuulub temale elatis väljamõistmisele perioodi 27. 06. 2005. a. – 04. 10. 2005. a. eest, s.o kokku neli kuud. Seega on käesoleva hagi hinnaks 1.700x12= 20.400 krooni + 1.700x4= 6.800 krooni, s.o kokku 27.200 krooni ja riigilõivuseaduse (RlS) 37 lg 1 ning lisa 2 kohaselt tulnuks hagejal tasuda selle esitamisel riigilõivu 2.100 krooni. RlS § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 2.100 krooni.

TsMS § 445 lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 2 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise suurendamise osas viivitamatule täitmisele.

Hannes Olev kohtunik